3-09-621/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

20. mai 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-621 Haldusasi P.P.i kaebus Tallinna Vangla 15. jaanuari 2009. a käskkirjaga nr 25-k tekitatud varalise kahju (saamata jäänud tulu) hüvitamiseks Menetlustoiming Kaebuse läbivaatamata jätmine Resolutsioon Uuendada asja arutamine ja jätta P.P.i kaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla 15. jaanuari 2009. a käskkirjaga nr 25-k lõpetati P.P.i rakendamine majandustöödel sotsiaalosakonna abitöölisena alates 2. veebruarist 2009. a.

2. P.P. esitas 2. märtsil 2009. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 15. jaanuari 2009. a käskkirjade nr 5-2/47-d ja 25-k õigusvastaseks tunnistamiseks ja tööle ennistamiseks, samuti kahju hüvitamiseks seoses Tallinna Vangla toimingutega, mis on tekitatud nende käskkirjadega (saamatajäänud töötasu ja tervisekahjustusega tekitatud mittevaraline kahju). Kaebuse alusel algatati haldusasi nr 3-09-473.

3. Tallinna Halduskohtu 9. märtsi 2009. a määrusega haldusasjas nr 3-09-473 jäeti P.P.i kaebus käiguta ja anti puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohus selgitas, et saamatajäänud tulu osas tuleb selgelt välja tuua, kui suur summa jäi kaebajal töölt kõrvaldamise tõttu saamata ja taotleda selle väljamõistmist varalise kahju hüvitisena. Ühtlasi selgitas kohus, et kaebuses esitatud nõuded tuleb vormistada eraldi kaebustena, sest iga taotluse osas kehtivad erinevad nõuded ning igaühe suhtes tuleb läbi viia eraldiseisev eelmenetlus.

4. P.P. vastas Tallinna Halduskohtu 9. märtsi 2009. a määrusele 24. märtsil 2009. a, esitades muuhulgas eraldivormistatud kaebuse saamatajäänud töötasu osas. Ta märgib, et alates 2. veebruarist 2009. a on ta töölt eemal olnud 36 päeva. Töötasu on 82 krooni päevas. Avalduse esitamise hetke seisuga on kahju 2932 krooni ja sellele lisandub 82 krooni iga päeva eest kuni tööle ennistamiseni.

5. Kohus otsustas menetleda 2. märtsi 2009. a kaebuses esitatud nõudeid eraldi haldusasjadena. Seejuures P.P.i kaebust saamatajäänud töötasu osas menetletakse edasi haldusasjana nr 3-09-621. Tallinna Halduskohtu 25. märtsi 2005. a määrusega võeti töötasunõue menetlusse.

6. 11. mail 2009. a teatas P.P. kohtule, et ta on Tallinna Halduskohtu 30. aprilli 2009. a otsus haldusasjas 3-09-622 alusel tööle ennistatud alates 8. maist 2009. a. Seega jäi kaebajal tööl käimata ja töötasu saamata 66 tööpäeva, kokku summas 5412 krooni.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus leidis, et P.P.i kaebus Tallinna Vangla 15. jaanuari 2009. a käskkirjaga nr 25-k tekitatud varalise kahju (saamata jäänud töötasu) hüvitamiseks tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi: HKMS) § 23 lg 1 p 1 alusel jätta läbi vaatamata.

8. Kahjunõude kohaselt tunnistati Justiitsministeeriumi 4. märtsi 2009. a vaideotsusega Tallinna Vangla 15. jaanuari 2009. a käskkiri nr 25-k algusest peale kehtetuks ning P.P.il jäi tulenevalt töölt ebaseaduslikust kõrvaldamisest saamata tulu töötasu näol. Kuna kinnipeetava töötamist vanglas ei reguleeri töölepingu seadus ega avaliku teenistuse seadus, ei kuulu erisätetena kohaldamisele nendes seaustes ettenähtud saamata jäänud töötasu esitamise alused ja kord, vaid haldusakti õigusvastase mittetäitmisega tekitatud kahju hüvitamise üldised eeskirjad, s.o riigivastutuse seadus. Asja materjalidest nähtub, et P.P. ei ole kahjunõuet kohtule esitatud kujul enne kohtusse pöördumist Tallinna Vanglale esitanud. P.P.i 2. veebruari 2009. a avaldus Tallinna Vanglale ei ole käsitatav kahjunõude esitamisena, vaid vangla informeerimisena soovist esitada tulevikus kahjunõue seoses avaldaja õiguste rikkumisega. Seda kinnitas P.P. kohtule ka 19. mail 2009. a toimunud kohtuistungil. Tallinna Vangla 26. veebruari 2009. a vastuskiri ei ole ühtlasi käsitatav kahju nõude rahuldamisest keeldumisena. Kirja kohaselt on ka vangla P.P.i taotlust mõistnud selliselt, et tegemist on ettevalmistavas järgus oleva kahjunõudega seoses kohtueelse menetluse läbimisega. Samuti viitab vangla õigesti, et taotluses ei ole selgitatud kahjuhüvitise taotlemise põhjusi ja kahju suurust. Vangla vastuskirjas küll tsiteeritakse kahju hüvitamist reguleerivaid õigusnorme, kuid ei lahendata ega saagi lahendada kahjunõuet sisuliselt, kuna seda pole vanglale tegelikkuses esitatud ja põhjendatud. Seda enam, et kahjunõude aluseks on haldusakti algusest peale kehtetuks tunnistamise otsus, mida ei olnud 2. veebruari 2009. a avalduse esitamise ajal veel olemas. Pärast Tallinna Halduskohtu 30. aprilli 2009. a otsust haldusasjas 3-09-622, millega tehti Tallinna Vanglale ettekirjutus jätkata P.P.i rakendamist majandustöödel sotsiaalosakonna abitöölisena kuni Tallinna Vangla direktori 12. augusti 2008. a käskkirja nr 349-k punktis 3 sätestatud ajani, asus kaebaja tööle endisele kohale ning nüüd on tal võimalik esitada konkreetne saamata jäänud tulu suurus.

9. Vangistusseaduse § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Riigikohtu halduskolleegiumi 11. novembri 2008. a määruses nr 3-3-1-68-08 on selgitatud, et halduskohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, mille osas on kaebuse esitaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Seetõttu tuleb halduskohtul kontrollida vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ning kohtule esitatud kahjunõude vastavust. Halduskohus saab kaebust menetleda vaid osas, milles on kaebaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse.

10. Kuna kaebus on ebaõigesti menetlusse võetud, kuulub kohaldamisele HKMS § 23 lg 1 p 1, mille kohaselt jätab halduskohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. Käesoleval juhul ei ole kohtuvälise korra rakendamise võimalust minetatud, sest kahju tekitavast teost ei ole möödunud 3 aastat ning P.P. ei ole varem konkreetset kahjunõuet vanglale esitanud. Seda kinnitasid kohtuistungil nii kaebuse esitaja kui Tallinna Vangla esindaja.

11. Kuna kaebus ei ole lubatav, ei saa nõuet sisuliselt lahendada ja teha kohtuotsust. Kirjaliku menetluse määramine tuleb tühistada ja asja arutamine HKMS § 241 p 1 alusel uuendada.

Villem Lapimaa