2-09-17623/8 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp

Otsuse tegemise kuupäev ja koht 21.05.2009, Rapla

Tsiviilasja number 2-09-17623

Tsiviilasi M P hagi M P vastu abielulahutuses

Tsiviilasja hind 25 000.- krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja M P ( isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxx xxxxxxxx, xxxxx, xxxxxxxxxxxxxx xx, xxxxxx, xxxxxxxx xx-x), kostja M P ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx, xxxx xxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg 19.05.2009

Resolutsioon Lahutada M P ja M P abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx Harju Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr xxx.

Jätta lapsed S P ja K P M P juurde.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Abielu registreeriti xx.xx.xxxx. Abielust on sündinud 5 last, neist alaealised S xx.xx.xxxx ja K xx.xx.xxxx. Lapsed elavad kostja juures ja on tema ülalpidamisel. Hageja on kostjat vabatahtlikult laste kasvatamisel materiaalselt toetanud. Abielu on purunenud alates 1998.a, mil pooled elavad lahus ja abielulised suhted nende vahel on katkenud. Abielu purunemise põhjuseks peab hageja asjaolu, et iseloomud õnnelikuks kooseluks olid pooltel erinevad. Sellelt pinnalt tekkisid tihti arusaamatused ja erimeelsused, mis lõpuks tingisid abielu purunemise.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub abielu lahutada, lapsed palub jätta kostja juurde, materiaalselt toetab lapsi vabatahtlikult, ühisvara jagada ei soovi.

Kostja vastuväited Kostja on nõus abielu lahutama. Abielulised suhted on lõppenud 1998.a. Abielu purunemise põhjuseks peab kostja poolte iseloomude sobimatuse. Lapsed palub kostja jätta enda juurde. Ühisvara jagada ei soovi. Elatise väljamõistmist ei soovi.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 29 lg 1 sätestab, et kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada käesoleva seaduse § 28 4.lõikes nimetatud vaidluse ning § 29 lg 3 kohaselt abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle.

Kohtuistungil leidis tõendamist, et poolte abielulised suhted on lõppenud 1998.a. Kohus loeb abielu purunemise põhjuseks poolte iseloomude sobimatuse. Seega abielu jätkamine on võimatu. Lapsed kuuluvad jätmisele kostja juurde. Ühisvara jagamisele ei kuulu. Elatis väljamõistmisele ei kuulu.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kohtunik: