2-09-6486/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-09-6486

1 (5)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-09-6486

Otsuse kuupäev

Jõhvi, 25. mai 2009.a kl 16.00

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi J.K. hagi V.Z. vastu abielu kehtetuks tunnistamise nõudes. Hagihind 25 000 krooni.

Asja läbivaatamise kuupäev

12. mai 2009.a

Istungil osalenud isikud Hageja J.K. ja tema lepinguline esindaja Vladimir Odinokov; Kostja V.Z..

Resolutsioon

1. Jätta J.K. (isikukood xxx, elukoht xxx) hagi V.Z. (sündinud xxx.a, elukoht xxx või xxx) vastu abielu kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata.

2. Jätta hageja menetluskulud 50% ulatuses V.Z. kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu)

30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses oli J.K. hagi V.Z. vastu abielu lahutamise nõudes, tsiviilasja nr 2- 08-55286. Nimetatud asja raames 09. veebruaril 2009.a esitas hageja kohtule uue hagiavalduse sama kostja vastu abielu kehtetuks tunnistamise nõudes. Viru Maakohtu 16.02.2009 kohtumäärusega eraldati tsiviilasjast nr 2-08-55286 iseseisvasse menetlusse J.K. nõue V.Z. vastu abielu kehtetuks tunnistamise nõudes (ts. asi nr. 2-09-6486).

2-09-6486

2 (5)

HAGIAVALDUS

2. Abielu kehtetuks tunnistamise hagiavalduse kohaselt poolte abielu sõlmiti 03.07.2007.a.. Abielulised suhted kestsid 9 kuud. Pooled elasid hageja korteris Narvas. Kostja töötas Kohtla- Järvel ning käis Narvas ainult puhkepäevadel.

3. Lühikese aja möödumisel, peaaegu kohe pärast abielu sõlmimist, muutus kostja suhtumine hagejasse. Kostja hakkas hageja ja tema lapse peale karjuma, korraldama skandaale, mistõttu oli hageja sunnitud paluma tal lahkuda ja kostja kolis oma korterisse xxx.

4. Abielu jooksul sai hageja aru, et sõlmides abielu, ei omanud kostja kunagi perekonna loomise eesmärki. Kostja on Ukraina Vabariigi kodanik. Abielu sõlmimise eesmärgiks ei olnud mitte perekonna loomine, vaid Eesti Vabariigis ajutise elamisloa saamine. Hageja ei andnud nõusolekut kostjale ajutise elamisloa pikendamiseks ning Kodakondsusja Migratsiooniamet keeldus kostjale elamisloa pikendamises ja kostja lahkus Eestist.

5. Kuna suurema osa abielu ajast pooled koos ei elanud, neil ei onud ühist majapidamist ning neil ei ole ühiseid lapsi, siis hageja on arvamusel, et poolte abielu on kehtetu. Hageja palus vastavalt PkS § 33 lg1, §34 lg1 p3 tunnistada kehtetuks poolte vahel sõlmitud abielu.

KOSTJA VASTUS HAGILE

6. 12. mail 2009.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt enne hagejaga abiellumist oli kostja abielus. Hageja initsiatiivil lahutas kostja oma esimese abielu. Kostja ei ole elamisloa pärast hagejaga abielu sõlminud. Kui kostja esimene abielu ei oleks lahutatud, ei oleks kostjal ka probleeme elamisloa pikendamisega.

7. Poolte suhted muutusid pingelisteks pärast seda, kui kostja kaotas töökohta. Hageja mitu korda alandas kostjat ja palus lahkuda hageja korterist, teatades, et leiab endale mehe, kes on võimeline hagejat ülal pidama.

8. Abielu lahutamise algatas hageja. Kostja ei olnud nõus kohtus abielu lahutamisega, kuid oli nõus seda tegema kohtuväliselt perekonnaseisuosakonnas.

