2-08-67070/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S O s a o t s u s H a g i õ i g e k s v õ t u l p õ h i n e v o t s u s EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-08-67070 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

25. mai 2009, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi V T hagi S B vastu lapse põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes Tsiviilasja hind 15000 (viisteist tuhat) krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V T (ik xxx, elukoht xxx) Kostja: S B (ik xxx, elukoht xxx) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev

12. mai 2009, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Šilina Istungil osalenud isikud Pooled Resolutsioon

1. V T hagi S B vastu põlvnemise tuvastamise nõude osas rahuldada täies ulatuses osaja hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Tuvastada, et 04.07.2008 V T sündinud laps D T (ik xxx, D T sünniakt koostatud Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt xxx (kanne nr xxx) põlvneb S Bt (ik xxx, elukoht xxx).

3. Kohtuotsuse ärakiri saata peale jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt xxx koostatud D T sünniakt (kanne nr xxx) asub (Ida- Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonna Narva talitus, aadress Joala 12; 20103, Narva).

4. Tsiviilasja nr 2-08-67070 menetlus V T hagi osas S B vastu elatise väljamõistmise nõudes jätkub. Menetluskulud

1. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-08-67070 kannab S B.

2. Mõista S B välja V T kasuks menetluskulude katteks riigilõivu näol 1000 /üks tuhat/ krooni.

3. Anda S B tähtaeg riigilõivu tasumiseks Rahandusministeeriumi /registrikood 70000272/ kontole nr 221023778606 Swedbangas või kontole nr 10220034796011 SEB pangas, mõlema

Tsiviilasi nr 2-08-67070

2(5) konto viitenumber on 2900072136 - 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu tasumist tõendaval dokumendil tuleb märkida kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb riigilõivu tasumist tõendav dokument esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@just.ee või tarturk.menetlus@just.ee)

30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 13.10.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt xxx.a hagejal sündis poeg D T. Lapse sünnitunnistuses ning sünniaktis puudub kanne isa kohta. Lapse bioloogiliseks isaks on kostja, kes ei vaidlusta oma isadust, kuid ei soovi esitada vastavat avaldust.

Alates 2001.a elas hageja Tallinnas, kus õppis ning töötas. 2007.a septembri alguses tutvus hageja kostjaga ning nad hakkasid kokku saama. Poolte vahelised suhted olid head. Kostja tutvustas hagejat oma sõpradele ning oma tütrele Anna-Mariale. 2007.a oktoobrikuu lõpus teatas hageja kostjale, et on rase. Ta lendas töökohta. Järgnevate vestluste (telefoni-, elektronposti teel, kohtumistel) käigus kostja väljendas oma arvamust, et lapsest ta ei keeldu, hakkab teda abistama, kuid isana ta ei soovi ennast märkida, kuna tal on juba tütar. 2008.a juulis pakkus kostja hagejale materiaalset abi poja ülalpidamiseks summas 2000 krooni, kuid isaduse kandest ta keeldus. Hageja esindaja ettepanekuga maksta lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2175 krooni ta

Tsiviilasi nr 2-08-67070

3(5) nõustus, kuid lapse põlvnemise kindlaksmääramisest keeldus. Seoses kostja keeldumisega ühise avalduse esitamisest lapse põlvnemise kohta hageja on sunnitud pöörduma hagiga kohtusse. Hageja on nõus geneetilise ekspertiisi läbiviimisega. Alates maikuust kuni 04.10.2008.a oli hageja dekreetpuhkusel, Antud ajal on ta lapsehoolduspuhkusel. Pensioniameti poolt makstav toetus moodustab 600 krooni. Lapse sündimisega seotud kulutused moodustasid üle 13 000 krooni. Soetatud on: talve-ja suvevanker (5000 krooni), lapsevoodi, madrats, padi, tekid, voodipesu (2300 krooni), mähkmed, marlist mähkmed, käterätt (700 krooni), riided (2100 krooni), kraadiklaas, käärid, kamm, nuustik, 4 laste piimapudelit, rinnapump, vann koos alusega (3500 krooni). Alates sünnist poeg on kunstlikul toitumisel, kuna ta kannatab allergiat. Kulutused eritoidule (Aptamil) moodustavad iga kuu 2250 krooni .Ülejäänud igakuised kulutused moodustavad 2500 krooni: pampersid - 500.-, mänguasjad

