2-07-23964/42 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-23964

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai 2009. a Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-23964

Tsiviilasi

Liivi Preiman, Kaido Meremäe, Toomas Liivat, Alla Kaširina,

Natalja Jakovleva, Margus Uhek, Katrin Hatšaturova, Maksim

Hatšaturov, Kaire Anier, Siim Kuresoo, Maret Kuresoo, Aigar

Soomlais, Aino Soomlais, Sirli Soomlais, Aare Kurik, Sulev

Paeraid, Svetlana Jürnas, Johan Logina, Helju Logina, Krista

Müür, Tiina Merisalu, Mart Merisalu, Marta Kald, Kaidi

Kirss, Ando Raudkats, Vitali Nagirnõi, Sulev Maramaa ja

Indrek Särg hagi Gaddy Ude, Toomas Ude, Linda Sider, Rene

Ojala, Heli Noorsalu, Raivo Järveküla ja Risto Gurjev vastu

tähtajatu juurdepääsu ja selle eest tasu määramiseks

Tsiviilasja hind

2 300 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad:

-

Liivi Preiman

-

Kaido Meremäe

-

Toomas Liivat

-

Alla Kaširina

-

Natalja Jakovleva

-

Margus Uhek

-

Katrin Hatšaturova

-

Maksim Hatšaturov

-

Kaire Anier

-

Siim Kuresoo

-

Maret Kuresoo

-

Aigar Soomlais

-

Aino Soomlais

-

Sirli Soomlais

-

Aare Kurik

-

Sulev Paeraid

-

Svetlana Jürnas

-

Johan Logina

-

Helju Logina

-

Krista Müür

-

Tiina Merisalu

-

lepinguline esindaja Triinu Merisalu;

-

Mart Merisalu

-

Marta Kald

-

Kaidi Kirss

-

Ando Raudkats

-

Vitali Nagirnõi

-

Sulev Maramaa

-

Indrek Särg

Hagejate

lepinguline

esindaja

Armand

Mark

(Turu

Õigusbüroo OÜ; asukoht Turu 17-21, 51004 Tartu);

Kostjad:

-

Gaddy Ude

-

Toomas Ude

-

Linda Sider

-

Rene Ojala

-

Heli Noorsalu

-

Raivo Järveküla

-

kostja Risto Gurjev

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul

(Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus; asukoht Ülikooli 4, 51003

Tartu).

Kohtuistungi toimumise aeg

21. aprill 2009. a

Protokollija

kohtuistungisekretär Astrid Sägi

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Seada aadressidel Tartu linn XXX (registriosa nr 3786803) ja XXX (registriosa nr 21303)

kinnisomandite tähtajatu tasuline kitsendus ja määrata XXX (registriosa nr 4353903,

4354003, 4354103, 4354203, 4354303), XXX (registriosa nr 3161903, 3162003, 3162103,

3162203), XXX XXX a (registriosa nr 4329903), XXX (registriosa nr 3798303, 3798403,

3798503, 3798603, 3798703, 3798803, 3798903, 3799003, 3799103), XXX (registriosa

nr 169503) ja XXX (registriosa nr 21303) kinnisomandite kasuks juurdepääsutee

avalikult kasutatavale teele (XXX ) XXX (registriosa nr 3786803) ja XXX (registriosa

nr 21303) kinnisomandite kaudu vastavalt Tartu Linnavalitsuse LPMKO 02.04.2009. a

asendiplaanile (tsiviilasja nr 2-07-23964 toimikuleht 279), mis on käesoleva kohtuotsuse

lahutamatu osa. Juurdepääs algab Narva maanteelt XXX kinnistu poolsest servast, mis

külgneb XXX kinnistu piiriga, ja kulgeb vastavalt asendiplaanil viirutatud alale

suunaga paremale.

3. Kanda

märkus

juurdepääsu

kohta

avalikult

kasutatavale

teele

(XXX

)

kinnistusraamatusse kinnistusregistriosade nr 3786803 ja nr 21303 kolmandasse jakku.

4. Määrata üle XXX (registriosa nr 3786803) kinnistu juurdepääsutee kasutamise eest

maksatava tasu suuruseks 500 (viissada) krooni aastas.