KOHTUISTUNG

9. Kohtuistungil hageja ja tema esindaja loobusid tunnistajate ülekuulamise taotlusest ja palusid hagi rahuldada. Hageja seletuste kohaselt sai ta kostjaga interneti kaudu tuttavaks 2 kuud enne abielu sõlmimist. Kostja ütles talle, et on abielus, kuid abikaasaga ei ela. Mõne aja pärast pooled registreerisid abielu. Hageja armastas kostjat ja arvas, et ka kostja armastab teda. Pärast abielu sõlmimist algasid probleemid, kostja hakkas karjuma hageja lapse peale ja ühel korral lõi tema last. Hageja sai aru, et kostja pettis teda, sõlmides abielu selleks, et saada elamisluba. Kui hageja soovis abielu lahutada, siis kostja pakkus talle raha. Kostja on keeldunud abielu lahutamisest ning ähvardanud hagejat. Kui hageja oleks teadnud, et kostja eesmärgiks on elamisloa saamine, ei oleks ta abielu sõlminud.

10. Hageja esindaja seletuste kohaselt kuna abielu sõlmimise eesmärgiks oli elamisloa saamine, siis tuleb seda lugeda pettuseks. Pärast abielu sõlmimist algasid skandaalid, arusaamatused, mida

2-09-6486

3 (5) ei olnud enne abielu sõlmimist. Kostja väide, et armastas hagejat, on vastuolus kostja suhtumisega hagejasse.

11. Kostja seletuste kohaselt ta praegu ei tööta. Hagejaga elasid pooled koos alates 2007.a umbes aasta, alates 2008.a. märtsist nad koos ei ela. Kostja väitel ei ole ta hagejat solvanud, samuti ei ole ta kasutanud vägivalda hageja ega tema lapse suhtes. Hageja ei soovinud elada koos kostjaga, kuna kostja kaotas töö. Kostja lahutas abielu esimese abikaasaga hageja palvel, ta armastas hagejat ja armastab ka praegu. Kostja ei ole hagejat kunagi petnud. Kostja on nõus abielu lahutama.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

12. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte ja hageja esindaja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

13. Abielutunnistuse järgi poolte abielu sõlmiti 03.07.2007.a (tl 7). Hageja väidab, et abielu on kehtetu, kuna abielu sõlmimisel kostja varjas hageja eest oma tõelist eesmärki, s.o elamisloa pikendamise soovi. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas abielu sõlmimine ajal, mil ühel poolel lõppes ajutise elamisloa kehtivus, on piisav alus abielu kehtetuks tunnistamiseks.

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) §438 lg1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud alused on ammendavalt reguleeritud perekonnaseaduse (PkS) §33, mille 1. lõike kohaselt kohus tunnistab abielu kehtetuks üksnes siis, kui abielu sõlmides on rikutud sama seaduse paragrahvide 3 ja 4 sätteid, samuti kui sõlmiti näilik abielu või kui abielu sõlmimise nõusolek saadi abielluja tahte vastaselt pettuse või sunniga. PkS §3 ja §4 sätestatud takistusi abielu sõlmimiseks poolte suhtes ei esinenud, pooled on ammu täisealiseks saanud, nende vahel abielu sõlmimisel kumbki neis ei olnud abielus, nad ei sugulased, nende teovõimet ei piiratud. Et pooled sõlmisid näiliku abielu või et kostja sundis hagejat abielu sõlmimiseks nõusolekut andma, ei ole tuvastatud, hagiavalduse põhjendused ega kostja vastuväited sellel ei põhine. Seega ainsaks allesjäänud seadusest tuleneva abielu kehtetuks tunnistamise aluseks, millele hageja tugineb, on pettusega tahte vastaselt abielu sõlmimise nõusoleku saamine.

15. TsMS §230 lg1 1. lause kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS §231 lg1 alusel tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Kuna pooled ei ole tõendamiskoormises teisiti kokku leppinud, siis on tõendamiskoormis hagejal. Käesolevas vaidluses kohtul ei ole võimalik TsMS §230 lg3 alusel omal algatusel tõendeid koguda, sest selliseid tõendeid kohtule teadaolevalt ei ole.

16. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §67 lg1 alusel tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. PkS §2 lg1 alusel abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil. Hageja seletuste kohaselt poolte vahelised suhted tekkisid 2006.a detsembri kuus ja mõni aja pärast kolis kostja

2-09-6486

4 (5) hageja juurde elama. Seega enne abielu sõlmimist elasid pooled vabaabielus, millele järgnes ka ametlikult abielu sõlmimine. Kohtuistungil on hageja kinnitanud, et abiellus kostjaga, sest armastas teda. Seega vähemalt hagejal oli armastusega ajendatud soov ja selgelt väljendatud tahteavaldus kostjaga abielu sõmimiseks. Sellega on tuvastatud, et hageja nõustus abielu sõlmima armastuse pärast, mitte aga sellepärast, et kostja teda pettis.

