2-08-25946/15 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-08-25946

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 07. mai 2009.a. Haapsalu Tsiviilasja number 2-08-25946 Tsiviilasi Liinihoolduse Eesti OÜ hagi Läänemaa Puidukaubanduse OÜ vastu võla ja viivise nõudes Tsiviilasja hind 88 822.10 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Liinihoolduse Eesti OÜ (registrikood 10626580, asukoht Nurme 24, 68206 Valga, *); Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige K. L.;

Kostja Läänemaa Puidukaubanduse OÜ (registrikood 10904547, asukoht Priidiku talu Elbiku küla Noarootsi vald 91202 Läänemaa) Kostja seaduslik esindaja T. K. Menetluse staatus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt Läänemaa Puidukaubanduse OÜ-lt Liinihoolduse Eesti OÜ kasuks põhivõlgnevus 88 822.10 (kaheksakümmend kaheksa tuhat kaheksasada kakskümmend kaks krooni ja kümme senti) krooni ja viivis ajavahemiku 22.04.2008.a. kuni 14.09.2008.a. eest summas 6956.90 (kuus tuhat üheksasada viiskümmend kuus krooni ja üheksakümmend senti) krooni ning viivis alates 15.09.2008.a. arvestatuna põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

3. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus 1. Jätta hageja menetluskulud summas 13 250 krooni kostja kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad hageja enda kanda.

2. Välja mõista kostjalt Läänemaa Puidukaubanduse OÜ-lt hageja Liinihoolduse Eesti OÜ kasuks menetluskulu kokku 13 250 (kolmteist tuhat kakssada viiskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

2-08-25946

2 olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kaja kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi Pärnu Maakohtu arveldusarvele AS SEB Pank nr. 10220034799018, või AS Swedbank nr. 221013921094, viitenumber 3100057277. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud, hageja nõue 1. 27.06.2008.a. esitas Liinihoolduse Eesti OÜ maakohtule hagi Läänemaa Puidukaubanduse OÜ vastu võla ja viivise nõudes. Hagis palus hageja TsMS § 363, 377 lg 1, 378 lg 1 p 2, 389 ja VÕS §-dest 76, 82, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 alusel: 1. Mõista Läänemaa Puidukaubanduse OÜ-lt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 158 822.10 krooni ja viivisnõue 47,65 krooni päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni. Seisuga 25.06.2008.a. on viivisnõude suurus 3097,03 krooni (perioodi 22.04.2008-25.06.2008.a.). 2. Arestida hagi tagamiseks Läänemaa Puidukaubanduse OÜ arveldusarvetel olev raha 161 919. 13 krooni ulatuses. 3. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. 4. Jätta kohtukulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt tasutud riigilõiv 8750 krooni.

2. Maakohus jättis 01.07.2008.a. määrusega hageja Liinihoolduse Eesti OÜ hagi tagamise taotluse rahuldamata ja kohus arvas hageja poolt tasutud hagi tagamise kautsjoni summas 8096 krooni riigituludesse. Nimetatud määrus jõustus 09.01.2009.a. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega /t.l 50-51/.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmis Liinihoolduse Eesti OÜ 04.03.2008.a. Läänemaa Puidukaubanduse OÜ-ga kasvava metsa ülestöötamise lepingu nr 1119/04/03/2008.a., mille alusel Liinihoolduse Eesti OÜ teostas Läänemaa Puidukaubanduse OÜ-le kuuluval Karu maaüksusel 52001:001:0253 kasvava metsa ülestöötamise, mille hulka kuulus kasvava metsa langetamine, laasimine, järkamine ja peenmaterjali hunnikusse virnastamine. Lepingu kohaselt oli ühe tm kasvava metsa ülestöötamise hinnaks 135 kr/tm ning materjali kogus määrati Harvesteri Logset 5H arvutinäidu alusel. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma osutatud teenuse eest hageja esitatud arve alusel 7 päeva jooksul Liinihoolduse Eesti OÜ arveldusarvele Hansapangas nr 221013886236. Kostja hageja 15.04.2008.a. arvet summas 196 334.06 krooni tasumise tähtajaga 21.04.2008.a. tasunud ei ole. 17.02.2009.a. esitas hageja maakohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kuna kostja pole tähtaegselt hagile vastanud. Taotluses vähendas hageja oma nõuet põhivõlgnevuse osas asjaolul, et pärast hagi esitamist tasus kostja hagejale 15.09.2008.a. osa oma võlgnevusest summas 70 000 krooni /t.l 92/. Põhivõlgnevus, mille hageja palub kostjalt välja mõista, on seisuga 16.02.2009.a. summas 88 822.10 krooni. Lisaks põhivõlgnevusele nõuab hageja vastavalt TsMS § 113 lg 1 võlgnikult viivist VÕS §-s 94 sätestatud määras, s.o. 0,03 % päevas alates 22.04.2008.a. kuni kohustuse kohase täitmiseni.

