3-08-901/28 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-08-901

K o h t u m ä ä r u s

Pärnus 29. augustil 2008.a.

Tallinna Halduskohtu kohtunik, vaadanud kirjalikus menetluses läbi E. M taotluse ennistada tühistamiskaebuse esitamise möödalastud tähtaeg Salme Vallavolikogu 19.09.2005 otsusele nr 32 „Detailplaneeringu kehtestamine”,

t e g i k i n d l a k s:

Vaidlustatud otsusega kehtestati Salme Vallas Imara külas Liivi (Riia) lahe ääres Natura 2000 võrgustikku kuuluval Laidunina hoiualal osaliselt asuva Kadakaranna kinnistu detailplaneering. Planeering oli 29.09.2003 algatatud eesmärgiga jagada seni valdavalt kadastikuga kaetud OÜ-le R ja T kuuluv hoonestamata maaüksus pindalaga 10,07 ha 9 krundiks, vähendada ehituskeeluala, määrata kruntide ehitustingimused ja juurdepääsuteede servituudid, kujundada tehnovõrgud ning muuta maa sihtotstarve olemasolevast maatulundusmaast elamumaaks.

Kadakaranna kinnistuga vahetult piirneva asustamata Tümina kinnistu kaasomanik 2/3 mõttelises osas, sama planeeritava kinnistu vahetus läheduses paikneva Välja kinnistu omanik ning lähikonnas asuvat Sõnajala kinnistut suviti elukohana kasutav E. M esitab kaebuse nii isiklike subjektiivsete õiguste kaitse motiivil kui ka eesmärgiga tagada, et kõrgväärtuslikul looduslikul alal ei loodaks võimalust realiseerida tegevust, mis võiks pöördumatult kahjustada kaitsealust looduslikku kooslust ja takistada Laidunina hoiuala ning Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide realiseerimist.

Kaebuse esitamist vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamise otsusele alles 08.05.2008, s.o enam kui kahe ja poole aastase viivitusega põhjendab avaldaja järgmiselt:

kaebus on tähtaegne vaatamata selle esitamisele enam kui kaks ja pool aastat vaidlustatud otsuse vastuvõtmisest hiljem

Kaebaja on detailplaneeringualaga piirneva Natura 2000 alasse ja osaliselt Laidunina hoiualasse jääva Tümina ja lähedalasuva Välja kinnistu omanik ning lisaks Kadakaranna kinnistust mitte kaugele jäävat Sõnajala talu suvekoduna kasutav isik. Detailplaneering näeb ette Kadakaranna kinnistu jagamise ning sinna kaheksa hoone püstitamist mistõttu detailplaneeringu elluviimisest tingitud mõjud avaldaja kinnistule on märkimisväärsed. Nii on Kadakaranna kinnistul teostatud maaparandustööd (kuivenduskraavide rajamine) juba tekitanud loodusdirektiivi esimesse lisasse kantud elupaikadele olulist kahju (Konnaaugu tiigi veetase alanenud, madalsoo konnakullesed hukkunud, puude juured piiriäärsete tiikide kallaste läbi lõigatud ning kogu sealne haruldane looduskeskkond

2 hävitatud, elupaigatüüpe Kadakaranna kinnistul kahjustatud) ja järelikult tekitab samasuguse kahju ka kavandatav ehitustegevus. Nii ongi Kadakaranna kinnistu detailplaneeringu elluviimisega kaasnev ilmne negatiivne mõju kaebaja kinnistule tõendatud. Vastav kaebaja vara kahjustamine omakorda on jällegi ilmselge tema omandi rikkumine ja tehtud viide Riigikohtu määrusele nr 3-3-1-47-05 asjakohane.