- 300.-, hügieenilised salfrätikud - 100.-, rohttaimed (ruse, kummel) suplemiseks - 100.- lasteseep, -ihupulber, lastekreem, Õli - 150 .-, riietus kuni 1000.-, vitamiinid ja teised ravimid kuni 300.- krooni. Vanem kelle juures elab laps kannab ilmselgelt suuremaid kulutusi, võrreldes eraldi elava lapsevanemaga. Sealhulgas need seisnevad ka kommunaalkulutustest. Selleks, et tagada lapse normaalseid vajadusi on iga kuu tarvis 6000 krooni. Varsti tekivad kulutused lasteaia eest.

Hageja on kohustatud tagama iga päev kõik vajaliku lapse eluks, terviseks ning turvalisuseks, selleks on tarvis rahalisi vahendeid. Kostja keeldumine materiaalse abi osutamisest paneb hagejat väga raskesse majanduslikku olukorda. Praegusel ajal hageja on, koos pojaga oma vanemate ülalpidamisel. Seoses sellega on ta sunnitud, koos pojaga elama oma vanemate juures. Kostja omab pidevat ja piisavat sissetulekut ning on võimeline, arvestades hageja varalist olukorda, osutada materiaalset abi lapse ülalpidamiseks 4000 krooni kuus, kuni poolte varalise seisukorra muutumiseni.

Lähtudes ülaltoodust hageja palub tuvastada lapse - D T, sünniaeg: xxx põlvnemine isast S B, sünniaeg xxx.a; mõista välja kostjalt S B hageja kasuks lapse - D ülalpidamiseks igakuise elatusrahana, alates poja sünnist st xxx 4000 krooni, kuni tema täisealisuse saavutamiseni või poolte varalise seisukorra muutumiseni. Väljamõista kostjalt hageja poolt kantud menetluskulud õigusabi teenuste osutamise eest.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

Osaotsus tehakse põlvnemise tuvastamise nõude osas.

Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.

Hagi on esitatud 13.10.2008.

Kuni 01.01.2009 kehtinud TsMS § 132 lg 1 redaktsiooni kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15000 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostjale toimetati hagimetrjalid kätte ning anti tähtaeg hagile vastamiseks. Kostja hagile vastust ei esitanud.

Tsiviilasi nr 2-08-67070

4(5)

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete ja nende põhjenduste juurde, kostja võttis hagi õigeks põlvnemise tuvastamise nõudes ja elatise väljamõistmise nõudes, kuid ei nõustunud elatise suurusega, mis nõuab hageja. Kostja nõustus ja lubas kohe hakata lapse ülalpidamiseks tasuma elatis summas 2175 krooni. Pooled palusid lahendada vaidlus põlvnemise tuvastamise nõude osas osaotsusega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 450 lg 1 kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust.

Lähtudes eelkõige lapse huvidest loeb kohus otstarbekaks lahendada osaotsusega lapse põlvnemise tuvastamise nõue. Menetlust elatise väljamõistmise nõudes tuleb jätkata.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et V T hagi S B vastu lapse põlvnemise tuvastamise nõude osas on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses osaotsusega.

Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Sama paragrahvi lg 4 esimesest lausest tulenevalt abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud.

Vastavalt TsMS § 444 lg 4 kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

Kostja võttis kohtuistungil hagi lapse põlvnemise tuvastamise osas õigeks. Kohus ei näe põhjust sellega mitte arvestada. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostjat selleks sunniti, see on kostja tegelik tahe. Seega kohus rahuldab V T hagi lapse põlvnemise tuvastamise osas kostja poolt hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

Tsiviilasja nr 2-08-67070 menetlus V T hagi osas S B vastu elatise väljamõistmise nõudes jätkub.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 1741 lg 1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Tsiviilasi nr 2-08-67070

5(5)

Hageja palus mõista kostjalt välja hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 krooni. Kuna kostja kohe hagi õigeks ei võtnud ja hagile ei vastanud, loeb kohus põhjendatuks mõista temalt hageja kasuks riigilõivu katteks 1000 krooni.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik