2-09-19/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-09-19

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Raivo Einula (92)

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus

Tsiviilasja number 2-09-19

Tsiviilasi AS-i SEB Pank hagi ŽS vastu 51 036.53 krooni ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

47 231.59 krooni

Menetlusosalised ja esindajad Hageja AS SEB Pank (endine ärinimi aktsiaselts SEB Eesti Ühispank )

Hageja lepinguline esindaja I Sumarok

Kostja ŽS (isikukood xxx, elukoht xxx) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista ŽS`lt võlgnevus lepingust summas 37 643.37 krooni, millest põhivõlg on 34 699.11 krooni, intress 2 627.41 krooni ja viivis 316.85 krooni AS-i SEB Pank kasuks.

2-09-19

3. Välja mõista ŽS`lt alates 02.01.2009 viivis protsendina lepingu põhinõudelt (34 699.11 krooni) kuni põhinõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7 % aastas) ettenähtud ulatuses AS-i SEB Pank kasuks.

4. Välja mõista ŽS`lt võlgnevus lepingust summas 9 658.21 krooni, millest põhivõlg on 8 797.53 krooni, intress 723.86 krooni ja viivis

136.82 krooni AS-i SEB Pank kasuks.

5. Välja mõista ŽS`lt alates 02.01.2009 viivis protsendina lepingu põhinõudelt (8 797.53 krooni) kuni põhinõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7 % aastas) ettenähtud ulatuses AS-i SEB Pank kasuks.

6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus

Välja mõista ŽS`lt menetluskuludena 6 300 krooni AS-i SEB Pank kasuks.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100

000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka, arvelduskontole nr 221013921094 Swedbanka või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaali, viitenumber 3100057358.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

2-09-19

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

AS SEB Pank esitas 02.01.2009 Harju Maakohtule hagi ŽS vastu 51 036.53 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26.10.2007 laenulepingu , mille alusel hageja andis kostjale 40 000 krooni krediiti, kostja kohustus aga tasuma nimetatud summa ja intressi 16 % aastas. Kostja ei ole lepingust tulenevat maksekohustust täitnud. Hageja ütles 12.11.2008 avaldusega lepingu üles. 30.03.2007 sõlmisid pooled Magnet krediitkaardi arvelduslepingu , millega hageja väljastas kostjale krediitkaardi krediidilimiidiga 11 000 krooni, intressiga 16 % aastas ning kostja kohustus kasutatud summad tagastama järgmise kuu kuuendaks kuupäevaks. Kostja ei ole lepingust tulenevat maksekohustust täitnud. Hageja ütles 12.11.2008 avaldusega lepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tuleneva võlgnevuse 39 378.32 krooni, millest põhivõlg on 34 699.11 krooni, intress 2 627.41 krooni, viivised

316.85 krooni ja leppetrahvi 1 734.95 krooni. Lepingust palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 11 658.21 krooni, millest põhivõlg on 8 797.53 krooni, intress 723.86 krooni, viivised 136.82 krooni ja leppetrahvi 2 000 krooni. Kohus on kostjale hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud 05.03.2009. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS §

444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud põhivõlgnevuse, intressi ja viivise nõude osas. Hageja on 11.05.2009 esitatud taotluse tagaseljaotsuse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud 26.10.2007 laenulepingu ja 30.03.2007 arvelduskrediidilepingu , milledes tulenevalt on poolte vahel võlasuhe. Kostja ei ole nõuetekohaselt lepinguid täitnud ning lepingud on lõppenud hageja poolt lepingute ülesütlemisega. Tulenevalt lepingu p-st 4.1 ja lepingu p-st 5.3 on hagejal õigus nõuda intressi tasumist. Hagi summas 47 301.58 krooni (lepingust summas 37 643.37 krooni ja lepingust summas 9 658.21 krooni)

2-09-19

kuulub rahuldamisele vastavalt VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1, §

396 ja 402 alusel.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub viivise välja mõista alates hagi esitamises, seega tuleb kohtuotsusega välja mõista viivis alates 02.01.2009. Kuna hageja taotleb kostjalt seadusjärgse viivise väljamõistmist, siis viivise väljamõistmine protsendina 0.024 % ega 0.030 % päevas ei ole põhjendatud, kuna seadusjärgne viivisemäär on muutuv. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista välja lisanduv viivis intressivõlalt 1 447.72 krooni (intress lepingust summas 723.86 krooni ja lepingust summas 723.86 krooni), sest tulenevalt TsMS § 367 võib viivisenõude kõrvalnõudena esitada täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest põhinõude täitmiseni, tulenevalt TsMS § 133 lg 2 on intressinõue kõrvalnõue.

Leppetrahvi nõue summas 3 734.95 krooni (1 734.95+2 000) jätab kohus rahuldamata, kuna nimetatud nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi ning nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-120-08).

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub suuremas osas rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud taotluse, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt hagiavalduse esitamise tasutud riigilõivu summas 6 300. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 6 300 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § lg 1). Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Raivo Einula kohtunik