Kehtestatud detailplaneering omab negatiivset mõju ka kaebaja suveperioodi elukeskkonnale Sõnajala talus. Nimelt taastas omanik tsaariaegse piirivalvekordoni asukohas endise looduse rajades uued hooned kordoni hoonete asukohtadesse. See läbi aegade looduslik, inimtegevusest puutumatu ala on saanud nii kaebaja kui üleüldse loodushuviliste seas populaarseks matkamisja looduse vaatlemise piirkonnaks. Naaberkinnistule kaheksa hoone rajamise korral ei ole endisest keskkonnast enam võimalik rääkida. Vastav detailplaneering muudab oluliselt piirkonna miljööd ning kaebaja heaolu ja seega on kaebajal õigus nõuda, et miljöö muutus toimuks õiguspäraselt. Tallinna Ringkonnakohus on 26.06.2008 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-06-188 asunud seisukohale, et „... oluline ja reaalne keskkonnamõju ei saa piirduda vaid nende juhtudega, kus keskkonnamõju kaudu kahjustatakse isiku elu, tervist või muid põhiõigusi. Sellisel juhul oleks iseseisev õigus keskkonna säästmisele sisutu. Keskkonnamõjul on isiklik puutumus sõltumata mõjust muudele põhiõigustele ka siis, kui isik on tavapäraselt mõjutatavalt keskkonnaressurssi kasutanud, kui ta viibib sageli kõnealuses keskkonnas või kui tal on sellega märgatavalt tihedam seos kui ülejäänud avalikkusel või kui keskkonnamõjust sõltub muul viisil oluliselt isiku heaolu. Sellisel juhul on tegemist enda, mitte pelgalt avalikkuse huvides esitatud kaebusega...” Nimetatud haldusasjas leiti, et vaatamata asjaolule, et vaidlusalune objekt asus kaebajate elukeskkonnast 400 meetri kaugusele, rikub vastavale alale antud ehitusluba kaebajate subjektiivseid õigusi. Ka käesoleval juhul avaldab detailplaneering suveperioodil negatiivset mõju nii kaebaja elukesskonnale Sõnajala kinnistule 250 kaugusel Kadakarannast kui ka Sõnajala kinnistu ümbruses. Salme valla osaüldplaneeringuga vastavale alale erinevalt vaidlusalusest detailplaneeringust üldse elamumaid ette nähtud ei ole.

Haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 11 lg 1 p 3 kohaselt on haldusmenetluses menetlusosaliseks isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada (kolmas isik). HMS § 62 lg 2 p 1 kohaselt isikule, kelle õigusi haldusaktiga piiratakse või kellele haldusaktiga pannakse täiendavaid kohustusi, toimetatakse haldusakt kätte vastavalt HMS §-le 25jj. Kaebajale haldusakti kätte ei toimetatud. Kuivõrd kaebaja on isik, kes oleks tulnud detailplaneeringu menetlusse kaasata ning kellele oleks pidanud detailplaneeringu kehtestamise otsus kätte toimetama ei mõjuta kaebetähtaja kulgu otsuse avalikustamine ajalehes. Kaebaja sai esmakordselt vaidlustatud otsusest teada 08.04.2008.

kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel

Seda esiteks seetõttu, et elab kaebaja Saaremaal üksnes suveperioodil ega ole endale tellinud kohalikke ajalehti mistõttu informatsioon vaidlusaluse detailplaneeringu

3 kehtestamisest temani nende infokandjate vahendusel ei jõudnud ega saanudki jõuda. Ka Salme valla infolehte hakati avaldaja postkasti pisteliselt panema alles kahel viimasel aastal samas kui detailplaneeringut puudutavad teated avaldati selles juba aastatel 2003 ja 2005. Internetti kaebaja oma 74 aastase vanuse tõttu kasutada ei oska.

Taganemata eeltoodust kui piisavatest põhjenditest kaebetähtaja ennistamiseks on kaebaja arvamusel, et isegi kui tal lasunuks kohustus hankida detailplaneeringu kehtestamise kohta teavet ajakirjandusest, ei oleks ta vastavat infot eksitava avaldamise tõttu ajalehes ikkagi märganud. Nimelt trükiti detailplaneeringu kehtestamise otsus ajalehes Meie maa 23.09.2005 numbris tumedalt trükitud pealkirja all „Salme Vallavalitsuse 12. septembri korralduse nr 185 alusel on vastu võetud Salme vallas Üüdibe külas asuva Priidu maaüksuse detailplaneering”. Tavapäraselt saab eeldada, et vastavas rubriigis avaldatakse üksnes peakirjas nimetatud maaüksust puudutavat teavet. Kaebaja oli vastava kuulutuse avaldamise ajal 71 aastane ning kindlasti ei oleks vastavat ajalehte lugedes osanud eksitava pealkirja all märgata teda puudutavat informatsiooni.

Tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel omab olulist tähendust ka asjaolu, et Salme Vallavolikogu 22.09.2003 määrusega nr 16 kehtestati Salme valla ranna-alade osaüldplaneering, mis välistab kaebaja suvekodu ning kaebajale kuuluvate kinnistute lähedusse, sh Kadakaranna kinnistule, elamumaade rajamise. Vastav üldplaneering andis kaebajale hingerahu, et tema suvise elukeskkonna ning temale kuuluvate kinnistute looduskoosluste kaitse on tagatud ja elamumaade rajamine lähipiirkonda on välistatud. Eeltoodust tulenevalt puudus kaebajal igasugune alus eeldada ning kahelda, et võidakse kehtestada detailplaneering, mis näeb ette elamumaade rajamise Natrura 2000 alale ning Laidunina hoiualale ja seda ilma keskkonnamõjusid hindamata. Seetõttu ei osanud kaebaja näha ka vajadust järjepidevalt jälgida kohalikus ajalehes avaldatavaid teateid. Kaebaja ei pea eeldama, et kohalik omavalitsus eirab kehtestatud üldplaneeringut ning võib kehtestada üldplaneeringuga otseses vastuolus oleva detailplaneeringu.

Kokkuvõtvalt leiab avaldaja, et antud juhul on kaebetähtaja ennistamine põhjendatud. Asjaolu, et detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud ca 2,5 aastat ei saa mõjutada kaebetähtaja ennistamist. Detailplaneeringut asuti ellu viima käesoleva aasta märtsis ning seejärel asus kaebaja koheselt ka välja selgitama sellega seonduvaid asjaolusid. Kuni vastava hetkeni puudus kaebajal igasugune alus eeldada vastava planeeringu olemasolu. Arvestades kaebaja vanust (74) ning asjaolu, et kaebuse esitamise tähtaeg ei ole minetatud hoolsuskohustuse täitmata jätmise tõttu on ülaltoodud asjaolud kogumis ilmselgelt mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks.

Täiendava tõendina on kaebaja esitanud OÜ H ja Ko keskkonnaspetsialistide poolt teostatud Salme vallas Imara külas Kadakaranna kinnistul asuvate Natura 2000 alade soodsa seisundi muutuste eksperthinnangu, millest nähtub kinnistul teostatud vanade kuivenduskraavide taastamise ja metsaraie negatiivne mõju Natura väärtustele, sh piirile kaevatud kraavi tõttu vähesel määral ka kaebaja kinnistule, mis avaldaja loogika kohaselt on kvalifitseeritav detailplaneeringu elluviimise tagajärjena ning järelikult oleks kohalik omavalitsus pidanud E. M planeeringumenetlusse kaasama ning talle planeeringut

4 kehtestava otsuse kätte toimetama. Kuna seda ei tehtud on kaebus avaldaja meelest tähtaegne.

Vastustaja leiab kaebuse olevat esitatud tähtaja rikkumisega. Salme Vallavalitsus täitis PlanS § 25 lg 4 nõuded, avaldades Kadakaranna kinnistu detailplaneeringu kehtestamise teate 23.09.2005.a. maakonnalehes „Meie Maa” ja 2005.a. oktoobrikuu „Salme Valla Infolehes”, millised on vastavad ajalehed PlanS § 11 lg 2 p 3 tähenduses.

