2-08-51611/17 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Urmas Reinola, Imbi Sidok Otsuse tegemise aeg ja koht 20.05.2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-51611 Tsiviilasi

E. T. hagi I. S. vastu laste ülalpidamiseks elatise saamiseks Apellatsioonkaebuse hind

36 099,46 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 06.02.2009 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I. S. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E. T. (isikukood XXXXXXXXXXX; XXXXXX XX, XXXXXXX) ja tema esindaja Mart Sikut; Kostja I. S. (isikukood XXXXXXXXXXX; XXXXXXX XXX XX, XXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXXXXXX)

. RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 06.02.2009 otsus osas, millega on kostjalt välja mõistetud elatis tagasiulatuvalt enne hagi esitamist ning elatise võlgnevus, ning teha uus otsus alljärgnevas redaktsioonis: Välja mõista I. S.lt elatusraha alaealise poja M.M. S., sünd. XX.XX.XXXX, ja alaealise tütre M. H. S., sünd XX.XX.XXXX, ülalpidamiseks igakuiselt alates 29.07.2008 7200 (seitse tuhat kakssada) krooni kuni poja täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX ja sealt edasi 3600 (kolm tuhat kuussada) krooni kuus kuni tütre täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX E. T. kasuks.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Menetlusabi andmise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

2(7) menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

Asjaolud Poolte kooselust on sündinud 3 last: tütar M. S., kes on käesolevaks ajaks täisealine, poeg M.M.S., kes sündis XX.XX.XXXX ja tütar M.H.S., kes sündis XX.XX.XXXX. Poolte kooselu lõppes 2007.a. Laste elukohaks on ema elukoht.

Hageja nõue ja põhjendused 29.07.2008 esitas E. T. kohtule hagi laste ülalpidamiseks elatise saamiseks. Kostja ei ole piisavalt ja regulaarselt andnud raha laste ülalpidamiseks, mistõttu palub hageja kostjalt välja mõista elatise 5000 krooni kuus kummalegi lapsele. Kuna kostja on andnud elatist viimase aasta jooksul enne hagi esitamist üksnes viiel korral: 02.07.2007 – 2000 krooni, 26.07.2007 - 6000 krooni, 11.09.2007 – 4960 krooni, 26.10 2007 – 5000 krooni ja 03.04.2008 – 4000 krooni, palus hageja elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.07.2007.

2007.a olid kulud M. M. ülalpidamiseks: reisikulud Bulgaariasse (juuni 2007) 4500 krooni, mööbli ostmiseks 5030 krooni, koolitarvete ostmiseks 1085 krooni, voodipesu ja froteerätiku ostmiseks 510 krooni, riiete ostmiseks 3935 krooni, suusareisile kuluv summa Bulgaariasse 6000 krooni, sporditarvete ostmiseks 250 krooni, sõpradele sünnipäevakingi ostmiseks 300 krooni, jalanõude ostmiseks 2000 krooni ja juuksuri juures käimiseks 1000 krooni, kokku 24 610 krooni, 2050 krooni kuus. Poja igakuised ülalpidamiskulud on 5175 krooni kuus ja koosnevad eluasemekulust 715 krooni, mobiiltelefoni kasutamise kulust 250 krooni, toidurahast 2000 krooni, hügieenitarvete ostmise kulust

300 krooni, võrkpalli treeningutel osalemise tasust 350 krooni, elukindlustuse maksetest 260 krooni, võistlustel osalemise tasust 300 krooni, kultuuriüritustel käimise kulust 150 krooni, transpordikulust

500 krooni, Viljandis käimise kulust 250 krooni ning ravimite ja vitamiinide ostmise kulust 100 krooni. Seega on M.M. S. ülalpidamiskulud kuus kokku 7225 krooni (2050 + 5175).