2-08-25946

3 Viivise suurus seisuga 16.02.2009.a. on 11 087.65 krooni, mis moodustub järgmiselt: 1) ajavahemikul 22.04.2008.a. - 14.09.2008.a., s.o. 146 päeva eest viivis 6956. 90 krooni (158 822. 10 x 0,03% x 146) ehk viivis iga viivitatud päeva eest kuni 15.09.2008.a. 47,65 krooni; 2) ajavahemikul 15.09.2008.a. - 16.02.2009.a., s.o. 155 päeva eest 4130. 75 krooni (88 822. 10 x 0,03% x 155) ehk viivis iga viivitatud päeva eest alates 15.09.2008.a. 26,65 krooni. Hagejal on käesoleva asja menetlusega seonduvalt tekkinud järgmised kulud: 1) TsMS § 139 lg 2 p 1 alusel hagilt tasutud riigilõiv summas 8750 krooni (maksekorraldus nr 11408 25.06.2008.a.) ja ülekandetasu 2.50 krooni; 2) TsMS § 141 lg 1 alusel tasutud hagi tagamise kautsjon summas 8096 krooni (maksekorraldus nr 11409 25.06.2008.a.) ja ülekandetasu 2.50 krooni; 3) TsMS § 139 lg 2 p 3 alusel määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 200 krooni (maksekorraldus nr 11503 14.07.2008.a.) ja ülekandetasu 2.50 krooni, kõik eelnimetatud maksekorraldused asuvad käesoleva tsiviilasja toimikus; 4) TsMS § 144 lg 1 alusel hageja õigusabikulud summas 6372 krooni (arve nr 961041) ja ülekandetasu 2.50 krooni. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi menetlemisega kantud kulud kokku summas 23 428 krooni. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 407 lg 1 ja 162 palub hageja: 1. Teha tsiviilasjas nr 2-08-25946 tagaseljaotsus, millega mõista Läänemaa Puidukaubanduse (registrikood nr 10904547) OÜ-lt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 88 822.10 krooni ja viivisnõue ajavahemiku 22.04.2008.a. kuni 14.09.2008.a. eest summas 6956.90 krooni ning alates 15.09.2008.a. 26.65 krooni päevas kohustuse täitmisega viivitamisel iga viivitatud päeva eest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Seisuga 16.02.2009.a. on viivisnõude suurus 11 087. 65 krooni. 2. Jätta kohtukulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja asja menetlemisega tekkinud kulud summas 23428 krooni.

Kostja seisukoht 4. Kostja ei ole hagile vastanud.

