2-09-2876/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-09-2876 Otsuse kuupäev 22.mai 2009 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi MO (isikukood XXX, XXX) hagi J K (isikukood XXX, XXX vastu elatusraha nõudes

Menetlustoiming kirjalik menetlus

Resolutsioon

Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista J K (isikukood XXX) elatusraha tütre HK (isikukood XXX) ülalpidamiseks 2 175 EEK (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis krooni) kuus alates 23.jaanuarist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni MO kasuks.

Menetluskulud jätta poolte kanda võrdsetes osades.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hageja nõue Pooltel on ühine laps HK, sünd. XXX. Hageja väite kohaselt lapse isa ei maksa lapsele elatist kindlas summas, millest tulenevalt palub ta tütre ülalpidamiseks kostjalt välja mõista elatis 2 700 krooni. Elatise palub hageja välja mõista alates jaanuarist 2009.

Kostja arvamus Kostja ei vaidle vastu elatise välja mõistmisele, kuid ei nõustu elatusraha suurusega. Kostja leiab, et nõutav summa on ülemäära suur, tema varaline seis võimaldab maksta elatist miinimum summas. Kostja on võimaluse piires last kogu aeg toetanud. Hetkel on ta töötu.

Kohtuotsuse põhjendus

2 Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ning leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. Vastavalt Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas 3-2-1-3-07 ei täida vanem ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Antud juhul hageja väidetele tuginedes on kostja teinud kulutusi lapse ülalpidamiseks ebaregulaarselt.

Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja on märkinud lapse vajadusteks kuus 2 700 krooni, mida ei saa lugeda ülemäära suureks juhul kui lapse ülalpidamiskulud kannavad mõlemad vanemad. Antud juhul soovib hageja, et lapse ülalpidamiskulud kannaks kostja, sest ta ise on töötu. Kuid kostja vastuväite kohaselt on ka tema töötu. Poolte muu vara kohta kohtule tõendeid ei ole esitatud. Seega tuleb mõlema vanema varaline seis lugeda võrdseks ning lapse ülalpidamiskohustust ei saa panna üksnes kostjale.

Vastavalt PKS §-s 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2009 aastal on nimetatud summa 2 175 krooni. Seega arvestades 3 aastase lapse vajadusi ning kummagi vanema varalist seisu peab kohus põhjendatuks kostjalt elatise välja mõistmist suuruses 2 175 krooni kuus.

Perekonnaseaduse § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest. Elatishagi on esitatud 23.jaanuaril 2009.

TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte kanda võrdsetes osades.

Koidula Laurisaar kohtunik