2-08-23355/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1 (3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Määruse tegemise aeg ja koht 22.05.2009.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-23355 Tsiviilasi V F avaldus J F vastu lapse, D F elukoha määramise nõudes.

Menetlustoiming Alaealise elukoha määramine Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja V F (isikukood xxx, elukoht xxx); Avaldaja esindaja vandeadvokaadi abi Kristina Suvalova (Advokaadibüroo A.Jakobson & A.Jaroslavski, Liivalaia 24, 10118 Tallinn);

Puudutatud isik J F (isikukood xxx, elukoht xxx); Puudutatud isiku lepinguline esindaja Marina Simhes-Kazakova (OÜ Simhes Consult, Ristiku 4 büroohoone, 10612 Tallilnn).

Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohtumääruse resolutsioon

• Avaldus rahuldada. • Määrata alaealise, xxx.a. sündinud D F elukohaks tema isa V F elukoht. • Menetlusosaliste menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse teatavaks tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Avaldaja nõue Avaldaja palub kohtule 11.06.2008.a.esitatud avalduses määrata tütre, D F elukohaks V F elukoht. Avalduse kohaselt V ja J F abielu registreeriti xxx.a. ja lahutati Tallinna Linnakohtu 20.05.2004.a. otsusega ja avaldajalt mõisteti xxx.a. sündinud tütar D ülalpidamiseks välja elatis J F kasuks. 2006.a. septembrist asus tütar elama isa juurde ja elab seal käesoleva ajani.

Puudutatud isiku seisukoht Puudutatud isik ei ole nõus kohtule esitatud avaldusega. Puudutatud isik J F leiab, et avaldaja nõue on vastuolus lapse huvidega. Peale lapse elama asumist oma isa juurde on lapse õppeedukus langenud, tänaseks päevaks on laps hindamata paljudes ainetes, käitumine ja hoolsus on mitterahuldavad. 29.04.2008.a. Lasnamäe alaealiste asjade komisjon otsustas kohaldada D suhtes mõjutusvahendeid seoses koolikohustuse eiramisega. Igasugune kontroll isa elukohas lapse üle puudub, isa ja vanaema ei pea vajalikuks sundida last kooliega teisi kohustusi täitma, tüdruk on jäetud enda hoolde, milline olukord teda rahuldab, kuna eraldi elaval emal puudub võimalus mõjutada tema eluviisi, esitada mistahes nõudeid ja kontrollida nende täitmist. Kostja tegi kõik endast sõltuva olukorra normaliseerimiseks, vestles õpetajatega, nõudis võtta tarvitusele abinõusid lapse sundimiseks täita koolikohustust, pöördus eestkoste asutuse poole jms. J F leiab, et lapse edasine elamine isa juures võib kaasa tuua vähemalt lapse paigaldamise erikooli, rääkimata võimalikest negatiivsetest tagajärgedest lapse arengule ja heaolule.

2 (3) Kohtule 27.04.2009.a. esitatud avaldusest nähtuvalt leiab J F, et lapse isa juurde jätmine on vastuolus lapse huvide jne., nii näiteks avaldaja teade, et töötab OÜ-s E on väär, tema vara ja pangaarved on arestitud, legaalne sissetulek puudub. Ei pea normaalseks olukorda, kus laps käib koolis 2 päeva nädalas ja muul ajal tegeleb vanaema eest hoolitsemisega.

Puudutatus isik D F avaldas 02.02.2009.a. ärakuulamisel kohtus, et elab isaga koos umbes kaks aastat ja emaga ei saa lahkhelide tõttu üle kahe päeva koos elada, isaga on kergem. Kui D elas koos emaga, tekitas ema koolis palju probleeme, seetõttu läks ka XXX tänava kooli. Avaldas, et emaga on keeluline ühes korteris elada. Sooviks, et ema oleks nagu sõbranna, kellele võik kõik ära rääkida. Avaldas, et kui emaga koos ei ela, on nendevahelised suhted paremad ja konfliktid puuduvad. Jäi kategooriliselt selle juurde, et ema juurde elama ei soovi minna. Soovib jääda isa juurde elama. Avaldas, et vanemate nõuded on ühesugused, kuid lähenemine on erinev.

Alaealise määratud esindaja van adv T.-M. Hiobi arvamuse kohaselt mõlemad vanemad armastavad oma last ja soovivad talle parimat, kuid ei suuda omavaheliste probleemide tõttu jõuda üksmeelele lapse elukoha suhtes. Esindaja on seisukohal, et käesolevas asjas tuleb eelkõige lähtuda lapse huvidest ja tema õiguste kaitsest. D elu on välja kujunenud, stabiilne ja D sõnul rahulik ja turvaline. D saab sügisel 17.aastaseks, seega vanuses, et piisava selguse ja põhjendatusega teha tahteavaldus enda elukoha suhtes. Leiab, et vanemate kokkuleppe puudumisel lapse elukoha suhtes, peaks D elukohaks jääma isa elukoht. D on seadusest tulenev õigus mõlema vanema hoolitsusele ja armastusele, seetõttu peab avaldaja arvestama muuhulgas lapse ja lahuselava vanema õigusega, säilitada lähedased suhted (PkS § 51, LkS § 28). Toetab avaldaja avaldust ja palub see rahuldada.

