2-09-8161/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-8161 Tsiviilasi E I hagi KK vastu elatise saamiseks Tsiviilasja hind

45 411,30 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E I (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja KK (isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt

Välja mõista KK’ilt E I kasuks igakuine elatusraha 3025 (kolm tuhat kakskümmend viis) krooni J-EK’i (sünd XXX) ülalpidamiseks alates 26.02.2009 kuni J-EK’i täisealiseks saamiseni so XXX.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Esitatud asjaolud 26.02.2009 kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks igakuine elatusraha 5045,70 krooni ja kohtukulud jätta kostja kanda. Poolte kooselust on sündinud XXX poeg J-EK. Poolte kooselu lõppes 2002 ning alates sellest ajast elab poolte ühine poeg hagejaga. Kostja võtab poja kasvatamisest osa minimaalselt ning maksab poja ülalpidamiseks igakuiselt 1600 krooni, mis ei vasta lapse vajadustele. Poja ülalpidamiseks kulub kuus keskmiselt 6950 krooni (eluasemekulud 920 krooni, kulutused toidule 1100 krooni, transpordile 710 krooni, tervishoiule 150 krooni, koolikohustuse täitmisele

750 krooni, riietele ja jalanõudele 800 krooni, sidekulud 120 krooni ja muud püsikulutused 2250 krooni kuus (trenn, taskuraha, elukindlustus, mängud, raamatud, kultuuriürituste külastamine). Hageja on hetkel töötu ning elab kahe alaealise lapsega emale kuuluvas korteris. Kostja on majanduslikult oluliselt paremini kindlustatud kui hageja, hagejale teadaolevalt töötab kostja ostujuhina ning kostjale kuulub kaks korteriomandit. Seega on hageja seisukohal, et kostja peaks katma poja ülalpidamiskulutustest 60%, millele palub lisada tulumaksu.

Kostja kirjalik vastus Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja vaidleb vastu, et ta võtab poja ülalpidamisest osa minimaalselt. Poeg viibib kostja juures enamikel nädalavahetustel ja vahel ka argipäeviti, millal käiakse ühiselt väljas, osaletakse kultuurispordija muudel ajaveetmisüritustel. Sel ajal on poeg täielikult kostja ülalpidamisel. Samuti märgib kostja, et maksab käesoleval ajal poja ülalpidamiseks 2200 krooni kuus.

Kostja leiab, et hageja poolt välja toodud kulutused pojale on tõendamata ja ülepaisutatud. Kostja ei nõustu eluasemekuludega kuus 920 krooni, kuna hageja elab emale kuuluvas korteris koos kahe alaealise lapsega ning hageja ei ole tõendanud eluasemekulude suurust. Tõendamata on ka kulutused transpordile 710 krooni, kuna alaealisele koolipoisile ei ole ühistranspordi õpilaskuukaardi (100 krooni) kulude kõrval ette nähtud muid regulaarseid mõistlikke transpordikulusid. Kostja ei nõustu koolikohustuse täitmise kuludega kuus 750 krooni, kuna koolitoit on põhikooli astme õpilasele tasuta ja põhjendamatud on kulud koolitarvetele kuus 750 krooni ehk 9000 krooni aastas. Põhjendamata on ka riiete ja jalanõude kulud kuus 800 krooni, kuna kostja ostab ise pojaga kohtumistel pojale vajalikud riided ja jalanõud. Samuti on põhjendamata muud püsikulutused summas 2250 krooni kuus, arvestades vajalikke kulutusi, lapse iga ning asjaolu, et kostja annab lapsele regulaarselt taskuraha ja on osalenud huvikulude tasumisel.

Kostja väitel hageja ei ole tõendanud, et on töötu. Hageja tegeleb professionaalsel tasemel Itaalia mastifite tõugu koerte pidamisega ning seda tõugu koerte kutsikate tootmise, kasvatamise ja turustamisega. Hageja on Eesti Mastiffide Tõuühingu liige ning 17.01.2009 on valitud ka selle ühingu juhatusse. Hageja on kenneli Eaglemount omanik ja pikemat aega tegeleb selle penila kaudu tõuregistrisse kantud Itaalia mastifite pidamisega ning neilt saadavate tõukutsikate üleskasvatamise ja turustamisega. Seda kinnitavad ka müügi-kuulutused ajavahemikus 2006-2009. Tõutunnistusega Itaalia Mastifi hind algab 8000 kroonist ning arvestades hageja taset on hageja kasvatatavate kutsikate hind oluliselt kõrgem. Seega on kostja seisukohal, et hageja töötus ei tähenda hagejal sissetuleku puudumist.

Kostjale kuulub kaks korteriomandit, millest üks on koormatud hüpoteegiga summas 2 610 000 krooni ja teine 313 200 krooni. Kostja kavatseb jätta korteriomandi aadressil XXX, Tallinn pojale tema täisealiseks saamisel. Kostjal on uus perekond, kuhu kuuluvad elukaaslane ja tema kaks alaealist last. Kostja elukaaslase sissetulek on 8500 krooni ning ta saab elatist lapse isalt 1500 krooni kuus, seega osaleb kostja faktiliselt ka praeguse elukaaslase laste ülalpidamises.

Kostja netotöötasu on 18 940 krooni kuus, millele lisandub tulu korteri kasutamise eest ehk kokku

21 000 krooni. Kostjal kulub kuus pangalaenu maksmiseks 11 000 krooni, majakulu 2000 krooni, vesi 900 krooni, kindlustus 200 krooni, prügiteenus 150 krooni, elatis 2200 krooni, söök 1500 krooni, kütus 1000 krooni, jooksvad kulud pojale 1000 krooni ja muud jooksvad kulud 1000 krooni. Seega kostjal peale arvete tasumist ning jooksvate kulude tegemist vaba raha üle ei jää ning seega on väär väide nagu oleks kostja hagejast oluliselt paremas majanduslikus seisus. Kostja märgib ka, et hageja ei ole esitanud andmeid enda majandusliku seisundi kohta. Kostja leiab, et arvestades mõlema vanema majanduslikke võiamlusi ja lapse vajadusi on õiglane kostjalt välja mõista elatis summas 2500 krooni. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub õigus nõuda tulumaksu lisamist väljamõistetavale elatisele.

Maakohtu põhjendused

Sünnitunnistusega on tõendatud, et J-EK’i ema on E I ja isa KK.

Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg-te 1 ja 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. PKS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 61 lg 2 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr. 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2175 krooni.

Hageja esitas kohtule hagi, milles palub hageja kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks igakuine elatusraha 5045,70 krooni. Hageja arvestuse kohaselt poja ülalpidamiseks kulub kuus keskmiselt 6950 krooni (eluasemekulud 920 krooni, kulutused toidule 1100 krooni, transpordile 710 krooni, tervishoiule 150 krooni, koolikohustuse täitmisele 750 krooni, riietele ja jalanõudele 800 krooni, sidekulud 120 krooni muud püsikulutused 2250 krooni). Hageja on hetkel töötu ning elab kahe alaealise lapsega emale kuuluvas korteris. Hageja on seisukohal, et kostja on majanduslikult oluliselt paremini kindlustatud kui hageja. Hagejale teadaolevalt töötab kostja ostujuhina ning kostjale kuulub kaks korteriomandit. Seega peaks kostja katma poja ülalpidamiskulutustest 60%, millele palub lisada tulumaksu.

Kostja on nõus maksma poja ülalpidamiseks igakuiselt 2500 krooni. Kostja väitel hageja esitatud kulutused pojale on tõendamata ja ülepaisutatud. Kostja vaidlustab eluasemekulude suurust 920 krooni, kuna hageja elab emale kuuluvas korteris koos kahe alaealise lapsega ja ta ei ole tõendanud eluasemekulude suurust. Tõendamata on kulutused transpordile summas 710 krooni ja alaealisele koolipoisile ei ole ühistranspordi õpilaskuukaardi (100 krooni) kulude kõrval ette nähtud muid regulaarseid mõistlikke transpordikulusid. Kostja vaidlustab koolikohustuse täitmise kulud kuus

750 krooni, kuna koolitoit põhikooli astmes on õpilasele tasuta ja koolitarvetele ei peaks kuluma kuus 750 krooni ehk 9000 krooni aastas. Kostja ei nõustu riiete ja jalanõude kuludega kuus 800 krooni, kuna kostja ise ostab pojaga kohtumistel pojale vajalikud riided ja jalanõud. Kostja ei nõustu lapse muude püsikulutustega summas 2250 krooni, arvestades vajalikke kulutusi, lapse iga ning asjaolu, et kostja annab lapsele regulaarselt taskuraha ja on osalenud huvikulude tasumisel.

Kostja netotöötasu on 18 940 krooni kuus, millele lisandub tulu korteri kasutamise eest ehk kokku

21 000 krooni. Kostjal kulub kuus pangalaenu maksmiseks 11 000 krooni, majakulu 2000 krooni, vesi 900 krooni, kindlustus 200 krooni, prügiteenus 150 krooni, elatis 2200 krooni, söök 1500 krooni, kütus 1000 krooni, jooksvad kulud pojale 1000 krooni ja muud jooksvad kulud 1000 krooni. Seega kostjal peale arvete tasumist ning jooksvate kulude tegemist vaba raha üle ei jää ning seega on väär väide nagu oleks kostja hagejast oluliselt paremas majanduslikus seisus.

Kostja väitel hageja ei ole esitanud andmeid enda majandusliku seisundi kohta ja ei ole tõendanud, et on töötu. Hageja tegeleb professionaalsel tasemel Itaalia mastifite tõugu koerte pidamisega ning seda tõugu koerte kutsikate tootmise, kasvatamise ja turustamisega. Hageja on Eesti Mastiffide Tõuühingu liige ning 17.01.2009 on valitud selle ühingu juhatusse. Hageja on kenneli Eaglemount omanik ja tegeleb selle penila kaudu tõuregistrisse kantud Itaalia mastifite pidamisega ning neilt saadavate tõukutsikate üleskavastamise ja turustamisega pikemat aega. Seda kinnitavad müügikuulutused ajavahemikus 2006-2009. Tõutunnistusega Itaalia Mastifi hind algab 8000 kroonist ning arvestades hageja taset on hageja kasvatatavate kutsikate hind oluliselt kõrgem. Seega on kostja seisukohal, et hageja töötus ei tähenda hagejal sissetuleku puudumist.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Kohus märgib, et kumbki pool ei ole esitanud kohtule tõendeid lapse ülalpidamiskulude katteks tehtud kulutuste osas. Hageja esitatud lapse eluaseme kulude osas märgib kohus, et need ei ole küll dokumentaalselt tõendatud, kuid ei saa nõustuda kostja väitega, et lapsel puuduvad eluasemekulud. Kui hageja kasutab oma ema korterit, siis vähemalt kommunaalkulusid tuleb hagejal kanda, kuna ta elab keskküttega korrusmajas. Lapse transpordikulude osas näitab hageja 750 krooni kuus, siis ilmselt hageja sõidutab poega autoga. Kostja on kindlal seisukohal, et pojale piisab ühistranspordi kuukaardist (100 krooni) ja pojale ei ole ette nähtud muid mõistlikke transpordikulusid. Kohus on sellega nõus, lapsed ei peagi autoga sõitma, piisab ühistranspordist ja kuukaardist. Kohus on veendumusel, et kostja lähtub sellest seisukohast nii oma poja kui ka elukaaslase laste transpordikulude arvestamisel. Mis puutub koolikohustuse täitmise kuludesse 750 krooni kuus, siis arvestades 11 aastase koolipoisi iga ja tegemisi, ei tundu nimetatud summa olevat ülepaisutatud. Lapse riiete ja jalanõude kulude summa kuus 800 krooni oleneb sellest, mida ja kui palju on vaja osta. Kostja väitel ostab ta ise pojaga kohtumistel pojale vajalikud riided ja jalanõud, aga nimetatud asjaolu kostja ei ole tõendanud, see kohus järeldab, et riided ja jalanõud ostab lapsele põhiliselt vanem, kelle juures laps elab. Sidekulude (120 krooni) osas vaidlus puudub. Mis puutub muudesse püsikulutustesse igakuiselt 2250 krooni, siis selles osas pidanuks hageja tõendama neid, vastasel juhul tunduvad need kitsastes oludes olema ülepaisutatud.

PKS § 61 lg. 2 kohaselt elatise välja mõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalist seisundit. Hageja väitel on töötu ja elab alaealiste lastega ema korteris. Kostja esitas tõendeid, et hageja tegeleb tõukoerte kasvatusega. Kostja viidates müügi kuulutustele, järeldab, et hageja, müües kutsikaid vähemalt 8000 krooni eest, saab suurt tulu. Kostja on jätnud tähelepanuta, et tõukoerte kasvatamine, hooldamine, ravimine ja seda eriti kortermajas on äärmiselt vaevanõudev ja suut hoolt nõudev töö. Lisaks vajavad tõukoerad ja eriti väikesed kutsikad (kuni kasvavad ajani, mil neid võib müüa) vastavat kvaliteetset toitu, vahendeid, loomakliiniku visiite jne. Lisaks on ka näitustest osavõtt alati tasuline. Nii, et kutsikate müügist saadav tulu katab enamasti vaid tehtud kulutused. Kuid samas ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et koerte kasvatamine on emotsionaalselt huvitav ja lastele tegevust pakkuv tegevus ning õpetab lapsi ja ka täiskasvanuid kogu aeg arvestama enda kõrval elavate elusolenditega ja koerad on väga head sõbrad ja pinge maandajad. Nii et antud asjas on kasu rohkem emotsionaalne kui materiaalne.

Avalike registrite andmetel hagejal vara puudub. Kostjal on kaks korteriomandit, mõlemad küll koormatud hüpoteekidega. Kostja omandis, kus ta elab uue perega, on piisavalt suur korteriomand ja tulenevalt asjaolust, et kostja suudab tasuda omale võetud kohustusi ja ülal pidada kahte korteriomandit, on kostja majanduslik olukord võrreldes hagejaga, parem. Kostja väide, et ta peab ülal pidama ja kasvatama ka elukaaslase alaealisi lapsi, ei ole antud juhul asjakohane, sest nendel lastel on oma vanemad, kes peavad neile piisaval määral andma elatist. Kostja väide, et ta annab pojale tasuraha, siis nimetatud asjaolu ei saa elatise maksmise mõttes lugeda elatusraha tasa arvestamiseks. Kostja võib anda lapsele taskuraha, kuid see ei ole elatis. Antud juhul on positiivne asjaolu, et kostja tegeleb lapsega ja võtab osa lapse kasvatamisest

Kostja on nõus maksma poja ülalpidamiseks igakuiselt 2500 krooni, mis on kohtu seisukohalt arvestades lapse vajadusi ja iga mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et kuna hageja on kohustatud maksma elatiselt tulumaksu, siis on põhjendatud lisada elatise summale tulumaks 21%. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb välja mõista poja ülalpidamiseks igakuine elatusraha 3025 krooni alates 26.02.2009 kuni poja täisealiseks saamiseni so XXX.

Füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg. 1 p. 7 ja § 19 lg. 1 kohaselt tulumaksu. Nimetatud tulumaksu saab elatusraha maksnud pool riigilt tagasi taotleda järgmise aasta tuludeklaratsiooni esitamisel.

PKS § 61 lg. 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise uurust muuta.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. Poolte menetluskulud tuleb vastavalt TsMS § 164 lg 3 jätta poolte endi kanda.

Taimi Kollom Kohtunik