2-08-63252/9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula (92) Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-08-63252 Tsiviilasi M A versus V A ühisvara jagamise nõudes

Menetlustoiming hagiavalduse läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised Hageja: M A (ik xxx, elukoht xx) Hageja lepinguline esindaja: V Kosteitšuk (isikukood 38001300370, töökoht Aleksander Nitsenko Õigusbüroo, asukoht kopli 27, 10142 Tallinn) Kostja: V A (ik xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: J Poljanskaja (isikukood , töökoht Smart Legal Services OÜ, asukoht Nõlva 13, 10416 Tallinn, e-post: poljanskaja@sls.ee) RESOLUTSIOON

Jätta M A hagi OÜV Ai vastu ühisvara jagamise nõudes läbi vaatamata. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada M Ale hagilt tasutud osaline riigilõiv summas 2725 (kaks tuhat seitsesada kakskümmend viis krooni) M A pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedpank. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas või arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-08-63252, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse koopia tuleb esitada kohtule.

Asjaolud ja menetluse käik

26.09.2008 esitas hageja kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamise nõudes (lk. 1-3). Hagiavalduse kohaselt palus hageja jagada abikaasade ühisvaraks oleva korteriomandi aadressil Tallinn, XXX nii, et korteriomand jääks kostja ainuomandusse ja kostja maksaks hagejale enamsaadu arvelt rahalise hüvitise suurusega 300 000 krooni. Sellelt summalt pidanuks hageja hagi esitamisel tasuma ka riigilõivu vastavalt hagi esitamisel kehtinud määrale, so 15 250 krooni suuruses summas. Hageja omaalgatuslikult tasus hagi esitamisel riigilõivu vaid osaliselt, so summas 2725 krooni (lk.

8) ja osundas hagiavalduses, et ta ei ole suuteline ühekorraga kogu tasumisele kuuluvat riigilõivu maksma, paludes samas lubada tasuda kogu riigilõiv kuue kuu jooksul (lk 3). 30.09.2008 jättis kohus määrusega hagiavalduse ja ka menetlusabi taotluse käiguta (lk. 9-10). Kohus andis hagejale aega kõrvaldada menetlusabi taotluses esinevad puudused 14 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest. Hageja pidi põhistama menetlusabi taotlust ja tõendama suutmatust tasuda hagilt ettenähtud riigilõivu korraga nõutavas määras. 30.09.2008 kohtumääruse sai hageja kätte isiklikult 08.10.2008 (lk. 11). 17.10.2008 esitas hageja kohtule täiendavaid andmeid seoses menetlusabi taotlusega (lk. 12- 19). 29.10.2008 määrusega rahuldas kohus M A taotluse menetlusabi saamiseks, võimaldades hagejal tasuda riigilõiv ositi kuue kuu jooksul alates määruse jõustumisest.

Määruse kohaselt pidi hageja tasuma viie kuu jooksul 2550 krooni kuus ja kuuendal kuul 2500 krooni kuus. Määruses osundati, et hagejal tuleb teatada kohtule riigilõivu osamaksete tasumisest, kuid ka kohus kontrollib riigilõivu osamaksete laekumist. Hagejat hoiatati, et riigilõivu osamaksete mittelaekumisel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 147 lg 3 alusel. Nimetatud määruses jättis kohus ekslikult tähelepanuta, et hagi esitamisel oli tasunud hageja omaalgatuslikult riigilõivu summas 2725 krooni, mistõttu puuduoleva osa suuruseks, mida hagejal lubati kuue kuu jooksul tasuda, olnuks tegelikult 12525 krooni, st veel vähem, kui kohus määruses väljendas.

Hageja sai määruse koopia kätte 31.10.2009. Kohus võttis hagi menetlusse 02.01.2009 määrusega (lk. 23-25). Hageja ei esitanud kohtule ühtki dokumentaalset tõendit, millest nähtuks, et hageja oleks tasunud ära kogu nõutava riigilõivu. 18.05.2009 eelistungil, kus viibisid kohal hageja esindaja, kostja ja tema esindaja, küsis kohus hageja esindajalt, kas kogu riigilõiv hagilt on hageja poolt tasutud. Hageja esindaja avaldas, et hageja on haigestunud, samuti et hagejal on riigilõiv tasutud. Tasumise kinnituseks hageja esindajal dokumentaalseid tõendeid esitada ei olnud.

Kohus tegi istungil vaheaja, et kontrollida, kas ettenähtud ulatuses on riigilõiv tasutud. Päring kinnitas, et käesolevas tsiviilasjas on tasutud hageja poolt 26.09.2009 vaid 2725 krooni riigilõivu. Rohkem riigilõivu tasutud ei ole. Kohus selgitas hageja esindajale, et riigilõivu tasumist tuleb tõendada ja kohustas hagejat (esindaja kaudu) esitama kohtule riigilõivu tasumise kohta selle puudujäävas osas maksekorralduste või pangaülekannete koopiad kolme päeva jooksul, so hiljemalt 20.05.2009. Kohus selgitas samuti, et riigilõivu tasumist tõendavate dokumentide mitteesitamisel nimetatud tähtajaks jätab kohus hagi läbivaatamata, st ei menetle nõuet enam edasi.

Seisuga 21.05.2009 ei olnud hageja (ja tema esindaja) kohtule esitanud ja seega hagiavalduse juurde lisanud riigilõivu maksmist kinnitavaid maksekorralduste koopiaid ega esitanud andmeid, mis võimaldaksid kohtul riigilõivu tasumist kontrollida.

Seega jättis hageja kõik kohtu nõudmised, nii 18.05.2009 eelistungil esitatud kui ka 29.10.2008 määrusest tulenevad, täitmata.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 11 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu määratud ajaks ei ole tasutud riigilõivu esitatud nõude eest.

Hagejale oli antud tähtaeg riigilõivu tasumiseks kogu ulatuses maksimaalselt kuue kuu jooksul pärast kohtu 29.10.2008 määruse jõustumist. Hageja sai nimetatud määruse kätte 31.10.2008 ning seega kogu riigilõiv tuli tasuda hiljemalt 15.05.2009. Hageja riigilõivu nõutavas ulatuses ei tasunud, samuti ei esitanud tasumise kinnituseks teavet ka kohtu poolt antud täiendaval tähtajal.

Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 1 p 11 alusel läbi vaatamata. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 426 lg 1 loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

Tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p 3 tagastab kohus hagejale tema poolt tasutud osa riigilõivust, so 2725 krooni, kuna hagi jäetakse läbi vaatamata. Riigilõiv on 26.09.2008 tasutud hageja poolt tema kontolt nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedpangas Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123.

Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata (TsMS § 168 lg 2). TsMS §

174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Raivo Einula kohtunik