5. Kanda

märkus

juurdepääsu

kasutamise

tasu

kohta

kinnistusraamatusse

kinnistusregistriosade nr 4353903, 4354003, 4354103, 4354203, 4354303, 3161903,

3162003, 3162103, 3162203, 4329903, 3798303, 3798403, 3798503, 3798603, 3798703,

3798803, 3798903, 3799003, 3799103, 169503, 21303 kolmandasse jakku.

6. Jätta Tartu Maakohtu 29.06.2007. a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu

jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud võrdsetes osades Gaddy Ude, Toomas Ude, Linda Sider’i, Rene Ojala, Heli

Noorsalu, Raivo Järveküla ja Risto Gurjev’i kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates

kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJATE NÕUE (tl 4-10)

Hagejatel puudub oma kinnisasjadele asukohaga Tartus, XXX XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja

XX vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, s.o Narva maanteelt. Välja on kujunenud, et

hagejad kasutavad juurdepääsu oma kinnisasjadele üle kostjate kinnisasja asukohaga Tartus, XXX

XXX. Juurdepääs üle kostjate kinnistu võimaldab kahe auto üheaegset möödasõitu, mis teeb

võimalikuks samaaegselt nii sisse- kui väljasõidu, tagades seejuures nähtavuse tiheda liiklusega

XXX ja liiklusohutuse. Kuigi hagejatel on ka teine juurdepääs oma kinnisasjadele Tartu linnale

kuuluvalt juurdepääsuteelt XXX ja XXX kinnistute vaheliselt alalt, ei taga viimane vajalikku

juurdepääsu. Kuna majade vahe on äärmiselt kitsas (väiksem vahe 2,87 m) ja elamud asuvad

vahetult kõnnitee ääres, on seal piiratud nähtuvus väljasõiduks maanteele ning välistatud samaaegne

sissesõit tänavalt ja väljasõit tänavale, mistõttu on takistatud nii jalakäijate kui sõidukijuhtide

liiklemine Narva maanteel. Kuna Tartu linnale kuuluv juurdepääsutee asub Narva maantee järsul

tõusul, siis on suurema autoga manööverdamine seal võimatu. Nimetatud juurdepääs ei võimalda

kütte- ega prügivedu, takistatud on juurdepääs ka päästeteenistusel ja kiirabil. Hagejatel ei ole

võimalik kasutada juurdepääsuks kinnistutele XXX krundil tänavaga piirnevat ülalt kinnist

betoonehitisena raudväravat, kuna värava laius 2,5 m ja kõrgus 2,6 m ei võimalda hagejatel samuti

sissesõidu vajaliku otstarbe rahuldamist. Pealegi on raudvärav muinsuskaitse all. Juurdepääsutee

ehitamine Narva maanteelt üle XXX kinnistu on raskendatud, kui mitte võimatu, kuna maapinna

järsk tõus ei võimalda praktiliselt juurdepääsu tee rajamist. Mujalt juurdepääs kinnistutele puudub.

Hagejad leiavad, et neil on põhjendatud õigus nõuda juurdepääsu avalikult teelt oma kinnistutele

üle kostjate kinnistu ning otstarbekas on võimaldada juba olemasoleva juurdepääsu edasist

kasutamist.

Hagejad paluvad määrata tähtajatu juurdepääsu asukoht (5 x 24 m) oma kinnistutele üle

kostjatele kuuluva XXX kinnistu ning juurdepääsu kasutamise tasuks igalt hagejalt 100

krooni aastas kostjate kasuks.

