2-08-87273/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-08-87273

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

26. mai 2009. a Tallinn Tsiviilasja number 2-08-87273 Tsiviilasi OÜ Ehagi VG vastu võla väljamõistmiseks Hagi hind

16 939.82 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad

• Hageja OÜ E(registrikood XXX asukoht XXX)

• Hageja esindaja R Link

• Kostja VG(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista VG põhivõlg 12 786.88 krooni (kaksteist tuhat seitsesada kaheksakümmend kuus krooni 88 senti), sissenõutavaks muutunud intress 1824.90 krooni (üks tuhat kaheksasada kakskümmend neli krooni 90 senti) ja seisuga 18.12.2008.a. sissenõutavaks muutunud viivised 2854.97 krooni (kaks tuhat kaheksasada viiskümmend neli krooni ja 97 senti) OÜ E kasuks.

3. Välja mõista VG alates 19.12.2008.a. viivis 0,25% tasumata põhivõlast päevas iga laenusumma tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest kuni põhivõla tasumiseni OÜ E kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja VG kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui apellant esitab menetlusabi taotluse, tuleb apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja järgimiseks esitada tähtaja kestel ka apellatsioonkaebus.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED OÜ E esitas 18.12.2008.a. hagi VG vastu võla väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.01.2008.a. tähtajalise laenulepingu , millega hageja andis kostjale laenu summas 15 000 krooni intressimääraga 30% aastas, viivisega 0,25% tasumata summast päevas iga maksmisega viivitatud kalendripäeva kohta. Kohustuse rikkumise puhuks leppisid pooled kokku leppetrahvi 25% tagastamata laenusummast. Samuti lepiti kokku, et kostja hüvitab hagejale kõik kulud, mida hageja teeb kohustuste rikkumise või täitmata jätmise tõttu. Laenu tagastamise lõpptähtajaks oli 05.01.2009.a. Kuna kostja oma kohustusi ei täitnud, ütles hageja 18.07.2008.a teatisega laenulepingu üles.

Hageja palub kostjalt välja mõista tagastamata laen summas 12 786.88 krooni, sissenõutavaks muutunud intress laenu kasutamise eest 1824.90 krooni, leppetrahv 3652.94 krooni, hageja tehtud kulud 500 krooni, sissenõutavaks muutunud viivised 2854.97 krooni ja alates hagi esitamisest viivised 0,25% päevas kuni kohustuse täitmiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja teatas vastuseks hagiavaldusele, et on nõus tasuma laenu osade kaupa, 500 krooni kuus.

KOHTU SEISUKOHAD Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kuna kostja ei ole hageja esitatud faktilisi asjaolusid vaidlustanud, loeb kohus tõendatuks järgmised asjaolud:

• 07.01.2008.a. sõlmisid pooled laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu 15 000 krooni;

• lepingujärgne intressimäär oli 30% aastas ja viivis 0,25% tasumata summast päevas iga maksmisega viivitatud kalendripäeva kohta;

• pooled leppisid kokku leppetrahvi 25% tagastamata laenusummast;

• kostja kohustus hüvitama hagejale kõik kulud, mida hageja teeb kohustuste rikkumise või täitmata jätmise tõttu;

• laenu tagastamise lõpptähtajaks oli 05.01.2009.a;

• hageja ütles 18.07.2008.a teatisega laenulepingu üles.

Põhivõlg Kohus leiab, et kuna kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta ei ole tagastanud hagejale põhivõlga ning hageja on lepingu üles öelnud, tuleb TsMS § 231 lg 4 ja VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel hagi selles osas rahuldada. Kostjalt kuulub väljamõistmisele põhivõlg 12 786.88 krooni.

Intress Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist 30% krediidisummast kokku 1824.90 krooni. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lepingu põhitingimustes on kokku lepitud intressimääraks 30% krediidisummast. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on lepingu sõlmimisel intressi määras kokku leppinud, kostja ei ole kokku lepitud intressimäära vaidlustanud. Seega tuleb kostjalt välja mõista tasumata intress 1824.90 krooni.

Viivised

Hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist seisuga 18.12.2008.a kokku summas 2854.97 krooni. Hageja väitel on viivise määraks 0,25% tasumata summast päevas.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. Kostja ei ole vaidlustanud hageja esitatud viiviste arvestust ning kohus rahuldab hagi viiviste väljamõistmiseks. Kostjalt tuleb välja mõista sissenõutavaks viivised 2854.97 krooni.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab hageja nõude viiviste väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni.

Leppetrahv Kohus jätab hagi leppetrahvi 3652.94 krooni osas rahuldamata. Vastavalt Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-120-08 on tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist.

Kulutuste hüvitamine Seoses kostjapoolse kohustuse rikkumisega seotud hageja kulu hüvitamise nõude 500 krooni jätab kohus rahuldamata, kuna see ei ole õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 5 alusel. Osundatud sätte kohaselt võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas ja kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise. Hageja nõutav kahju 500 krooni ei ületa hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist (Riigikohtu 19.12.2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-07 p 14).

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Gerty Pau Kohtunik