PlanS § 25 lg 7 sätestab kohaliku omavalitsuse kohustuse teatada tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates järgmistele isikutele: 1) isikutele, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; 2) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse; 3) kinnisasja omanikele, kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise käigust ajutine ehituskeeld. E. M ei esitanud Kadakaranna kinnistu detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus kirjalikke ettepanekuid ega vastuväiteid, tema senist maakasutusvõi ehitusõigust ei kitsendatud ega kinnistule ehituskeeldu ei kehtestatud. Kõigi detailplaneeringu alaga piirnevate kinnistute omanike, kui nad ei kuulu PlanS § 25 lg 7 toodud isikute hulka, informeerimise ebamõistlikult koormavat kohustust tähtsaadetisena saadetud kirjaga seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ei ole. Ei esine ka HMS § 62 lg 2 toodud asjaolusid, millest tulenevalt olnuks nõutav E. Mle Kadakaranna kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsuse kätte -toimetamisega teatavakstegemine. Vaidlustatud otsusega ei piiratud kaebaja õigusi ega pandud temale täiendavaid kohustusi. Samuti ei tunnistatud nimetatud haldusaktiga E. M kahjuks kehtetuks ega muudetud varasemaid haldusakti. Kaebaja väidete õigusliku põhistusena esitatud PlanS § 3 lg 1, § 4 lg 2 p 2, § 16 lg 1 kõnelevad huvitatud isikutest selle mõiste laiemas tähenduses. Huvitatud isikute kaasamine planeeringumenetlusse toimub läbi ajakirjanduse. Kaebuse esitajale tuli volikogu 19.09.2005 otsus nr 32 teha teatavaks avaldamisega vastavates ajalehtedes ning nii ka toimiti. Ka kaebaja osundatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-47-05 väljendatud seisukohad ei anna põhjust pidada kaebust tähtaegseks. Kaebuse väited ei anna alust lugeda avaldajat isikuks, kelle huve Kadakaranna kinnistu detailplaneeringu kehtestamine puudutab rohkem kui „igaühe” huve PlanS § 26 lg 1 tähenduses. Kaebusest nähtuvalt ongi see esitatud mitte niivõrd enda kui looduskeskkonna üldise kaitse eesmärgil, so avalikes huvides. Vastustaja arvates oli E. M tegelikult enda poolt vaidlustatud haldusaktist teadlik juba enne tema poolt kaebuses toodud kuupäeva. Näiteks 2005.a. suvel toimus Saaremaa Keskkonnateenistuse initsiatiivil Kadakaranna kinnistul arutelu hoonete detailplaneeringujärgse paiknemise küsimuses krundil, milles teiste hulgas osales ka kaebuse esitaja tütre abikaasa, kes kaebuse kohaselt väidetavalt alles nüüd planeeringut vallast välja nõudes kaebajat sellest informeeris.

5 Kuivõrd detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud juba enam kui kaks aastat peab kaebuse tähtaegsuse üle otsustamisel arvestama ka menetlusse kaasatud kolmanda isiku õigustatud ootusega, et haldusakt jääb kehtima. Tähtaega rikkudes esitatud kaebuse menetluse tuleb HKMS § 12 lg 3 alusel lõpetada.

Pärast tähtaja ennistamise taotluse esitamist 12.08.2008 koostatud täiendavates seisukohtades osundab valla esindaja veel Riigikohtu määrusele asjas nr 3-3-1-26-06, milles toodu järgi kaebetähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks selle kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (p 12). Selliseid takistusi avaldajal käesolevas asjas kaebeõiguse realiseerimiseks ei esinenud. Vaieldes vastu kaebaja põhjendile, et elamuehitust mitteettenägeva osaüldplaneeringu jõusoleku tingimustes polnud tal vajadustki planeerimisalast infot jälgida leiab vastustaja, et kuna PlanS § 9 lg 7 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid, ei olnud kaebajal alust eeldada, et osaüldplaneering ei ole muudetav.

Kolmanda isiku seisukohalt on kaebus esitatud tähtaja rikkumisega ja menetlus tuleb lõpetada. Vaidlust ei ole, et detailplaneeringu kehtestamisest nagu teistestki avalikustamisele kuuluvatest toimingutest on nõuetekohaselt teavitatud ajalehes Meie Maa ja Salme valla infolehes ning et kaebaja ei kuulu PlanS § 25 lg 7 nimetatud isikute ringi, kelle puhul näeb seadus kohustuslikuna ette täiendava teavitamise tähtkirjaga.

Asjakohased ei ole kaebuse esitaja viited Riigikohtu määrusele asjas nr 3-3-1-47-05. Selles asjas ei olnud planeeringu kehtestamisest teavitatud isikut, kes oli planeeringuala hoonete omanikuna esitanud maa ostueesõigusega erastamise avalduse ja kellel oli maa tagastamise õigustatud subjektidega kokkulepe tagastatava ja erastatava maa piiride osas planeeringualal. Seega peeti täiendavat teavitamist vajalikuks nende isikute puhul, kelle omandiõigust (sealhulgas ka tulevast) detailplaneering kahjustab. Silmas on peetud oluliselt kitsamat ringi isikuid, võrreldes kaebuse esitaja väidetuga. Antud juhul aga kaebuse esitaja kinnistu, hoonete kui vallasasjade või muu vara (või tagastamise või erastamise õiguse) suhtes detailplaneering ei laiene. Kaebuse esitaja on oma planeeringu vaidlustamise huvi seostanud eeskätt avalike looduskaitseliste huvidega. Väidetavalt soovib kaebuse esitaja kaitse all olevate alade kaitse-eesmärkide rakendamist (loodusväärtuste säilimist), milline soov ei ole seostatav ühegi kaebuse esitaja subjektiivse õigusega või selle võimaliku rikkumisega. Sellisel juhul seaduse kohaselt on piisav teavitamine ajalehe kaudu. Ka kuivendamisega seotud kaebaja argumendid on tegelikult looduskaitselised ning kaebaja ei olegi selgitanud, kuidas valdavalt vanade kuivenduskraavide taastamine Kadakaranna kinnistul tema subjektiivseid õigusi rikub. Samas see polegi oluline kuna ala kuivendamine ei ole detailplaneeringu tagajärjeks. Kadakaranna kinnistul on mitmeid vanu kuivenduskraave, mida ei ole rajatud detailplaneeringute realiseerimiseks või muul moel ehitustegevuseks, vaid maaparanduslikul eesmärgil, ilmselt eelkõige