KOSTJATE VASTUS (tl 122-XXX )

Vastuse kohaselt ei ole hagi põhjendatud. Tulenevalt Tartu Linnavalitsuse 23.07.2007. a kirjast on

XXX XXX, XXX, XXX ja XXX kruntide omanikele tagatud juurdepääsud avalikult kasutatavalt

teelt XXX ja XXX kinnistute vahelt kulgeva tee kaudu. Kostjad kinnitavad, et nimetatud teed on

edukalt ja pikka aega kasutanud XXX XXX, XXX ja XXX elanikud, samuti XXX ja XXX kinnistute

elanikud ning et teed kasutatakse ka käesoleval ajal igapäevaselt. Nimetatud tee on läbitav, korraliku

ja tasase pinnasega. Kostjad möönavad, et juurdepääs avalikult kasutatavale teele Narva maantee

vaadeldavas piirkonnas on üleüldse komplitseeritud ja samad hagis kirjeldatud tunnused on ka

sissepääsu puhul, mida hagejad taotlevad. Kostjate väitel on hagejate taotletud juurdepääsu puhul

tegemist isegi enamohtlikuma sisse- ja välja pööramisega, sest liikluskiirus on nimetatud kohas

oluliselt suurem. Seejuures paluvad kostjad jätta tähelepanuta hagejate sellekohase väite, et

juurdepääsutee peaks lubama kahesuunalist liiklust. Kuna XXX kinnistuomaniku (hageja Indrek

Särg) krunt piirneb ca 30 m ulatuses avalikult kasutatava teega, ei ole alust nimetatud hageja nõuet

antud asjaoludel kindlasti rahuldada, kuna temal on võimalus terve lippaia ja raudväravate ulatuses

luua endale sobiv sissepääs. Lippaed on püstitatud paar aastat tagasi, kuid sellega ei saa õigustada

hageja nõuet, sest kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult

kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel. Eeltoodust tulenevalt paluvad

kostjad jätta XXX XXX, XXX, XXX ja XXX kinnistu omanike hagi rahuldamata põhjusel, et nende

suhtes ei ole täidetud seadusest tulenev eeldus juurdepääsu nõudmiseks üle võõra kinnisasja, sest

nende kinnistuteni on olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Linnavalitsuse eeltsiteeritud

kirja kohaselt ei ole XXX ja XXX kinnistute omanikele tagatud juurdepääs oma kinnistult avalikult

kasutatavale teele, kuid lahendust nähakse selles, et nimetatud kruntide elanikud saaksid juurdepääsu

läbi kostjate või XXX krundi. Tegelikkuses on XXX ja XXX kinnistute omanikel samuti võimalus

kasutada XXX pääsemiseks XXX ja XXX kinnistute vahelist teed, mis ongi mõeldud antud

piirkonda jäävate kinnistute teenindamiseks. Kui kohus peaks juurdepääsutee määrama, tuleb igal

juhul eelistada XXX krunti, mis on käesoleval ajal kasutusel autoparklana ega ole kellegi n.ö

kodukinnistu (seal paikneb vaid garaaž). Kostjate arvates puudub mõistlik põhjendus, mis takistaks

juurdepääsu rajamist läbi XXX kinnistu. Kui raudväravat ei ole võimalik mistahes põhjusel

lammutada või avada, siis on ikkagi ca 30 m ulatuses võimalik luua sobiv sisse- ja väljasõidutee.

Sedasi saaksid lahendatud olemasolevad liiklusriskid ega koormataks kedagi otseselt. Praegusel

juhul on tegemist olukorraga, kus liigeldakse abstraktselt üle kostjate kinnistu, sest ei ole olemas

mingit konkreetset teed kui sellist. Selline tegevus on kostjatele selgelt koormav. Tegelikkuses ei

soovi hagejad arvestada kostjate huvidega omandit kasutada vastavalt selle otstarbele, vaid

eelistavad mugavuse mõttes praeguse olukorra jätkumist.

Kostjad paluvad hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

HAGEJATE

VASTUS

KOSTJATE

VASTUVÄIDETELE

(tl 172-173)

JA

NÕUDE

TÄIENDUS (tl 242)

Hagejad pöördusid 17.10.2007. a uuesti Tartu Linnavalitsuse poole, kuna 23.07.2007. a kirjast ei

selgunud vaidluse lahendamise seisukohalt olulised asjaolud. Tartu Linnavalitsuse 06.11.2007. a

kirja kohaselt ei vasta XXX ja XXX kinnistute vaheline juurdepääsutee praegusel kujul standardile

ning kujutab ilma täiendavate ohutust tõstvate meetmete rakendamiseta ka potentsiaalset liiklusohtu.

Kirjast nähtub, et Narva maantee poolne on värav riikliku kaitse all kui arhitektuurimälestis ning

selle likvideerimine ei ole lubatud. Ka Muinsuskaitseameti 15.11.2007. a kirjas kinnitatakse, et

juurdepääsutee kinnistule tuleb rajada viisil, mis tagab mälestise säilimise. XXX kinnistule

juurdepääsuks ei ole kunagi kasutatud raudväravat või käesoleval ajal lippaiaga suletud Narva

maantee äärset piiriala. Kinnistult on tõus tänavale väga lühike ja järsk, kuna tänav on XXX kinnistu

kohas veelgi tõusnud. Nimetatud kinnistu oluliseks osaks on elamu ja seetõttu on väär väide, et

kinnistul asub vaid garaaž. Hagejad palusid linnalt seisukohta juurdepääsutee üldise perspektiivse

lahendamise seisukohalt antud elamukvartalile. Tartu Linnavalitsuse kirja punkti 3 kohaselt tuleb

selleks esitada linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale taotlus projekteerimistingimuste

saamiseks. Hagejate eesmärgiks ei ole kostjate kinnistu koormamine. Kahjuks ei näe hagejad oma

kinnistutele vajalikus ulatuses juurdepääsuteeks hetkel muud võimalust kui seda vaid senikasutatud

kahesuunalise juurdepääsutee kaudu üle kostjate kinnistu.

04.03.2009. a esitasid hagejad nõude täpsustuse, milles paluvad määrata vastavalt Tartu

Linnavalitsuse LPMKO asendiplaanile üle XXX kinnistu tähtajatu juurdepääs avalikult

kasutatavale teele pindalaga 222 m2 XXX XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX kinnistute

omanike kasuks.

KOHTUISTUNG (tl 230-233, 253-257, 262-289)

Hagejate lepingulise esindaja, Armand Mark’i, selgituse kohaselt kasutavad hagejad oma

kinnistutele juurdepääsuks väljakujunenud juurdepääsuteed üle kostjate kinnistu. Kostjad leiavad, et

hagejatel on juurdepääsu võimalus avalikult kasutatavale teele XXX ja XXX kinnistute vaheliselt

teelt, samuti üle XXX võimaliku rajatava juurdepääsutee, sealjuures muinsuskaitse all oleva

raudvärava teisaldamise kaudu. Hagejad on seisukohal, et XXX ja XXX vaheline juurdepääsutee ei

taga vajalikku juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, samuti on XXX kinnistult raudvärava

teisaldamine ja uue juurdepääsutee rajamine hagejatele oluliselt kulukam kui kostjate kinnistu

juurdepääsuõigusega koormamine. Mõistlik ei ole asendada seni kasutatav juurdepääsutee uuega.

Hagejate arvates tuleb juurdepääsutee kindlaks määrata seni kasutatava juurdepääsutee asukohas,

arvestades seejuures ettenähtud standarditega ja seda kostjate huve võimalikult vähem koormavalt.

Kostjad on sisuliselt nõustunud, et avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs hagejate kinnistutele jääb

seni kasutatud asukohta – XXX hoone ja muinsuskaitse all oleva raudvärava vahelt. Samas ei

nõustu hagejad kostjate esitatud juurdepääsutee eskiislahendusega – liigne manööverdamine

pöörangutel tekitab liiklusohtliku olukorra, juurdepääsutee jääb garaažile liiga lähedale, tee laius ei

jää XXX kuuride taga 4,4 m, projektile ei ole antud linnavalitsuse arvamust. Hagejate esitatud

asendiplaan vastab juurdepääsutee standardile, arvestab kostjate huvidega ja on koostatud

linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna poolt.

Kohtuistungil on hagejate nõudeks määrata vastavalt Tartu Linnavalitsuse 02.04.2009. a

asendiplaanile XXX krundile tähtajatu tasuline juurdepääs avalikult kasutatavale teele

pindalaga 180 m2 kinnistute XXX XXX XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX omanike kasuks.

Seejuures on hageja Indrek Särg andnud nõusoleku XXX kinnistule 38 m2 suuruse kitsenduse

seadmiseks. Tasu kostjatele juurdepääsu eest oleks 100 krooni aastas igalt hagejalt. Kitsendused

teha nähtavaks märkuse kandmisega kinnistusraamatusse. Menetluskulud jätta kostjate kanda.

Kostjate lepingulise esindaja, vandeadvokaat Rene Varul’i, selgituse kohaselt hõlmaks hagejate

nõutav juurdepääs 180 m2 kostjate kinnistust. Kostjad ei nõustu hagejate nõudmistega. Linn on

andnud oma arvamuse probleemi võimaliku lahenduse kohta. Linn on öelnud, et XXX XXX, XXX,

XXX ja XXX kinnistute omanikele on juurdepääs tagatud läbi XXX ja XXX kinnistute vahelt

kulgeva tee kaudu. Kostjad leiavad, et hagejate kinnistutele on tagatud läbipääs igasugustel

sõidukitel. Kui on hädaolukord, siis päästeteenistuse auto saab igal juhul luba küsimata sõita üle

mistahes krundist. Kui hagejatel on vaja juurdepääsu suuremahuliste sõidukitega, siis kostjad

võimaldavad juurdepääsu. Prügiautod ei sõida alumistele kinnistutele, vaid prügi tuuakse Narva

mäele konteineritega üles. XXX ja XXX kinnistute omanikud saavad linna sõnul esitada

juurdepääsu nõude XXX või XXX krundi omanike vastu. Eelistada tuleks nõuet XXX kinnistu

omaniku vastu, sest krunt on kasutusel parklana ja sealt võiks luua juurdepääsutee XXX kinnistut

koormamata. Siinjuures on kostjad olnud mõistlikud ja esitanud omapoolse eskiisi selle kohta,

kuidas tulevane tee võiks kulgema hakata. Eskiis riivab kõige rohkem hageja Indrek Särg’i huve.

Hagejate suurimaks probleemiks on menetluslik probleem – hagi tulnuks esitada XXX ja XXX

kinnistute omanike vastu. Hagejate esitatud plaani alusel ei saa kohus koormata XXX ja XXX

kinnistut, sest XXX omanik ei ole kostjate ringis. Peale XXX kinnistu omaniku ei saa teistel

hagejatel olla põhimõttelist vahet, kustkaudu nad oma kinnistule juurdepääsu saavad. Garaažiuksed

peaks olema kõige väiksem tegur ega peaks olema takistuseks kostjate poolt pakutud lahendusele.

Kostjad annavad oma krundist ära ¼ ega saa oma privaatsfääri luua. Iga kostja võiks aastas saada

selle eest tasu, mis vastab ühele alampalgale ja see ei tohiks olla 28-le hagejale koormav. Kostjad

paluvad, et kohus seoks tasunõude ajaga, mil hagi kohtusse jõudis ja mil kohus määras hagi

tagamise, mis võimaldas hagejatel üle kostjate kinnistu sõita.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

Hagejad on esitanud kohtule nõude määrata tähtajatu tasuline juurdepääsutee avalikult kasutatavalt

teelt hagejate kinnisasjadele üle kostjate kinnisasja.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lõikest 1 tulenevalt on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

nõude rahuldamise eeldusteks juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu

puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja

juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu

soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Vaidlus kinnisasjale

juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb kohtul lahendada poolte, s.o nii valitseva kui teeniva kinnisasja

omanike huvide kaalumise teel.

Kinnistute skemaatilise plaani (tl 29, 127) kohaselt asuvad XXX XXX , XXX ja XXX kinnistud

Narva maantee (avalikult kasutatav tee) ääres. Hagejate väitel on aja jooksul välja kujunenud

juurdepääsutee üle XXX (kostjate) krundi elamutele XXX XXX , XXX , XXX , XXX ja XXX

ning garaažidele (Garaažiühistu Narvamäe XXX a) antud kvartalis. Tartu Linnavalitsuse

23.07.2007. a kirjast nr 9-4.1/14415 (tl 127) selgub, et esialgselt asusid XXX XXX -XXX elamud

ühise krundi peal ja Tartu Linnavalitsuse 26.08.1991. a määrusega nr 194 alustati ümberkorralduste

ja maamõõdutöödega. Aastatel 1997-1999 toimus kruntide tagastamine ja erastamine.

