2-07-44738/15 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-07-44738

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL OSAOTSUS

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg

14. mai 2009.a. Tsiviilasja number 2-07-44738 Tsiviilasi J V hagi A V vastu abielulahutuse, elatise ja ühisvara jagamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J V (isikukood xxx, elukoht xxx), tema esindaja vandeadvokaat Jaan Tedder (Advokaadibüroo Tedder, Kungla 1-11, 10141 Tallinn), kostja A V (isikukood xxx, elukoht xx), tema esindaja advokaat Vladimir Sadekov (Advokaadibüroo Leonid Olovjanišnikov, J.Vilmsi 53d, 10147 Tallinn. Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

28. aprill 2009. a. Tallinnas avalikul kohtuistungil Kohtuistungil viibisid hageja J V, tema esindaja vandeadvokaat Jaan Tedder, kostja A V ning tema esindaja advokaat Vladimir Sadekov.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada A V ja J V abielu, mis on registreeritud xxx.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr.xxx.

3. Jätta poeg DG ja tütar E ema juurde.

4. Välja mõista A Vilt elatis 6000 (kuus tuhat) krooni igakuiselt laste DG– sünd.XXX.a. ja E – sünd. XXX.a. ülalpidamiseks alates 24.10.2007.a. kuni XXX.a. ja sealt edasi 3000 (kolm tuhat) krooni kuni XXX.a. J V kasuks.

Kohtukulude jaotus

Kohtukulud jätta poolte endi kanda.. . Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja taotleb lahutada poolte abielu, mis on registreeritud xxx.a. Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielust on sündinud lapsed: poeg DG– XXX.a. ja tütar E - XXX.a. Poolte abielus on alati olnud probleeme, kuid viimase aasta jooksul enne hagi esitamist kostja käitumine muutus perekonna suhtes hoolimatuks. Ta viibis sageli kodust eemal, muutus agressiivseks, mistõttu hageja oli sunnitud 2007.a. suvel koos lastega lahkuma perekonna ühisest elukohast. Sellest ajast on lõppenud poolte abielulised suhted. Lapsi soovib ise kasvatada. Perekonnanime muuta ei soovi. Kostja on laste ülalpidamist toetanud algselt 1800 krooniga kuus lapse kohta ja viimasel ajal veidi suurema summaga. Taotleb jagada poolte ühisvara.

Kostja vastuväited

Kostja võtab hagi õigeks abielulahutuse osas, samuti on menetluse käigus nõustunud laste jäämisega pärast abielulahutust ema juurde. Kostja on vabatahtlikult võimaluste piires laste ülalpidamist toetanud ja leiab, et suudab ühe lapse ülalpidamiseks kuus maksta maksimaalselt 2500 krooni. Kostja sissetulek kuus on 16 000 krooni ja tema kulutused kuus moodustavad 12 000 krooni.

Kohtu põhjendused ja järeldus

Poolte abielulised suhted lõppesid 2007.a. juulis kui pooled asusid elama eraldi. Abikaasad väidavad, et probleeme ja lahkhelisid oli abielus algusest peale. Mõlemad leiavad, et leppimine ei ole võimalik ja suhteid taastada ei soovi. Seega abielulisi suhteid taastada ei ole võimalik, hagi abielulahutuse nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kostja on esitanud avalduse, mille kohaselt soovis pärast abielu lahutamist poega ise kasvatada. Eestkosteasutused on andnud kirjaliku seisukoha, milles ei pea õigeks laste lahutamist ja toetavad mõlema lapse jätmist ema juurde. Menetluse käigus A V asus tööle välismaale ja seoses sellega oma nõudest loobus ning nõustub, et mõlemad lapsed jäävad peale lahutust elama emaga. Seega vastavalt poolte kokkuleppele tuleb alaealiste laste elukohaks määrata ema elukoht.

Perekonnaseaduse § 60 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama seaduse §

61 sätestab, et kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vaidlust ei ole asjaolus, et kostja on laste ülalpidamist rahaliselt toetanud. Hageja leiab, et toetus on olnud ebapiisav ja alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse ning ei vasta laste vajadusele, Hageja on väitnud, et ühe lapse vajadused kuus on keskmiselt 6000 krooni, millest eluasemele kulud

500 krooni, toidule 2000 krooni, lasteaiale 700 krooni, ülejäänu kulub riietele, tervishoiule ja spordile. Kostja nimetatud vajadusi vaidlustanud ei ole. Kohus arvestades laste vanust, loeb hageja nimetatud kulutused põhjendatuks. M XXXOÜ poolt väljastatud palgatõendi kohaselt on olnud hageja keskmine töötasu kuus 7200 krooni. Kostja töötab OÜ E , kust antud palgatõendi kohaselt on tema keskmine töötasu kuus 12382 krooni. Kostja väitel lisandub sellele 6000 kroonine lähetuskulu. Samal ajal kostja poolt esitatud tema pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostja töötasu laekumised pangakontole on märkimisväärselt suuremad. Menetluse käigus on kostja nõustunud elatise väljamõistmisega 2500-2750 krooni suuruses summas lapse kohta. Arvestades laste vajadusi ja vanemate võimalusi peab kohus kostjalt väljamõistetava elatise põhjendatud suuruseks 3000 krooni lapse kohta kuus. Elatis kuulub väljamõistmisele alates hagi kohtule esitamise kuupäevast. Kohtumenetluse käigus kostja poolt tasutud elatis on võimalik tasaarvestada käesoleva kohtuotsuse täitmise käigus.

Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ühisvara jagamise nõudes jätkab kohus menetlust. Vastavalt TsMS §-le 164 lg.1 jäävad kohtukulud poolte endi kanda.

Kohtunik