17. Mis puudutab hageja vastuväiteid kostjal elamisloa pikendamise vajaduse kohta, peab kohus vajalikuks märkida, et kostja seletuste kohaselt enne hagejaga elama hakkamist oli kostja Eestis abielus teise naisterahvaga. Abielu lahutati, sest nii kostja kui ka hageja soovisid abielluda. Hageja ei ole sellele vastu vaielnud. Kostjal ei olnud vaja elamisloa pikendamise taotlemiseks esimese abielu lahutada ja uuesti abielluda, sest elamisloa pikendamist saaks ta taotleda ka esimese abikaasa kaudu.

18. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuna kostja on Ukraina Vabariigi kodanik ja enne abiellumist pooled elasid koos, siis oli hageja enne abiellumist teada ka sellest, et kostjal on ajutine elamisluba ja tulevikus tekkib selle pikendamise vajadus. Seega ei ole kostja hagejat petnud ja elamisloa pikendamise vajadus ei ole piisavaks aluseks abielu kehetuks tunnistamiseks. Pealegi Kodakondsusja Migratsiooniameti 28.08.2008.a otsusega nr 20081257 hageja taotlusel tunnistati kehtetuks 22.08.2008.a otsus nr 1014215213/TEP, millega pikendati kostja tähtajalist elamisluba, põhjusel, et hageja ja kostja abielulised suhted on lõppenud. Seega tegelikult ei saanud kostja abiellumisega väidetavat elamisloa pikendust saavutada. Praegu ta on esitanud uue taotluse, mille Kodakondsusja Migratsiooniamet lahendab.

19. Kuigi eeltoodu on piisavaks aluseks jätta hagi rahuldamata, peab kohus vajalikuks märkida,et hagiavalduse ja poolte seletuste järgi nende abielulised suhted kestsid 9 kuud, mille jooksul tegelikult nad elasid koos. Hageja ei ole esitanud tõendeid kostja temasse suhtumise muutumise kohta. Isegi kui 9 kuu möödumisel kostja suhtumine hagejasse muutus, siis antud asjaolu annab küll hagejale õiguse abielu lahutamise nõudmiseks, kuid ei anna õigust abielu kehtetuks tunnistamiseks. Hageja on esitanud hagi abielu lahutamiseks.

20. Hageja ei tõendanud, et kostja eesmärgiks oli elamisloa taotlemine. Eeltooduga on tuvastatud, et kuigi abielu kestel tekkis kostjal vajadus taotleda elamisloa pikendamist, siiski tegelikult oli poolte tahteks abielu sõlmimine ja perekonna loomine. Abielu purunemine ei anna õigust PkS §33 lg1 alusel abielu kehtetuks tunnistamiseks. Sellepärast kohus jätab hagi rahuldamata.

21. Kohtute infosüsteemist (KIS) saadud andmete kohaselt Viru Maakohtu 23.02.2009.a kohtumäärusega lõpetati tsiviilasja nr. 2-08-55286 menetlus hageja hagis kostja vastu abielu lahutamise nõudes seosest hagist loobumisega. Kohus selgitab pooltele, et neil on õigus esitada uus hagi abielu lahutamiseks. Kuna kostja tegelikult elab Eestis, on neil õigus ka esitada Ida-Viru Maavalituse perekonnaseisuosakonle avaldus abielu kohtuväliselt lahutamiseks.

Menetluskulud

22. Kooskõlas TsMS §164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS §164 lg2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe

2-09-6486

5 (5) abikaasa olulisi vajadusi. Kuna oma vastuses hagile kostja on nõustunud kandma menetluskulud 50% ulatuses, siis menetluskulude täielikult hageja kandma jätmine ei ole õiglane, mistõttu jätab kohus hageja menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda.

23. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §438, lg1, lg2, §442, §444 lg4, §453, §632 lg1 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik