2-08-52880/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-08-52880

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Hannes Olev

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus

Tsiviilasja number 2-08-52880

Tsiviilasi EAS hagi S H ’i vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

26 637 krooni

Menetlusosalised ja esindajad Hageja EAS, registrikood XXX, asukoht XXX Hageja lepinguline esindaja A Nikolajenko kostja S H (isikukood XXX, elukoht XXX).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista S H ’ilt kokku 13 500 krooni, millest põhivõlg on 3 000 krooni, intress

700 krooni, leppetrahv 1 500 krooni, nõudekirja väljastamisega seotud kulud 500 krooni ja seisuga 28.07.2008 viivis 7 800 krooni EAS kasuks.

3. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus

Välja mõista S H ´ilt menetluskuludena 1 500 (üks tuhat viissada) krooni EAS kasuks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

2-08-52880

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank, arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

EAS esitas 04.08.2008 kohtule hagi S H ’i vastu 26 637 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SAS (endise ärinimega SOÜ) ja kostja 25.01.2007 laenulepingu, mille alusel SAS andis kostjale 3000 krooni, kostja kohustus aga nimetatud summa ja intressi 700 krooni tagastama hiljemalt 24.02.2007. Kostja ei ole lepingust tulenevat maksekohustust täitnud. SAS ja hageja vahel 06.12.2006 sõlmitud lepingu alusel loovutas SAS nõude kostja vastu hagejale. Seisuga 28.07.2008 võlgneb kostja hagejale 26 637 krooni, millest põhivõlg moodustab 3 000 krooni, intress 12 837 krooni, leppetrahv 1500 krooni, kahju hüvitamisega seotud nõuete kulu 1500 krooni ja viivis 7 800 krooni.

Kohus on kostjale hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 315 lg 1 alusel, kohtutäituri vahendusel. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

Kohus leiab, et hagi on osaliselt hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud tagastamata laenu, tasumata viivise, leppetrahvi ja kulude osas. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu SOÜ ja kostja vahel interneti vahendusel 25.01.2007 sõlmitud teenuste kasutamise lepingust . Kostja ei tasunud võlgnevust ning rikkus

2-08-52880

lepingutingimusi. Laenuandja loovutas nõude kostja vastu hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) §

396 lg 1 järgi laenulepinguga üks isik (laenuandja) kohustub andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivisemääras on pooled kokku leppinud lepingu p 13 ning leppetrahvi tasumises lepingu p 14.

Hageja nõue on õiguslikult põhjendamata intressi summas 12 837 krooni osas. Hagejal on õigus nõuda intressi kuni kohustuse sissenõutavaks muutumiseni. Seega on hageja nõue põhjendatud sissenõutavaks tasumata intressi osas summas (3 000 krooni x 30 p x 0.7780%) 700.20 krooni. Lepingu p 4.2.3 kohaselt tulnuks tasuda kostjal intressi 700 krooni.

Kulude hüvitamise nõue (nõudekirja väljastamise eest) on põhjendatud summas 500 krooni vastavalt lepingu p 12. Hagiavalduse esitamise kulu 1 000 krooni on vaadeldav menetluskuluna, mille kindlaksmääramine ja väljamõistmine toimub vastavalt TsMS § 173 jj sätete alustel.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud taotluse, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv summas 1 750 krooni ja lepingulise esindaja kulu 5 900 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus tuleb jätta osaliselt rahuldamata. Põhjendamatu on välja mõista lepingulise esindaja kulu 5 900 krooni, kuna hagiavalduse koostanud hageja lepinguline esindaja A N on hageja töötaja (tööleping XXX) ning seega ei saa hagejal tekkida kohustus tasuda lepingulise esindaja kulu OÜ-le TALLINNA ÕIGUSBÜROO. Kohus on seisukohal, et 5 900 krooni ulatuses esitatud kulu ei ole TsMS § 175 lg 1 kohaselt vaadeldav lepingulise esindaja kuluna. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud: riigilõiv 1 500 krooni, hagiavalduse esitamise kulu 1 000 krooni ja kohtutäituri tasu 413 krooni, kokku 2 913 krooni. Kostjal tuleb nimetatud menetluskulust hüvitada hagejale vastavalt nõude rahuldamise ulatusele 1 500 krooni.

Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS §

178 lg 1).

Hannes Olev kohtunik