6 karjatamisvõimaluste parandamiseks. Seega ei saa kuidagi väita, et kuivenduskraavide taastamine ja mõnede uute rajamine kaasneks detailplaneeringuga määratud ehitusõigusega. Tulenevalt eeltoodust oli piisav kaebuse esitaja teavitamine vastavalt Planeerimisseadusele ajalehe vahendusel, samuti veebilehe kaudu.

Kui kohalik elanik (kaebaja on Sõnajala talu oma elukohaks märkinud) kohalikke väljaandeid ei loe, siis kannab ta paratamatult riski, et kõik vajalikud teated temani ei jõua. Siinjuures tuleb täiendavalt veel arvestada, et tegemist on kohtuasjade ajamisel kogenud inimesega kes pealegi tegutseb asjaajamistes koos oma tütarde ja nende äriliselt aktiivsete abikaasadega.

Kolmanda isiku jaoks ei ole väited, et kaebaja ei teadnud detailplaneeringu kehtestamisest enne 2008.a. aprilli usutavad sest osales kaebaja tütre abikaasa A. Sõnajalg detailplaneeringu menetluse ajal toimunud kohtumisel Kadakaranna kinnistul ja oli ka kinnistu eelmise omaniku kinnitusel detailplaneeringust teadlik.

OÜ S korrigeerib faktivigu kaebuses:

Ei asu Sõnajala talu Kadakaranna kinnistust mitte 250 m vaid on Maa-ameti kaardiserverist mõõtes vahemaa talu majadest Kadakaranna kinnistu piirini vähemalt 350 meetrit, mis aga veelgi olulisem – talu majadest kuni Kadakaranna kinnistu ehitusõigusega osani on vähemalt 0,5 km, kusjuures kasvav taimestik ja puud otsevaadet ei võimalda. Seega on Sõnajala talu Kadakaranna kinnistust ja eriti selle ehitusõigusega osast piisavalt kaugel ning kaebuse esitajal ei saa Sõnajale talu kasutamise tõttu olla otsest ja reaalset puutumust Kadakaranna detailplaneeringuga.

Tegemist ei ole soise alaga. Kaitsekohustuse teatise kohaselt on hoiuala piires oleval alal lubjarikkal mullal kuivade niitude, loode (alvarite) ja rannaniidu paiknemine. Järelduvalt ei ole kraavide kaevamine vajalik ehitusõiguse realiseerimiseks.

14.08.2008 koostatud seisukohtades kaebuse tähtaja ennistamise taotluse kohta osundab kolmas isik kahele Riigikohtu lahendile: määruse asjas 3-3-1-26-06 järgi on kaebuse esitamise tähtaja ennistamine sisuliselt võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodil ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Kolmanda isiku huvi ja avalik huvi haldusakti kehtimajäämise osas on seda kaalukamad, mida enam on tähtaega ületatud. Mida enam on tähtaega ületatud, seda kaalukam peab olema ületamise põhjus (3-3-1-57-02). Antud juhul omandas kolmas isik omandanud Kadakaranna kinnistu ajal, mil detailplaneering oli kehtestatud, seda ei olnud keegi vaidlustanud ning kaebuse esitamise tähtaeg oli ammu möödunud. Seega oli omanikel tekkinud seadusega kaitstav usaldus eeldada, et detailplaneering jääb kehtima. Kaebaja viide osaüldplaneeringule ei oma kaebuse tähtaja ennistamise seisukohalt tähtsust, kuna üldplaneering ei tekita kaitstavat usaldust, et naaberkinnistul midagi ei muutu. Planeerimisseadus näeb ette võimaluse detailplaneeringuga üldplaneeringus

7 sätestatut täpsustada. Üldplaneeringut on võimalik ka muuta. Seetõttu ei saa eeldada, et üldplaneeringu olemasolul puudub vajadus kohalikus ajalehes avaldatud teateid jälgida.

