3-07-156/132 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai 2009, Tallinn Haldusasja number 3-07-156 Haldusasi Sirje Mülleri, Kristiina Merilo, Enn Jänese, Juri Grigorjevi, Regina Poplavskaja, Olivia Parmasto, Tiina Parmasto, Vassili Ivanovi, Hilja Kullese, Anu Juuraku, Aleksandra Romi, Jevgeni Kondratjevi, Margarita Tšumitseva, Liina Kullese, Maarja Tamme, Eva Laarmani ja Margarita Zavadskise kaebus Tallinna Linnavalitsuse

20. detsembri 2006. a korralduse nr 2555-k ja 14. novembri 2007. a korralduse nr 1951-k tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 24. aprilli 2008. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Anu Juuraku, Margarita Zavadskise, Kristiina Merilo, Sirje Mülleri, Tiina Parmasto, Olivia Parmasto, Liina Kullese, Juri Grigorjevi, Vassili Ivanovi, Hilja Kullese, Aleksandra Romi, Margarita Tšumitseva, Maarja Tamme ja Eva Laarmani apellatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev

18. mai 2009 Menetlusosalised Kaebuste esitajad ja apellandid: Anu Juurak, Margarita Zavadskis, Kristiina Merilo, Sirje Müller, Tiina Parmasto, Olivia Parmasto, Liina Kulles, Juri Grigorjev, Vassili Ivanov, Hilja Kulles, Aleksandra Rom, Margarita Tšumitseva, Maarja Tamme ja Eva Laarman Vastustaja: Tallinna Linnavalitsus Kolmas isik: Linda White RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Hilja Kullese apellatsioonkaebusest loobumise avaldus ja lõpetada tema apellatsioonkaebuse osas käesoleva kohtuasjas menetlus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 24. aprilli 2008. a otsus osas, millega jäeti rahuldamata Vassili Ivanovi ja Olivia Parmasto kaebused.

3. Lõpetada Vassili Ivanovi kaebuse osas käesoleva kohtuasja menetlus.

3. Lõpetada Olivia Parmasto kaebuse osas käesoleva kohtuasja menetlus.

4. Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu 24. aprilli 2008. a otsus muutmata.

5. Jätta Anu Juuraku, Margarita Zavadskise, Kristiina Merilo, Sirje Mülleri, Tiina Parmasto, Liina Kullese, Juri Grigorjevi, Aleksandra Romi, Margarita Tšumitseva, Maarja Tamme ja Eva Laarmani apellatsioonkaebused rahuldamata.

3-07-156

2(6)

5. Jätta apellantide menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 19. juunil 2009. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole halduskohtumenetluse seadustiku § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsuse 20.12.2006 korraldusega nr 2555-k tagastati Tatari tn 21b, endisel kinnistul nr 1119a asuv elamu L. White’ile. Tallinna Linnavalitsuse 14.11.2007 korraldusega nr 1951-k tagastati Linda White'ile osaliselt õigusvastaselt võõrandatud maa asukohaga Tatari 21 b (endine kinnistu nr 1119a).

2. Sirje Müller, Enn Jänes, Tiina Parmasto, Olivia Parmasto, Anu Juurak, Liina Kulles, Margarita Zavadskis, Kristiina Merilo, Juri Grigorjev, Regina Poplavskaja, Vassili Ivanov, Hilja Kulles, Aleksandra Rom, Jevgeni Kondratjev, Margarita Tšumitseva, Maarja Tamme ja Eva Laarman esitasid Tallinna Halduskohtule kaebused Tallinna Linnavalitsuse 20.12.2006 korralduse nr 2555-k ning 14.11.2007 korralduse nr 1951-k tühistamiseks. Kaebusi põhjendati järgmiselt:

a) vastavalt Vabariigi Valitsuse 28.08.1991 määrusega nr 161 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra” p-le 30 võib taotleja muuta oma soovi vara tagastamise või kompenseerimise kohta vaid kirjalikult, teatades sellest avalduse vastuvõtjale;

b) teadaolevalt ei ole R. A. Galins 10.06.1993 avaldust vara kompenseerimise tahte muutmiseks Tallinna Linnavalitsusele esitanud ning selle kohta puuduvad vara tagastamise toimikus andmed. Väidetav koopia avaldusest esitati Tallinna Linnavalitsusele alles 25.10.1995 L. White´i avalduse lisana, kuid puuduvad igasugused andmed tahteavalduse muutmise avalduse esitamise kohta enne seda või 10.06.1993. Kuna puuduvad andmed, et R. A. Galins oleks kas iseseisvalt või oma esindaja kaudu enne 25.10.1995 esitatud avaldust oma tahet muutnud, võib asuda seisukohale, et R. A. Galins on esitanud Tallinna Linnavalitsusele taotluse õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimiseks;

c) 25.10.1995 esitas v. adv. Kaido Ehasoo ÕVVTK Tallinna linnakomisjonile avalduse R. A. Galinsi tahteavalduse muutmiseks vara kompenseerimiselt vara tagastamiseks. Samas on tuvastatud Eesti Advokatuuri Aukohtu 28.02.1996 otsusega, et v. adv. K. Ehasool ei olnud õigust esindada R. A. Galinsit;

d) kuna omandireformi käigus on taotletud vaid Tatari 21b vara kompenseerimist, mitte tagastamist, siis ei olnud vastustajal õiguslikult võimalik vaidlustatud korraldustega otsustada Tatari 21b vara tagastamist;

e) Finantsplaneerimise OÜ 25.04.2005 ekspertarvamuse nr TR 860/2005 järgi on Tatari tn 21b, endisel kinnistul nr 1119a asuv elamu kuni 02.03.1997 kehtinud omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 12 lg 8 kohaselt säilinud endisel individualiseeritaval kujul ja kuulub seega ORAS § 12 lg 1 alusel tagastamisele. Alates 02.03.1997 kehtiva ORAS § 12 lg 8 redaktsiooni kohaselt kuulub Tatari tn 21b asuv elamu tagastamisele osaliselt. Riigikohus on haldusasjas 3-3-1-30-00 omandireformiga seonduvate õigusaktide kohaldamisel selgitanud, et kui vara tagastamise või mittetagastamise kohta on enne 02.03.1997 vastu võetud otsus, tuleb rakendada isikule soodsamat ORAS § 12 lg 8 redaktsiooni. ORAS § 12 lg 8 varasema redaktsiooni kohaldamine on lubatud vaid juhul, kui enne

3-07-156

3(6) 02.03.1997 on vastu võetud otsus, mis käsitleb vara tagastamise või tagastamata jätmise tingimusi. Korraldus, mille sisuks on vaid vara kompenseerimise küsimus, ei anna alust varasema redaktsiooni kohaldamiseks. Tallinna Linnavalitsus oleks pidanud lähtuma ORAS § 12 lg 8 uuest redaktsioonist ning andma korralduse, mille alusel kuulub Tatari 21b, lähtudes Finantsplaneerimise OÜ 25.04.2005 ekspertarvamusest nr TR 860/2005, tagastamisele vaid osaliselt ehk 68% suuruse mõttelise osana.

3. Halduskohtu otsusega jäeti kaebused rahuldamata. Otsust põhjendati järgmiselt:

a) R. Poplavskaja subjektiivseid õigusi kaevatud haldusaktid ei riku, mistõttu tuleb nimetatud kaebuse esitaja osas kaebus jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt on R. Poplavskaja sõlminud 11.02.1999 eluruumi üürilepingu Tatari 21b-3a eluruumi suhtes. Leping oli sõlmitud kuni isiku tähtajalise elamisloa kehtimiseni ehk kuni 15.05.2000. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et eluruumi üürilepingut oleks hiljem uuendatud või pikendatud. Ka ei nähtu 23.05.2007 Tatari 21b vara üleandmise-vastuvõtmise aktist, et akti juurde oleks kuulunud R. Poplavskajaga sõlmitud üürileping. Seega ei ole R. Poplavskaja Tatari 21b elamu üürnik. R. Poplavskaja ja Tallinna Kesklinna Valitsuse vahel 05.03.1999 sõlmitud Tatari 21b-3a ostu-müügileping on Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-2/50/05 tunnistatud tühiseks. Järelikult ei saa kaevatud haldusaktid mõjutada R. Poplavskaja subjektiivseid õigusi;

