2-09-6012/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

29. 05. 2009.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-09-6012

Tsiviilasi KP (isikukood xxx) hagi D A (sünd xxx. a) elatise väljamõistmiseks. Tsiviilasja hind 19 575 krooni. Menetlus kirjalik Esindajad puuduvad RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi kirjalikus menetluses.

2. Välja mõista kostja D A´lt elatis tema xxx. a sündinud poja M D A ülalpidamiseks 2175 krooni kuus alates 12.02.2009. a kuni lapse täisealiseks saamiseni hageja KP kasuks. 2175 krooni osas kuulub otsus viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Linnakohtu kaudu 30 päeva jooksul apellatsioonist teatades ja 20 päeva jooksul põhjendatud apellatsioonikaebust esitades arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Hagiavalduse kohaselt on hagejal ja kostjal ühine alaealine poeg M D A , kes elab koos hagejaga. Kostja lapse ülalpidamises ei osale.

Seoses eeltooduga palus hageja kostjalt 6200 kroonise elatusraha lapse ülalpidamiseks kostja välja mõisa. Menetluse käigus vähendas hageja nõuet 2175 kroonile.

Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud.

Kohtu põhjendused TsMS § 404 lg 1 kohaselt võib kohus määrata kirjaliku menetluse, kui hagi hind ei ületa 50 000 krooni ja poole kohtusse ilmumine on oluliselt raskendatud suure vahemaa tõttu või muul mõjuval põhjusel.

Kohtu hinnangul on eeltoodu ka antud juhul kohaldatav. Hagi hind on 19 575 krooni. Kostja töötab Eestis, kuid viibib tihti välisriigis ning tema kohtuistungile ilmumine ning kohtusse kutsumine on suure vahemaa tõttu raskendatud.

TsMS § 231 lg 2 esimese lause kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS 231 lg 4 järgi eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Järelikult on kostja suhtes, kes ei ole vastulauset esitanud omaksvõtt eeldatav TsMS 231 lg 4 alustel, vabastades hageja faktiliste asjaolude tõendamise kohustusest. Seega analüüsib kohus järgnevaga nõude õiguslikku põhjendatust.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatusraha suurus lähtuvalt kummagi vanema sissetuleku suurusest ning lapse vajadustest. Elatusraha määratakse kindlaks igakuise elatusrahana. Viidatud sätte lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 alusel mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest. Vastavalt PKS § 70 lg 1 mõistetakse elatusraha üldjuhul välja päevast, mil hageja pöördus hagiga kohtusse. Sama sätte lg

2 järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hagiavalduse esitas hageja 12.02.2009. a ning elatise väljamõistmine on nimetatud ajast PKS § 70 lg 2 alusel õigustatud.

TsMS § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul kuulub ühe kuu elatusraha viivitamatule täitmisele.

Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abielulises ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Riigilõivu tasumise kohustus RLS § 22 lg 1 p 2 alusel pooltel puudub.

kohtunik Epp Haabsaar