Kohtu seisukoht 5. Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja esitas 17.02.2009.a. kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks /t.l 90-91/, milles hageja taotleb hagi tagaseljaotsusega rahuldamist ja kohtukulude väljamõistmist kostjalt. Maakohus väljastas kostjale hagimaterjalid 21.08.2008.a., kostja on hagimaterjalid oma seadusliku esindaja kaudu kätte saanud /t.l 70/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Vastavalt TsMS § 444 lg 4 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnistamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

2-08-25946

4 Eeltoodu alusel piirdub kohus tagaseljaotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muu hulgas nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt viivis, mis ei ole veel hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, kostjalt välja mõista protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, mitte kindla summana päevas nagu hageja seda hagis taotleb.

Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub 17.02.2009.a. esitatud taotluses jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulud on järgmised: 1) TsMS § 139 lg 2 p 1 alusel hagilt tasutud riigilõiv summas 8750 krooni (maksekorraldus nr 11408 25.06.2008.a.) ja ülekandetasu 2.50 krooni; 2) TsMS § 141 lg 1 alusel tasutud hagi tagamise kautsjon summas 8096 krooni (maksekorraldus nr 11409 25.06.2008.a.) ja ülekandetasu 2.50 krooni; 3) TsMS § 139 lg 2 p 3 alusel määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 200 krooni (maksekorraldus nr 11503 14.07.2008.a.) ja ülekandetasu 2.50 krooni, kõik eelnimetatud maksekorraldused asuvad käesoleva tsiviilasja toimikus; 4) TsMS § 144 lg 1 alusel hageja õigusabikulud summas 6372 krooni (arve nr 961041) ja ülekandetasu 2.50 krooni.

2-08-25946

5 Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi menetlemisega kantud kulud kokku summas 23 428 krooni. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 8750 krooni /t.l 14/. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hagi esitamise ajal s.o kuni 01.01.2009.a. kehtinud TsMS § 149 lg 5 sätestas, et hagi tagamise avalduse, kaja, menetluse taastamise või menetlustähtaja ennistamise avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. 01.01.2009.a. kehtima hakanud TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellatsioon-, kassatsioonvõi määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jäetakse rahuldamata. Kuna maakohus jättis 01.07.2008.a. määrusega hageja hagi taotluse rahuldamata ja arvas kautsjoni riigituludesse, ei saa hageja eeltoodu alusel sõltumata sellest, et kohus hagi rahuldab, nõuda kostjalt kautsjoni hüvitamist. Kuna Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.10.2008.a. määrusega hageja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu 01.07.2008.a. määruse hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmise kohta muutmata /t.l 77-80/, tuleb eeltoodu alusel jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata ka riigilõiv 200 krooni määruskaebuse esitamise eest. Vastavalt TsMS §-le 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja taotleb kostjalt õigusabikulu 6372 krooni väljamõistmist. Advokaadibüroo Tark & Co 17.02.2009.a. arve kohaselt on hageja õigusabikulu 5400 krooni, millele lisandub käibemaks 972 krooni, seega kokku 6372 krooni. Nimetatud arvest ei nähtu, millest arve koosneb (sh puudub hageja esindaja õigusteenusele kulutatud aja arvestus). Kohus leiab, et tegemist on kohtupraktikas sageli esineva ja lihtsa tsiviilasjaga - võla ja viivise väljamõistmise nõudega. Esitatud ei ole tavapärasest rohkem tõendeid. Asjas pole toimunud ühtegi kohtuistungit, ka määruskaebuse menetlemine Ringkonnakohtus toimus kirjalikus menetluses ja kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagiavalduse ning taotlusele tagaseljaotsuse tegemiseks ühes menetluskulude taotlusega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu kokku 3 tundi. Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kasuks vajalikus ulatuses õigusabitasu summas koos käibemaksuga 4500 krooni. Kohus leiab eelneva alusel, et kostja peab kandma hageja menetluskulud milleks on riigilõiv 8750 krooni ja õigusabitasu 4500 krooni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 13 250 krooni. Ülejäänud hageja taotletud menetluskulusid ei pea kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt ja seega jäävad need hageja enda kanda. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest kohtunik