Eelpool nimetatud kirja kohaselt on juba 1991. a määruse alusel mõõdistatud plaanil olemas

juurdepääsutee, mis kulgeb Narva maanteelt XXX XXX a garaažide krundini. Nimetatud tee jääb

avalikult kasutatava Narva maantee koosseisu ja linn taotleb selle munitsipaalomandisse. Tartu

Linnavalitsuse kirjast nähtuvalt on XXX XXX , XXX , XXX a, XXX ja XXX kruntidele tagatud

juurdepääsud Narva maanteelt, vaid XXX ja XXX kruntidele ei ole tagatud juurdepääsu avalikult

kasutatavalt teelt. Kostjad tuginevad oma vastuväites eeltoodud linnavalitsuse kirjale juurdepääsu

tagatuse kohta, esitades seejuures ka kinnistute aerofoto (tl 126).

Kohtule esitatud fotodelt (tl 19, 20, 21, XXX ) on näha XXX ja XXX kinnistute vahelt kulgev tee.

03.11.2008. a teostatud paikvaatlusel (tl 226-227) on kohus tuvastanud, et XXX ja XXX kinnistute

vahelise tee kitsaim vahe on 2,87 m ja kõige laiem vahe 3,25 m. Kohus on konstateerinud, et

suurema sõiduauto ja veoautoga on sissepääs võimatu. Kohus leiab, et selline juurdepääs ei ole

Tartu linna tingimusi arvestades hagejatele AÕS §-i 156 mõttes piisav ega taga vajalikku

juurdepääsu. Linna territooriumile jääv juurdepääsutee võimaldab kinnistutelt väljasõidu avalikult

kasutatavale teele vaid väiksematele sõiduautodele ja seegi on küsitav talveoludes. Nähtavus on

varjatud ja üldist liiklusohutust on püütud parandada panoraampeegli paigaldamisega tee

pöördekohta. Sissesõit Narva maantee esimeselt sõidurajalt on ohtlik ebapiisava pöörderaadiuse

tõttu. Hagejate kinnisasjade (ahiküttega korteriomandid) teenindamiseks on vajalik tagada kütte

vedu, kuid antud juurdepääsutee veoautoga sissesõitu ei võimalda. Samuti on raskendatud

prügivedu, takistatud vee- ja kanalisatsiooni avarii korral eriautode juurdepääs nagu ka tuletõrje ja

kiirabi juurdepääs. Kostjate väitel ei tee nad hagejatele takistusi puude veoks üle nende kinnistu,

kuid kostjate kavatsus piirata XXX kinnistu aiaga (tl 24) muudab nende lubaduse paljasõnaliseks

ega võimalda kütte- ning prügivedu (tl 145) ja jätab operatiivteenistuse juurdepääsu võimatusel

hagejate tervise ning vara kaitseta. Seega ei kindlusta XXX ja XXX kinnistute vaheline

juurdepääsutee hagejatele vajalikku otstarvet rahuldavat juurdepääsu.

Kostjad on avaldanud, et alternatiivseks juurdepääsuteeks võiks olla üle XXX kinnistu rajatav

võimalik juurdepääsutee. Kuigi XXX kinnistu külgneb avaliku teega, tuleb juurdepääsu nõude

lahendamisel kaaluda, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele

pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks

oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav. Seega on hagejal teatud juhul

õigus hoolimata ligipääsu olemasolust nõuda juurdepääsu seadmist kostja kinnistule. Fotodelt (tl 17,

18, 108, 109, 110, 111, 130, 131, 143) nähtub, et XXX kinnistul (Narva maantee poolsel küljel)

asub värav, mis on riikliku kaitse all kui arhitektuurimälestis ning selle likvideerimine pole lubatud

(Tartu Linnavalitsuse 06.11.2007. a vastuskiri nr 9-4.1/14415, tl 174). Muinsuskaitseameti