Kohtukulude väljamõistmise nõude E. M vastu esitab OÜ S HKMS § 92 lg 1, 4 ja 7 alusel summas 55 507.20 krooni, mis arvestades kaebuse, selle taotluste ja lisadokumentide mahtu on mõistlik ja põhjendatud.

K o h t u s e i s u k o h t

E. M vaidlustab tühistamisnõudega Salme Vallavolikogu 19.09.2005 otsusega nr 32 kehtestatud Salme vallas Imara külas asuva Kadakaranna kinnistu detailplaneeringu.

PlanS § 26 lg 1 kohaselt planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

E. M arvates on tema HMS § 11 lg 1 p-s 3 näidatud (kolmas) isik kes tuli planeeringumenetlusse kaasata ja kellele selle tõttu pidi planeeringu kehtestamisest teatama kirjalikult kättetoimetamisega vastavalt HMS § 62. Kuna seda ei tehtud siis on kaebus tähtaegne kuivõrd planeeringu kehtestamise otsusest sai ta teada alles oma tütremehe kaudu, kes planeeringu vallast välja nõudis ja teda sellest 09.04.2008 teavitas.

Tegelikult E. M ei ole HMS § 11 lg 3 p-s 3 märgitud kolmas isik, kelle õigusi või kohustusi detailplaneering puudutas ning kes sel põhjusel tuli kohaliku omavalituse poolt menetlusse kaasata. Kaebaja arusaam nagu kuivenduskraavide taastamine ja rajamine kahjustanuks tema omandit ning järelduvalt ju planeeringu realiseerimine oligi õigusi rikkuv on vigane selle poolest, et ei kraavide puhastamine ja kaevamine ega raietööd polnud detailplaneeringu reguleerimisesemeks. Nagu kaebaja endagi poolt 14.05.2008 koostatud täiendavates seisukohtadest esialgse õiguskaitse taotlusele selgub oli tegemist arendaja omavolilise, detailplaneeringust mittelähtuva tegutsemisega ning sellest loodus -keskkonnale tekitatud kahjuga, mille minimaalsed mõjud kraavi kaevamise tõttu asustamata Tümina maaüksuse piirile vastavalt OÜ H keskkonnaspetsialistide poolt teostatud ekspertiisile tõepoolest ulatuvad sellele kinnistule. Kohalik omavalitsus ei pidanud aga arendaja omavolitsemist ette nägema ja kaebajat pelgalt OÜ S võimalike tulevaste õiguserikkumiste tõttu kolmanda isikuna menetlusse kaasama. Kaasamine oleks õigustatud vaid detailplaneeringus ettenähtu realiseerimisest tulenevate intensiivsete mõjude korral väljapoole planeeringuala jäävatele kaebaja omandis olevatele Kadakaranna naaberkinnistule. Seetõttu pole asjakohane ka avaldaja viide Riigikohtu määrusele haldusasjas nr 3-3-1-47-05 kuivõrd käesoleval juhul ei tulene ebaoluline mõju naaberkinnistule üldse detailplaneeringust millega ei kuivenduskraavide rajamist ega raiet ette ei nähtud.