b) K. Merilo subjektiivsete õiguste rikkumise võimalus on tuvastatav. 01.12.1998 on K. Merilo ema Tiiu Klesmann sõlminud Tallinna Kesklinna Valitsusega Tatari 21b-1 eluruumi üürilepingu. Nimetatud üürileping kuulub ka 23.05.2007 Tatari 21b vara üleandmisevastuvõtmise akti juurde. Korteri erastajaks 29.01.1999 oli K. Klesmann, abiellumisjärgselt Merilo. K. Merilo õigus erastada Tatari 21b-1 eluruum tulenes eluruumide erastamise seaduse (EES) § 4 p-st 1 ning isiku ema on siiani nõus, et korteri erastajaks oleks üürniku perekonnaliikmena K. Merilo. Seega ei ole teoreetiliselt välistatud K. Merilo õigus korteri erastamisele;

c) kolmas isik on palunud menetluse lõpetada kaebuse esitaja J. Kondratjevi osas, kuna isik on kaebusest loobunud. Kaebuse esitaja J. Kondratjev ei ole korrektselt kaebuse esitamisest loobunud, mistõttu tuleb teda endiselt käsitleda kaebajana. 30.07.2007 on isik esitanud kohtule kaebusest loobumise avalduse. 22.10.2007 toimunud kohtuistungil aga väitis kaebajate esindaja K. Haavasalu, et rääkis J. Kondratjeviga, kes ütles, et kolmanda isiku esindaja andis talle eestikeelse dokumendi allkirjastamiseks, aga eesti keelt ta ei oska. Kohus ei pidanud seepeale J. Kondratjevi kaebusest loobumise taotlust tema tegelikuks tahteks ja jätkas isiku käsitlemist kaebuse esitajana. 06.12.2007 saabus kohtule kolmanda isiku seisukoha lisana J. Kondratjevi omakäeline venekeelne avaldus kaebusest loobumiseks. Et see ei olnud vahetult kohtule esitatud, jätkas kohus edasi isiku käsitlemist kaebuse esitajana. 10.04.2008 toimunud kohtuistungil kinnitas K. Haavasalu kaebuse esitaja esindajana taas, et „Kondratjev ei ole andnud juhist, et tema osas kaebusest loobuda. Volitust ta tagasi võtnud ei ole ja lepingut lõpetanud ei ole. Kondratjev soovib kaebuses osaleda“. J. Kondratjevi tahteavaldus kaebusest loobumiseks ei ole kohtu jaoks olnud selge, mistõttu käsitleb kohus teda jätkuvalt kaebuse esitajana.

d) HKMS § 17 lg 1 kohaselt hindab kohus varasema jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2000 otsuses haldusasjas nr II-3/144/00 on kohus tuvastanud, et R. A. Galins muutis eluajal esialgset õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise tahet ja soovis Tatari 21b asuvat hoonet tagasi saada. Nimetatu on tõendatud vara tagastamise toimikus oleva avaldusega 10.06.1993, mille on R. A. Galinsi nimel koostanud adv K. Ehasoo ja sellele lisatud K. Ehasoo 05.06.1993 ordervolikirja nr 11 koopiatega;

e) kuna käesolevas asjas esitatud kaebuses ei ole toodud ühtki uut tõendit, asjaolu või argumenti, mida ei oleks varasemates kohtulikes vaidlustes kontrollitud, võib kohus viidata jõustunud otsustes esitatud seisukohtadele ja märkida, et puuduvad

3-07-156

4(6) igasugused alused asuda eelnevalt tuvastatust erinevale seisukohale. Jõustunud kohtuotsused on täitmiseks kohustuslikud kõigile. Nii puudus Tallinna linnal muu võimalus, kui täita samas asjas varem jõustunud kohtulahendeid ja menetleda Tatari 21b vara tagastamise avaldust, mitte kompenseerimise avaldust;

f) käesoleval juhul ei esine Vabariigi Valitsuse 25.11.1997 määrusega nr 220 kinnitatud korra p 4 kohaselt alust ORAS § 12 lg 8 enne 02.03.1997 kehtinud redaktsiooni kohaldamiseks, sest viidatud 16.10.1995 korraldus vara kompenseerimise kohta ei ole käsitatav otsusena vara tagastamise või mittetagastamise kohta. Käesolevas asjas ei sõltu ORAS § 12 lg 8 kohaldamisele kuuluvate redaktsioonide valik üksnes Vabariigi Valitsuse 25.11.1997 määrusega nr 220 kinnitatud korra p-st 4. Riigikohtu 20.06.2000 otsuses nr 3-3-1-30-00 on märgitud, et omandireformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduses, mis jõustus 02.03.1997, ei ole sätestatud, kuidas toimida juhul, kui uue redaktsiooni kohaldamine piirab vara tagastamise võimalusi, ning Riigikohus asus seisukohale, et õiguse üldpõhimõtete kohaselt tuleb viimati nimetatud seadust kohaldada selliselt, et see ei halvendaks sisuliselt tagasiulatuvalt õigustatud subjekti olukorda. Seega tuleb vaidlusaluse elamu endisel individualiseeritaval kujul säilivuse hindamisel juhinduda ORAS § 12 lg 8 enne 02.03.1997 kehtinud redaktsioonist, kui see on vara tagastamise õigustatud subjekti suhtes soodsam, kooskõlas kohtupraktikas väljakujunenud seisukohaga. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Anu Juurak, Margarita Zavadskis, Kristiina Merilo, Sirje Müller, Tiina Parmasto, Olivia Parmasto, Liina Kulles, Juri Grigorjev, Vassili Ivanov, Hilja Kulles, Aleksandra Rom, Margarita Tšumitseva, Maarja Tamme ja Eva Laarman esitasid apellatsioonkaebused, milles palutakse tühistada halduskohtu otsus järgmistel põhjustel:

a) K. Ehasool ei olnud õiguslikult võimalik esitada kaks aastat pärast R.-A. Galinsi surma tema nimel ja huvides avaldust Tatari 21b vara kompenseerimise taotluse muutmiseks vara tagastamise taotluseks. Puuduvad tõendid, et advokaat oleks vastavasisulise tahteavalduse Tallinna linnale esitanud;

b) ORAS § 12 lg 8 p 2 kuni 01.03.1997 kehtinud redaktsiooni alusel ei loetud ehitisi endisel individualiseeritaval kujul säilinuks ka siis, kui vara kuju ja suurus ei ole oluliselt muutunud, kuid võõrandamisaegsed vundament, välispiirded, kandvad seinad, vahelaed ja katus on asendatud kokku rohkem kui pooles ulatuses. Alates 02.03.1997 kehtiva omandireformi aluste seaduse redaktsiooni järgi on määravaks kogu ehitise, mitte üksnes põhikonstruktsioonide väärtuse kasvamine kapitaalremondi või ümber-, peale-, allavõi juurdeehituse tõttu. Tatari 21b elamu oleks kuni 01.03.1997 kehtinud ORAS § 12 lg 8 redaktsiooni kohaselt vaadeldav endisel individualiseeritaval kujul säilinud varana ja kuuluks omandireformi käigus täielikult tagastamisele;

c) alates 02.03.1997 kehtinud ORAS § 12 lg 8 redaktsiooni kohaselt kuuluks Tatari 21b elamu tagastamisele L. White’ile kaasomandi mõttelise osana juhul, kui oleks taotletud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist. Tatari 21b ehitise tagastamise kohta tegi Tallinna Linnavalitsus otsuse 20.12.2006 ja seega saaks lähtuda ORAS § 12 Ig 8 alates 02.03.1997 jõustunud redaktsioonist;

d) halduskohus ei hinnanud kaebajate väidet, et L. White on üks kolmest R.-A. Galinsi pärijast;

e) halduskohus asus kohtuotsust tegema enne esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamist. See ei ole kooskõlas menetlusnormidega.

5. Vastustaja ja L. White palusid jätta apellatsioonkaebused rahuldamata.

6. Ringkonnakohtu istungil taotles apellantide esindaja menetluse lõpetamist V. Ivanovi ja

O. Parmasto apellatsioonkaebuste osas seoses apellantide surmaga ja nende

3-07-156

5(6) õigusjärglaste soovimatusega astuda menetlusõigusjärglastena menetlusse ning H. Kullese apellatsioonkaebuse osas apellandi loobumisega apellatsioonkaebusest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonimenetlus H. Kullese apellatsioonkaebuse osas tuleb lõpetada. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 kohaselt kohaldatakse apellatsioonkaebusest loobumisele tsiviilkohtumenetluse sätteid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 644 lõike 1 kohaselt võib apellant loobuda apellatsioonkaebusest kuni asja arutamise lõpetamiseni. Apellatsioonkaebusest loobumise avaldus on esitatud tähtaegselt ja nõutavas vormis.