15.11.2007. a kirja nr 3017 kohaselt (tl 175, 176) kehtivad mälestisel ja selle kaitsevööndis

muinsuskaitseseaduse (MuKS) §-des 24 ja 25 sätestatud kitsendused. Mälestiste ühine kaitsevöönd

on kindlaks määratud kultuuriministri 04.11.2005. a käskkirjaga nr 316. MuKS §-st 5 tulenevalt on

mälestise hävitamine või rikkumine keelatud ja juurdepääsutee kinnistutele tuleb rajada viisil, mis

tagab mälestise säilimise. Seega lasuvad XXX kinnistul muinsuskaitseseadusest tulenevad

kitsendused, mis takistavad alternatiivse juurdepääsutee rajamist ilma muinsuskaitseameti ja

linnavalitsuse loata. Eeltoodust järeldub, et isegi vastava loa saamisel tuleb hagejal (Indrek Särg)

teha (lisa)kulutusi arvestades vastavaid ettekirjutisi oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks,

mis muudavad võimaliku rajatava juurdepääsutee veelgi kallimaks võrreldes kinnistuga, millel

taolised kitsendused puuduvad.

Kohus on seisukohal, et hagejatel puudub oma kinnisasjade kohaseks kasutamiseks ja

majandamiseks vajalik juurdepääs mujalt kui kostjate kinnisasja kaudu ning et vajalikku

juurdepääsu ei ole võimalik saavutada muul moel või et uue juurdepääsu rajamine nõuaks hagejatelt

suuri kulutusi. Pooled ei ole sõlminud kokkulepet juurdepääsu seadmiseks. Juurdepääsuõiguse

andmise nõude näol on tegemist taotlusega kohtule lahendada poolte huvide kaalumisel õiglusest

lähtudes kinnisasjale juurdepääsu küsimused. Naaberkinnisasjade omanike õigustega tuleb

vastastikku arvestada, et oleks võimalik inimeste mõistlik ühiselu. Kohus leiab, et hagejate huvi

juurdepääsu saamiseks oma kinnisasjadele üle kostjate kinnisasja kaalub üles kostjate huvi oma

kinnisasja kasutamise keelamise vastu.

AÕS § 156 lõike 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt

üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja

omaniku huve. Kuigi varasem tava juurdepääsu kohta üle kostjate kinnisasja ei ole määrav, peab

kohus vajalikuks juurdepääsu seadmisel arvestada väljakujunenud tavaga, tehes seda koos poolte

seisukohtade arvestamisega. Juba väljakujunenud juurdepääsutee on ca 7 m lai, mis tagab

liiklejatele hea nähtavuse tiheda liiklusega XXX . Hagejate esitatud asendiplaani (tl 279) kohaselt

tagaks 4 m laiune tee vajaliku juurdepääsu. Juurdepääs algaks võimalikult XXX kinnistu poolsest

servast, kulgeks suhteliselt otse piiri äärest, kuid osaliselt (38 m2) Indrek Särg’i kinnistul. Kostjate

esitatud eskiislahenduselt (tl 280) nähtub, et juurdepääsu laiuseks on 5,5 m ja sissepääs kulgeks

tugevalt naaberkinnistu piiridesse, möödudes vahetult XXX kinnistul asuva garaaži eest. Kohus on

seisukohal, et eskiislahendilt nähtuv juurdepääsutee takistab garaaži kasutamist ja koormab osaliselt

põhjendamatult naaberkinnistut. Kohus leiab, et hagejate asendiplaanil näidatud tee laius on piisav

sisse- ja väljasõiduks ning pöörete sooritamiseks ega koorma kostjad rohkem, kui seda võib pidada

hagejate õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Juurdepääsutee kulgeb

võimalikult XXX kinnistu lähedalt ja kinnistu omanik on andnud kohtule nõusoleku oma

kinnisomandile kitsenduse seadmiseks pindalaga 38 m2, et võimalikult vähe koormata kostjate

kinnisasja. Juurdepääsutee kulgeb XXX kinnistu nurgani, tehes pöörde XXX 25 kinnistu suunas

juba kostjate kinnistul asuvate kuuride tagant 3 m laiusena. Asendiplaani on 02.04.2009. a

koostanud Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna maakorraldaja Teet

Sarnik. Seega ei ole kohtul alust kahelda, et taotletav juurdepääs on maakorralduslikult võimalik.

Kohus leiab eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt, et kostjad on kohustatud taluma juurdepääsu

hagejate kinnistutele üle oma kinnistu ning et vastav kitsendus tuleb seada.

Kokkuleppe puudumisel tuleb AÕS § 156 lõike 1 kohaselt määrata kohtul juurdepääsu kasutamise

tasu. Hagejad paluvad määrata juurdepääsu kasutamise tasuks 100 krooni aastas. Kostjad leiavad, et

igaüks neist võiks saada juurdepääsu kasutamise tasu 4 350 krooni (alampalk) aastas ja paluvad, et

kohus seoks tasunõude hagi kohtusse esitamise ajaga. Tasu määramisel arvestab kohus, et

juurdepääs hagejate kinnistutele üle kostjate kinnistu on tähtajatu, võimaldades ööpäevaringset

sõidukitega juurdepääsu, mis on selgelt koormav. Samas on faktiline juurdepääs hagejate

kinnistutele toimunud praktiliselt määratava juurdepääsu kohast. Määratav juurdepääs on

võimalikult kaugel kostjate hoonest ega takista maatüki kasutamist. Kuigi eraõigusliku kitsenduse

pindalaks on 180 m2, on juurdepääsust suur osa kostjatele kuuluvate kuuride tagant, millises osas on

kostjad ise nõustunud juurdepääsu kulgemisega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on määrata

juurdepääsutee kasutamise eest maksatava tasu suuruseks 500 (viissada) krooni aastas. Kohus leiab,

et tasu maksmise kohustus tekib võõra kinnisasja kasutamise õiguse määramise hetkest, mitte selle

kasutama asumise ajast, mistõttu jätab kohus rahuldamata kostjate taotluse tasu määramiseks

tagantjärgi (hagi esitamisest kohtule).

AÕS § 63 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda märke muude seadusega

kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus). AÕS § 141 lõige 3

sätestab, et kohtuotsuse või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või

lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kinnistusraamatusse kantud. Vastava

märkuse tegemine kinnistusraamatus tagab selle, et juurdepääsuga seonduvad asjaolud on selged ja

üheselt mõistetavad ka kolmandatele isikutele, samuti saaksid nii pooled kui kolmandad isikud

juurdepääsuga seotud õigusi praktikas paremini kaitsta ja nõuda teistelt isikutelt, s.h teeniva või

valitseva kinnisasja omanikult, kitsendustele allumist. Märkus juurdepääsu kohta Narva maanteelt

üle XXX ja XXX kinnistute tuleb kanda nimetatud kinnisasjade kinnistusraamatusse selle

nähtavakstegemiseks ja kehtimiseks kolmandate isikute suhtes. Märkus juurdepääsu kasutamise

tasu kohta tuleb kanda hagejate kinnisasja registriosadesse.

Kohus tagas hagejate taotlusel 29.06.2007. a määrusega (tl 55-57) hagi ning keelas kostjatel

toimingud seni kasutatava juurdepääsutee sulgemiseks, kohustas kostjaid kõrvaldama hagejate poolt

seni kasutatavale juurdepääsuteele paigaldatud takistused ning võimaldama hagejatel oma

kinnistule piiranguteta juurdepääsu üle kostjatele kuuluva kinnistu. TsMS § 445 lõige 2 sätestab, et

kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi

täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks

otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohus leiab, et kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb jätta

jõusse kui lahendi täitmist tagav abinõu. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb kohtule esitada vastavalt

TsMS § 386 lõikele 2 taotlus hagi tagamise tühistamiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 165 lõike 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate vastu, vastutavad

kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui

isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks

osalemise ulatuse. TsMS § 162 lõike 1 ja § 165 lõike 1 alusel jäävad menetluskulud kostjate kanda

võrdsetes osades.

Kohtunik