2007.a olid kulud M. H. ülalpidamiseks mööbli ning kardinate ostmiseks 7500 krooni, vihmavarju ja ehete ostmiseks 395 krooni, riiete ostmiseks 985 krooni, froteerätiku ostmiseks 150 krooni, koolitarvete ostmiseks 1000 krooni, jalanõude ostmiseks 1370 krooni, jõuluasjade ostmiseks 405 krooni, suusareisi maksumus Bulgaariasse 6000 krooni ja juuksuri juures käimiseks 500 krooni, kokku

18 305 krooni, 1525 krooni kuus. Tütre igakuised ülalpidamiskulud on 4535 krooni kuus ja koosnevad eluasemekulust 715 krooni, mobiiltelefoni kasutamise kulust 200 krooni, toidurahast 2000 krooni, hügieenitarvete ostmise kulust 200 krooni, treeningutel osalemise kulust 200 krooni, elukindlustuse maksest 220 krooni, kergejõustiku võistlustel osalemise tasust 200 krooni, kultuuriüritustel osalemise kulust 150 krooni, transpordikulust 300 krooni, Viljandis käimise kulust 250 krooni ning ravimite ja vitamiinide ostmise kulust 100 krooni. Seega on M. H. S. ülalpidamiskulud kuus kokku 6060 krooni (1525 + 4535).

08.01.2009 kohtuistungil palus hageja mõista välja elatise kummagi lapse ülalpidamiseks 4000 krooni kuus.

Hageja palk enne hagi esitamist oli keskmiselt 11 000 krooni kuus. Kohtuistungi toimumise ajaks oli hageja tööleping A. V. K. AS-iga lõppenud ja hageja tegutseb XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX FIE-na ning tema teenistuse suurus sõltub tehtud tehingutest ja võib kõikuda 0 krooni ning 18 000 krooni vahel.

3(7)

Kostjale kuulub 5 kinnistut ning ta töötab XXXXX XXXXXXXXXX, tema töötasu on ca 40 000 krooni kuus.

Hageja ei vaidlusta, et kostja on ostnud lastele erinevaid riietusesemeid, maksnud kinni laste spordilaagreid ning andnud neile reisiraha, samuti kandnud üle laste pangakontole erinevaid summasid, nagu kostja on märkinud tema koostatud tabelis (tl 98). Hageja vaidlustas tabelis toodud summadest kulutused mööblile, vaibale ja valgustitele, kardinatele, majapidamistarvetele, sest need esemed on kostja tõenäoliselt ostnud laste tubadesse kostja elukohta XXXXXXXXXXXXX, mitte nende alalisse elukohta. Hageja ei ole nõus, et isa maksab elatise laste ülalpidamiseks laste pangakontole.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole nõus, et temalt mõistetakse välja elatis hageja kasuks, vaid ta on nõus kandma igakuiselt kummagi lapse arvele 2500 krooni kuus.

Kostja on täitnud pärast poolte suhete lõppu 2007 augustis oma kohustused maksta lastele elatusraha. Kostja on kandnud laste ema arvelduskontole 31.01.2007 - 10 000 krooni, 10.05.2007 – 5000 krooni, 02.07.2007 – 2000 krooni, 26.07.2007 – 6000 krooni, 11.09.2007 – 4960 krooni, 25.10.2007 - 5000 krooni, 13.12.2007 - 5000 krooni ja 02.04.2008 - 4000 krooni. Lisaks on kostja andnud lastele taskuraha, käinud nendega koos poes ja ostnud lastele nende poolt soovitud asju, kandnud laste arvele raha, et nad saaksid oma kulusid ise kanda ning maksnud kinni nende spordilaagrid ja ekskursioonid. Lastele tehtud kulutuste osas kuude lõikes esitas kostja tabeli (tl 98).

Hageja on püüdnud näidata kulutusi lastele suuremana, kui need tegelikult on. Hageja nõutav elatusraha suurus on põhjendamatult suur ja ülepaisutatud. M. M. õpib käesoleval õppeaastal A. Ä. ja on riigi ülalpidamisel.

Kohtuotsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis I. S.lt E. T. kasuks välja elatusraha poja M.M. S., sünd. XX.XX.XXXX, ja tütre M. H. S., sünd. XX.XX.XXXX, ülalpidamiseks 29.07.2007-31.01.2009 eest kokku 36 099,46 krooni ja alates 01.02.2009 7200 krooni kuus kuni XX.XX.XXXX, s.o kuni vanema lapse täisealisuseni ja sealt edasi 3600 krooni kuus kuni XX.XX.XXXX, s.o kuni noorema lapse täisealisuseni.

Kostja esitatud pangakonto väljavõtted, maksekorralduste koopiad, ostutšekid kauplustest ning maksekorraldused kinnitavad kostja koostatud tabelis toodud andmeid. Nimetatud tõendite kohaselt on kostja kandnud oma laste ülalpidamiskulusid 2007.a järgmiselt: juulis 16 000 krooni, septembris 9065 krooni, oktoobris 30 087 krooni (sh ostis pojale 24 000 krooni maksva mootorratta), detsembris 5000 krooni ning 2008 veebruaris 1213 krooni, aprillis 9402,54 krooni, juunis 2450 krooni, juulis 2600 krooni, augustis 8475 krooni ja septembris 2008 krooni ning jätnud täitmata oma laste ülalpidamiskohustuse täielikult 2007 augusti ja novembri eest ning 2008 jaanuari, märtsi ja mai eest enne hagi esitamist. Seega on kostja täitnud laste ülalpidamiskohustust ebapiisavas ulatuses ja ebaregulaarselt, mis on ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine (Riigikohus nr 3-2-1-57-04, 3-2-1-121- 04, 3-2-1-7-05). Seega on hageja nõue kostjalt elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud.

Elatise kandmist laste pangakontole saab lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks üksnes siis, kui vanemad on sellises elatise andmise viisis kokku leppinud (Riigikohus nr 3-2-1-3-07). Kuna hageja ei ole nõus, et kostja kannab raha laste arvele, tuleb elatis välja mõista kostjalt hageja kasuks, sest PKS §

61 lg 1 kohaselt on vanemate lahuselu korral ülalpidamiskohustuse rikkumisel elatise nõudeõigus

4(7) vanemal, kelle juures laps elab ja kes lapse eest igapäevaselt hoolitseb.

Hageja näitas hagiavalduses üksikasjalikult, kui palju tal raha laste ülalpidamiseks aastas ja igas kuus kulub, kostja vaidlustab laste ülalpidamiskulud üldsõnaliselt, väites, et hageja püüab kulutusi lastele näidata suuremana, kui need tegelikult on ning, et elatusraha suurus on põhjendamatult suur ja ülepaisutatud.

Arvestades poolte esitatud ostutšekke kauplustest, A. V. arvet, Eesti Draamateatri piletit, poolte pangakonto väljavõtteid ja seda, et osa lastele tehtavaid kulutusi (toidu, riiete, jalanõude, hügieenitarvete, ravimite ja vitamiinide ostmiseks) tuleb pidada üldtuntud kulutusteks, mida TsMS §

231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, tuleb põhjendatud laste ülalpidamiskuludeks kuus pidada kulu toidule kummalgi lapsel 2000 krooni kuus, eluaseme kasutamisega seotud kulu 500 krooni kummalgi lapsel, mobiiltelefoni kasutamise kulu 250 krooni pojale ja 200 krooni tütrele, hügieenitarvete kulu pojal 300 krooni ja tütrel 200 krooni, transpordikulu kummalegi lapsele 190 krooni, M.M. S. võrkpallitreeningul käimisega seotud kulu koos võistlustel käimisega 500 krooni, M. H. S. kergejõustikutreeningul käimisega seotud kulu koos võistlusel osalemisega 300 krooni, kulu seoses elukindlustusmaksete tegemisega pojal 260 krooni ja tütrel 220 krooni, kultuuriüritustel käimisega seotud kulu 150 krooni kummalgi lapsel, ravimite ja vitamiinide ostmisega seotud kulu kummalegi lapsele 150 krooni ja isale XXXXXXXXXXX külla sõitmise kulu 250 krooni kuus.