Tallinna linna arvamus Tallinna linn Lasnamäe LOV sotsiaalhoolekandeosakonna kaudu, on 22.04.2009.a. esitatud arvamuse kohaselt seisukohal, et lapse elukohaks tuleks määrata avaldaja elukoht. Vestluses vanemate ja lapsega selgus, et antud vaidlusaluses küsimuses üksmeelsele lahendusele jõudmist takistab eelkõige vanemate ühisvara jagamise vaidlus. D elab 2006.a. isa juures, õpib käesoleval ajal XxxTäiskasvanute Gümnaasiumis, kus õpingute tulemused on rahuldavad, kodus abistab eakat vanaema. Käib kickboxingu treeningutel. D suhtleb ka oma emaga kuid elada soovib isa juures.

Kohtu põhjendused Harju Maakohtu 15.04.2009.a kohtumääruse (t lk 77) kohaselt lahendab kohus antud tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohtumäärusega anti pooltele võimalus esitada kohtule avaldusi ja dokumente kuni 27.04.2009.a. Samuti teavitati menetlusosalisi, et kohtulahend antud asjas tehakse avalikult teatavaks 22.05.2009.a.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 kohaselt hagita menetluses lahendatakse perekonnaasjana ka vanema õiguste määramine lapse suhtes. Kohus, vaadanud läbi esitatud avalduse D F elukoha kindlaks määramiseks, tutvunud asja materjalidega kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.

Asja materjalidest nähtuvalt xxx.a. sündinud D F vanemateks on avaldaja V F ja puudutatud isik J F. Avaldaja, lapse isa, palub määrata tütar D elukohaks tema elukoht, kus laps ka 2006.a. faktiliselt elab, ema, puudutatud isik J F sellega ei nõustu.

Perekonnaseaduse (PKS) § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seega, on nii avaldajal, isal V Fl kui ka emal J Fl oma lapse D suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PkS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Antud juhul vanemad vaidlusaluses küsimuses, kelle juures tütar D elama peaks, kokku leppida ei suuda. Selle üle, et tütar elab juba 2006.aastast isa juures, vaidlus puudub.

27.11. käesoleval aastal saab D 17.aastaseks. PkS § 58 tuginedes tuleb kohtul arvestada lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel vähemalt 10-aastase lapse sooviga. Arvestades D vanust, leiab kohus, on määrav antud vaidluse lahendamisel alaealise enda seisukoht. Kohtus ärakuulamisel jäi D kategooriliselt selle juurde, et ema juurde elama ei soovi minna ja soovib elada isa juures. Avaldas, et vanemate nõuded on ühesugused, kuid lähenemine on erinev. D soovi jääda edaspidigi elama isa juurde toetab nii lapse esindaja van adv T.-M. Hiob kui ka eestkosteasutus.

3 (3) Arvestades lapse vanust ja eeltoodut, asub kohus seisukohale, et peagi 17.aastast noort inimest, olgugi alaealist, ei ole mõistlik sundida elama vanema juures, kelle juures ta elada ei soovi olenemata sellest, et vanema arvates on elamine tema juures nimelt lapse huvidega kooskõlas. Kohus on seisukohal, et antud asjas on olulise tähtsusega asjaolu nimelt alaealise tahe, millest lähtudes tuleb avaldaja avaldus rahuldada ja määrata D F elukohaks tema isa V F elukoht.

Kohus möönab, et D õppeedukus võib olla langenud seoses elama asumisega isa elukohta, kuid põhjus selleks võib olla tingitud ka muuhulgas vanemate lahkuminekust, mis kahtlemata avaldas negatiivset mõju lapse seni väljakujunenud elukorraldusele. Välistatud ei ole olukord, et isa elukohas järelevalve D üle on mõnevõrra nõrgem, kui ema elukohas elades, kuid arvestades asjaolu, et D soovib elada isaga, siis järelikult on tema elu isa elukohas, olenemata selle suurusest ja sellega kaasnevatest probleemidest, saavutanud sellise stabiilsuse, millesse jätmine vastab hetkel lapse soovile ja mõistlik ei ole seda käesoleval ajal muuta.

Kuivõrd D suhtleb emaga ja olukorras, kus nende vahel võib tekkida soe ja usalduslik ema-tütre suhe, ei ole välistatud olukord, kus D vabatahtlikult soovib oma emaga juurde elama asuda, aga see peab ja saab kohtu hinnangul toimuda üksnes lapse vaba tahte alusel. Sundides peagi täiskasvanuks saavat noort elama asuma vastu tahtmist teise vanema juurde, ei paranda lapse-vanema suhet ega ole seetõttu lapse huvides. Lapse elukoha küsimuse otsustamist ei tohi mõjutada vanematevahelised erimeelsused teistes küsimustes, lähtuda tuleb kujunenud olukorras esmalt lapse soovist ja tema huvist.

Menetluskulud Tuginedes TsMS § 172 lg 1 jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Ene Tsefels Kohtunik