8 Peale omandi kahjustamise kraavide kaevamise ja raiega seostab E. M enda õiguste rikkumise planeeringu kaudu ka selle ellurakendamise väidetava mõjuga tema suvituskeskkonnale Sõnajala talus kuivõrd planeeringu realiseerimine muutvat oluliselt piirkonna miljööd ja kaebaja heaolu, kes on harjunud sealse läbi aegade inimtegevusest puutumatu alaga, mida kui populaarset matkaja linnuvaatluspiirkonda külastavad intensiivselt vaid loodushuvilised inimesed. Elamute rajamise korral Kadakaranna kinnistule muutuvat Sõnajala talu ja asustamata Tümina kinnistu miljöö selliselt, et endisest keskkonnast enam rääkida pole võimalik. Selle väite lahkamisel tuleb kõigepealt osutada, et kaebaja on olnud üpris ebakonkreetne, väites Kadakaranna kinnistule 0,5 km kaugusele mõne ühepereelamu ehitamise tõttu miljöö Sõnajala talus ja selle ümbruses tundmatuseni muutuvat. Kuivõrd avaldaja enda tõdemusel liigub talu läheduses kui populaarses matkaja linnuvaatluspiirkonnas hulgaliselt loodushuvilisi, siis ei saa mõne püsielaniku lisandumine ja mõningane tõenäosus neid väljaspool talu liikumisel kohata kaebaja privaatsust märkimisväärselt häirida. Peale selle on oluline arvestada, et E. M ei ole Sõnajala talu alaline elanik vaid üksnes suvitaja mis tema väidete kaalukust võrreldes kinnistuomanikust alalise elanikuga juba iseenesest oluliselt kahandavad ning keda polnud detailplaneeringust lähtuva õigusi rikkuva mõju puudumise tõttu vajalik planeerimismenetlusse kaasata. Et E. Md ei pidanud HMS § 11 lg 1 p 3 alusel menetlusse kaasama puudus kohalikul omavalitsusel kohustus talle planeeringu kehtestamise otsust HMS § 62 lõikes 2 märgitud kättetoimetamise teel teatavaks teha ning kaebust ei saa lugeda tähtaegseks kuna see on esitatud enam kui kaks ja pool aastat pärast vaidlustatava haldusakti vastuvõtmist ja kättetoimetamisega teatavakstegemise kohustuse puudumisel ei hakka tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg kulgema hetkest mil avaldaja detailplaneeringu kehtestamise otsuse tütremehe käest väidetavalt 09.04.2008 vastu võttis.

Märkida tuleb, et peale HMS § 62 lõikes 2 toodud aluste, mille esinemisel tuleb haldusakt isikule kättetoimetamisega teatavaks teha puuduvad antud vaidluses ka PlanS § 25 lõikes 7 märgitud põhjused kaebajat planeeringut kehtestavast otsusest tähtsaadetisena edastatud kirjaga teavitamiseks.

HKMS § 12 lg 3 järgi halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel.

Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist.

Käesoleval juhul pidi kaebaja, kelle kaasamiseks kolmanda isikuna planeerimismenetlusse ja planeeringut kehtestava otsuse kättetoimetamiseks nii HMS § 62 kui PlanS § 25 lg 7 järgi kohalikul omavalitsusel kohustus puudus, planeeringu kehtestamisest teada saama valla ja/või maakonnalehe vahendusel PlanS § 25 lg 4 alusel seal avaldatud teadetest. Avaldaja on kaebuse tähtaegset esitamist takistanud mõjuvate põhjustena ära näidanud järgmised asjaolud:

9 - ei telli ega loe tema Saaremaa suvekülalisena kohalikke lehti; valla infolehte hakati avaldaja postkasti pisteliselt panema alles kahel viimasel aastal samas kui vastavat detailplaneeringut puudutavad teated avaldati seal juba 2003 ja 2005; - avaldati info massimeedias eksitava pealkirja „Salme Vallavalitsuse 12. septembri korralduse nr 185 alusel on vastu võetud Salme vallas Üüdibe külas asuva Priidu maaüksuse detailplaneering” ning tavapäraselt eeldanuks kaebaja, et selles Kadakaranna detailplaneeringut ei käsitleta ja info planeeringu kehtestamisest jäänuks avaldajal ikkagi saamata; - andis kehtiv osaüldplaneering kaebajale hingerahu, et tema suvise elukeskkonna ja temale kuuluvate kinnistute looduskoosluste kaitse on tagatud ja elamumaade rajamine lähipiirkonda välistatud, mistõttu avaldaja ei osanudki näha vajadust järjepidevalt jälgida kohalikus ajalehes avaldatud teateid.

Nende väideta hindamisel tuleb lähtuda järgnevast:

Olemata PlanS § 25 lg 7 p-des 1-3 või HMS § 62 lg 2 p-s 1 märgitud isik loeb seadus neile kohaseks planeeringu kehtestamisest teatavakstegemise vormiks otsuse avaldamise ajalehes, nõudmata teavitamist kättetoimetamise teel tähitud kirjaga. Seega eeldab seaduseandja, et neil isikuil, kelle suhtes ei pea planeeringu menetlejal olema teada nende eriline huvi menetluse suhtes, tuleb planeeringu vaidlustamise õiguse kasutamiseks hoida end massiteabevahendite abil kursis planeeringumenetluse käiguga. Sellise isiku puhul ei saa kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks olla üksnes asjaolu, et ta kohaliku ajakirjanduse vastu, kus planeeringute käik vastavalt PlanS § 11 lg 2 p 3 ja § 25 lg 4 kajastatakse, huvi ei tunne. Põhjendatud pole ka kaebuse seisukoht, et kohalik omavalitsuse peaks erilist tähelepanu pöörama nende isikute teavitamisele, kel võib planeeringu suhtes huvi olla seetõttu, et nad omavad planeeringuala naabruses kinnistut, kuid ei kuulu ise alaliste elanike hulka. Sellised isikud peavad ise arvestama vajadusega hoida end kursis niisuguse teabe vahendamiseks ettenähtud teabeallikatega. Sellekohaseks mõistlikuks abinõuks, mille tarvitamist võib eeldada, on näiteks vastava teabe avaldamiseks mõeldud kohaliku või maakondliku lehe tellimine.

Kaebaja on väitnud, et isegi siis kui ta olnuks hoolas ja kohalikku ajakirjandust jälginud poleks ta vastavat teavet lehes märganud teabe eksitava pealkirja all avaldamise tõttu. Kõigepealt on sellise väite puhul tegemist loogikaveaga kuivõrd kaebaja ju ei pidanudki vajalikuks kohalikku ajakirjandust jälgida mistõttu seal avaldatud infol ei saanud sõltumata valitud vormist ka tema käitumisele mingit mõju olla. Teiseks on avaldaja väited eksitavast pealkirjast ajalehe „Meie maa” 10.08.2005 numbris liialdatud kuivõrd Salme Vallavalitsuse vastavas planeeringuid käsitlevas rubriigis on esimene pealkiri paksemas kirjas just seepärast, et lugeja tähelepanu rubriigi läbivale temaatikale juhtida. Salme Valla Infolehes nr 129 avaldatud teade Kadakaranna kinnistu detailplaneeringu kehtestamisest on aga volikogu teadete rubriigis lausa esikohal.

Ka kolmas väide justnagu puudunuks kaebajal vajadus jälgida planeeringuinfot seepärast, et elamuehitust osaüldplaneering selles piirkonnas ette ei näinud pole asjatundlik. Just praktikas on levinud üldplaneeringute sage detailplaneeringutega muutmine ning

10 otsustades planeeringuinfot mitte jälgida võttis hoolsuse minetanud kaebaja endale ise riski, et vajalik teave ei jõua õigeaegselt temani.

Seega avaldajal mõjuvad põhjused kui objektiivsed, kaebuse õigeaegset esitamist takistanud asjaolud möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks puuduvad. E. M pidi Salme Vallavolikogu 19.09.2005. otsusest nr 32 teada saama hiljemalt 23.09.2005 ajalehest Meie Maa ning soovi korral esitamise kaebuse sellele ühe kuu jooksul (PlanS § 26 lg 1).

OÜ S on esitanud taotluse E. Mlt kantud kohtukulude väljamõistmiseks summas 55 507.20 krooni. HKMS § 92 lg 4 kohaselt menetluse lõpetamise korral kaebuse esitaja kannab menetluskulud kusjuures kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele (lg 7). Hoolimata kaebuse suhtelisest mahukusest ei ole taotletud ulatuses menetluskulude väljamõistmine kolmandalt isikult põhjendatud kuna selline praktika võiks viia kaebeõiguse liigsele piiramisele. Arvestades kaebaja staatust pensionärina aga ka temal kinnisomandi olemasolu mõistab kohus E. Mlt OÜ S kasuks välja 15 000 krooni.

Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 12 lg 3, § 92 lg 4 ja 7 kohtunik

m ä ä r a s:

1. Jätta E. M taotlus ennistada kaebuse esitamise möödalastud tähtaeg Salme Vallavolikogu 19.09.2005 otsusele nr 32 „Detailplaneeringu kehtestamine” rahuldamata ja lõpetada asjas menetlus.

2. Mõista E. M-lt OÜ S kasuks välja kantud kohtukulusid summas 15 000 (viisteist tuhat) krooni.

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul arvates kättesaamisest.

Aivar Koppel, halduskohtunik