Kohus nõustus hagejaga, et lisaks on lastel iga-aastased kulutused, mis seisnevad kulutustes riiete ostmiseks kummalegi lapsele 4800 krooni aastas, mis jagatuna kuude lõikes on 400 krooni kuus, koolitarvete ostmiseks 1000 krooni aastas, ligikaudu 85 krooni kuus, jalanõude ostmiseks 2000 krooni kuus, ligikaudu 165 krooni kuus, sporditarvete ostmiseks pojale 500 krooni aastas ehk ligikaudu 42 krooni kuus, kulutused seoses sõprade sünnipäevadel käimisega kummalgi lapsel 300 krooni aastas ehk 25 krooni kuus, kulutused seoses koolivõi perereisidel osalemisega 6000 krooni aastas, 500 krooni kuus. Kulutusi mööbli ja kardinate ostmiseks kohus elatise suuruse määramisel arvesse ei võta, sest need on ühekordsed kulud aastateks ning seotud kodu sisustamise, mitte laste ülalpidamisega.

Eeltoodu alusel on M.M. S. põhjendatud ülalpidamiskulu kuus 5267 krooni ja M. H. S. põhjendatud ülalpidamiskulu kuus 5335 krooni.

Hageja palgatõendid ja 2007.a tuludeklaratsiooni ärakiri tõendavad, et hageja keskmine palk oli 2007 oktoobrist 2008 augustini 8255,60 krooni. Hagejale kuulub vastavalt portaali X-tee päringule sõiduauto Opel Astra Caravan ning kinnistusraamatu väljavõttele kinnistu (elamumaa) XXXXXXXXX.

Kinnistusraamatu väljavõtete kohaselt kuuluvad kostjale 3 elamumaad ja 2 maatulundusmaad. Asjaolu, et kostja on need väidetavalt pärimise teel omandanud, ei oma käesoleva vaidluse puhul tähendust. Vallasvara kostjale ehitusregistri andmetel ei kuulu, samuti puudub kostjal isiklik sõiduauto. Lisaks tõendab kostja varanduslikku olukorda tema 2007.a maksuteade maksuametile, mille kohaselt oli kostja palga suuruseks 2007.a 21.328,81 eurot, vastavalt Eesti Panga valuutakursile 333 723,35 eesti krooni ja tegi keskmiseks kostja palgaks kuus 27 810,28 krooni.

Kuivõrd hageja palus kostjalt välja mõista elatise võrdses suuruses mõlemale lapsele ja kostja varanduslik olukord on eelnimetatud tõendeid kogumis hinnates märgatavalt parem kui hageja varanduslik olukord ning hagejal tuleb maksta vastavalt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 sätestatule kohtuotsuse alusel väljamõistetud elatiselt tulumaksu, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks kummagi lapse ülalpidamiseks 3600 krooni kuus.

5(7) PKS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamises; lõige 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid, s.o kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kuivõrd kostja ei ole maksnud lastele elatist piisavalt ja on teinud seda ebaregulaarselt, tuleb kostjalt elatis välja mõista tagasiulatuvalt enne hagi esitamist, nagu hageja palub. Elatise saab välja mõista tagasiulatuvalt alates 29.07.2007, sest hagi esitati 29.07.2008.

Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada summadega, mida kostja on hagejale laste ülalpidamiseks maksnud ja summadega, mida hageja laste ülalpidamiskuludena kohtuistungil aktsepteeris. Arvestada tuleb, et kostja ei ole hagi tagamise määruse alusel hagejale midagi tasunud.

Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele elatise võlg 29.07.2007-31.01.2009 eest 36 099,46 krooni, arvestades, et kostja oleks pidanud kohtuotsuse kohaselt tasuma elatist nimetatud perioodi eest

122 400 (17 x 2600 x 2) krooni, kuid kandis laste ülalpidamiskulusid ja andis elatist kokku nimetatud perioodil 86 300,54 krooni. Alates 01.02.2009 kuulub elatis väljamõistmisele kahe lapse ülalpidamiseks kokku summas 7200 krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni.

Apellatsioonkaebuse põhjendused

I. S. palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja laste ülalpidamiseks elatise tagasiulatuvalt 29.07.2007-31.01.2009 eest summas

36 099,46 krooni ja teha uue otsuse, millega jätta hagi selles osas rahuldamata.

Hageja esitatud ostutšekid ei kajasta ainult lastele tehtud kulutusi, vaid nende seas on ka hageja enda kosmeetikatooted, taksokulud jne. Kohtu järeldused on vastuolus kogutud tõenditega. Kohus arvestas kostja poolt lastele tehtud kulutusi väljaspool makstavale elatusrahale, kuid pidas siiski ülalpidamiskohustuse täitmist ebapiisavaks. Kohus ei arvestanud, et just hageja soovis kostja poolt laste kulutuste tasumist otse lastele. On arusaamatu, milliste tõendite alusel arvestas kohus kostja töötasuks 40 000 krooni, mitte 27 810,28 krooni kuus, nagu nähtub esitatud töötasu tõendist. Kohus ei arvestanud, et 2007 augustis elasid pooled veel koos ja pidasid lapsi ülal ühiselt ning 2007 novembris kandis kostja laste ülalpidamiseks hageja arvele 5000 krooni oma ema E. S. arvelt, mis kajastub hageja kohtule esitatud pangakonto väljavõttes. Seega peaks väljamõistetud summa olema nimetatu võrra väiksem. Kohus ei arvestanud elatisraha määramisel, et kostja tasub elatist ka poolte täiskasvanud tütrele 2500 krooni kuus. Samuti ei arvestanud kohus PKS § 60 lg 1, mille kohaselt on mõlemal vanemal võrdsed kohustused laste ülalpidamisel ning pani suurema osa ülalpidamiskuludest kostjale. Hageja näitas oma töötasu tegelikust väiksemana ja lastele tehtavaid kulutusi tegelikest suuremana. Kostja ülalpidamiskulude täitmise hindamisel ei arvestanud kohus, et suvekuudel ja nädalalõppudel on lapsed olnud isa või viimase ema ja venna ülalpidamisel. Poolte tütar M. H. elab alates 12.02.2009 isa juures ja on tema ülalpidamisel.

Vastus apellatsioonkaebusele

E. T. ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused TsMS § 651 lg 1 järgi ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant vaidlustas otsust osas, millega on temalt välja mõistetud elatis alaealiste laste ülalpidamiseks tagasiulatuvalt.

6(7) Kolleegium nõustub apellandiga, et otsus elatise väljamõistmises tagasiulatuvalt ning elatise võla osas tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja tõendite ebaõige hindamise tõttu. Apellatsioonimenetluses on võimalik teha uus otsus. Ülejäänud osas otsuse tühistamiseks puudub alus. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et kostja peaks maksma elatist enam kui seda maksab vastustaja, kuid ei ole taotlenud otsuse tühistamist osas, millega on temalt välja mõistetud elatis alates 01.02.2009 mõlema alaealise lapse ülalpidamiseks kokku 7200 krooni kuus.

PKS § 61 lg 2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et poolte poja M.M. S. vajalik ja põhjendatud ülalpidamiskulu kuus on 5267 krooni ja tütre M. H. S. osas on selleks kuluks 5335 krooni. Maakohus on otsust piisavalt põhjendanud ning laste ülalpidamiskulude suurust ei ole ka apellant sisuliselt vaidlustanud.

Apellandi väidetel peaksid vanemad kandma alaealiste laste ülalpidamiskulusid võrdselt. Otsuses on põhjendatud, miks jääb kostjale võrreldes hagejaga kanda suurem summa laste ülalpidamiskuludest. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja majanduslik olukord võrreldes hagejaga on parem, sellest tulenevalt on põhjendatud temalt suurema elatusraha väljamõistmine. Apellandi väide on ekslik, et kohus ei võtnud arvesse, et tema töötasuks on 27 810,28 krooni, mitte

40 000 krooni. Kostja palga suuruseks ca 40 000 krooni kuus luges hageja, mitte kohus. Kohus luges tõendatuks kostja keskmise palga suuruseks kuus 27 810,28 krooni. Seega ei ole kohus tõendeid kostja sissetuleku osas hinnanud ebaõigesti.

Apellatsioonkaebuses olev väide, et kohus ei ole arvesse võtnud täisealisele tütrele antud raha, ei ole asjakohane. Kohus ei pidanudki selle asjaoluga arvestama, sest see on vanema õigus abistada täisealist last, kuid mitte seadusest tulenev kohustus.

Apellant ei nõustu elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt enne hagi esitamist ning temalt elatise võlgnevuse väljamõistmisega 31.01.2009 seisuga 36 099,46 krooni. Hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kostjalt on esitatud kohtusse 29.07.2008. PKS § 70 lg 1 järgi mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest. PKS § 70 lg 2 järgi kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse §

61. 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Toimiku materjalidest ilmneb, et poolte vahel tekkis õiguslik vaidlus selle üle, kas kostjapoole laste ülalpidamiskulude kandmisest osavõtt on olnud piisav.

Maakohus tuvastas, et kostja on lastele teinud kulutusi aasta jooksul enne hagi esitamist perioodil 29.07.2007 kuni 31.01.2009 kokku 86 300 krooni. Võttes aluseks PKS § 70 lg 2, so aasta jooksul enne hagi esitamist tehtud kulutusi lastele, saame selleks summaks 68 292,54 krooni. Otsuse kohaselt kandis kostja kulutusi 2007.a. septembris- 9065 krooni, oktoobris- 30 087 krooni , detsembris- 5000 krooni, 2008.a. veebruaris 1213 krooni, aprillis- 9402,54 krooni, juunis 2450 krooni, juulis- 2600 krooni, augustis – 8475 krooni, so keskmiselt kuus 5685,20 krooni. Õige on, et kostja ei andnud hagejale raha regulaarselt, kandes laste arvele summasid. Samas on hageja aktsepteerinud, et kostja on lisaks temale tasutud summadele ostnud lastele riideid, jalanõusid, maksnud kinni laste välisreise, tasunud spordilaagrite eest. Seega on kostja osalenud laste ülalpidamiskohustuste kandmisel ka enne hagi esitamist.

7(7) Kolleegium, võttes arvesse kostja poolt tehtud kulutuste suurust ja laste materiaalset toetamist enne hagi esitamist, ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostjalt tuleb välja mõista elatis tagasiulatuvalt. See oleks kostja suhtes ebaõiglane ning ei vasta ka PKS § 70 lg 2 mõttele. Küll aga on põhjendatud elatise väljamõistmine alates hagi esitamisest PKS § 70 lg 1 alusel, so alates 29.07.2008 kohtu poolt kindlaks määratud suuruses, so mõlema lapse osas 3600 krooni kuus. Elatusraha, mida on kostja maksnud pärast 29.07.2008, kuulub arvestamisele täitemenetluses. Asjaoluga, et üks lastest on väidetavalt asunud elama apellandi juurde, ei saa ringkonnakohus maakohtu otsuse kontrollimisel arvestada. Asjaolude muutumise korral on pooltel võimalik esitada vastav nõue kohtusse.

Mare Merimaa Urmas Reinola Imbi Sidok