8. TsMS § 644 lg 3 kohaselt apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellant ei saa esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud.

9. O. Parmasto suri 12.01.2009 ning tema pärijaks on pärimisõiguse tunnistuse kohaselt Tiina Parmasto, kes ei ela vaidlustatud haldusaktidega tagastatud elamus ning kellel seetõttu puudub eluruumi ostueesõigusega erastamise õigus. Selle õiguse puudumise tõttu ei saanud eluruumi erastamise õigus T. Parmastole pärimise teel üle minna. Vaidlustatud haldusaktid ei saa ka tema õigusi rikkuda. Menetlus tuleb O. Parmasto kaebuse osas lõpetada apellandi surma tõttu ilma õigusjärgluseta ja tühistada halduskohtu otsus tema kaebuse osas (HKMS § 46 lg 1 p 5 ja § 24 lg 1 p 6).

10. V. Ivanov suri tema esindaja selgituste kohaselt enne apellatsioonimenetlust ning tema pärijal, kes elab vaidlusaluses hoones, ei ole soovi apellatsioonimenetluses V. Ivanovi asemel õigusjärglasena menetlusse astuda. Selline soov on TsMS § 209 lg 1 kohaselt nõutav. Seetõttu tuleb ka V. Ivanovi kaebuse osas menetlus lõpetada samal alusel.

11. Apellandid leiavad, et halduskohus pole hinnanud õigesti tõendeid, asudes seisukohale, et vara tagastamise õigustatud subjekt soovis vara tagastamist ja väljendas selleks õigeaegselt soovi. Kolleegium leiab, et halduskohus on tõendeid selles osas hinnanud õigesti. Jõustunud kohtuotsuste, sh ringkonnakohtu otsuse asjas nr II-3/144/00, põhjendustes tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega. Halduskohus selgitas õigesti, et kohtuotsuste põhjendustes esitatud järeldusi ei lükka käesolevas asjas esitatud tõendid ümber. Neid tõendeid on varasemates kohtuasjades juba hinnatud kogumis teiste tõenditega ning kohtuotsuste põhjendused pole käesolevas asjas esitatud tõenditega vastuolus. Kolleegium ei pea vajalikuks halduskohtu otsuse põhjendusi osas, milles leitakse, et kohtuotsuste põhjendustes tuvastatud asjaolusid pole alust ümber hinnata, korrata.

12. Õige on halduskohtu seisukoht ka osas, milles leitakse, et vaidlustatud haldusaktide andmisel kohaldas vastustaja õigesti ORAS § 12 lõiget 8. Halduskohus sedastas õigesti, et asja lahendamisel on oluline, kas kohaldada tuleb ORAS §12 lõike 8 kuni 1997. a märtsini kehtinud sõnastust või alates 02.03.1997 kehtivat sõnastust. Kolleegium selgitas 05.03.2007 määruses käesolevas asjas, et ORAS § 12 lõiget 8 tuleb tõlgendada Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2000 otsuse nr 3-3-1-30-00 kohaselt selliselt, et seda ei kohaldataks sisuliselt tagasiulatuvalt, kui selline kohaldamine halvendab vara tagastamise õigustatud subjekti olukorda. Seega tuleks sõltumata Vabariigi Valitsuse 25.11.1997 määrusega nr 220 kinnitatud „Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika“ p 4 tähendusest ja selle põhiseaduslikkusest kohaldada ORAS §12 lõike 8 varem kehtinud redaktsiooni. ORAS § 12 lõike 8 kehtivat redaktsiooni tuleb tõlgendada

3-07-156

6(6) Riigikohtu viidatud otsuses selgitatud viisil põhiseadusega kooskõlas olevana. Kolleegium märgib siiski, et Tatari 21b vara kompenseerimise kohta 16.10.2005 antud haldusakt on otsus vara tagastamata jätmise kohta ning tulenevalt Vabariigi Valitsuse 25.11.1997 määrusega nr 220 kinnitatud „Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika“ p-st 4 ei kuulu nimetatud määrus seetõttu kohaldamisele. Sätte põhiseadusele vastavust pole juba seetõttu vajalik hinnata.

13. Apellandid märgivad, et halduskohus oleks pidanud enne otsuse tegemisele asumist lahendama esialgse õiguskaitse taotluse. Kolleegium märgib esiteks, et ringkonnakohtu istungil möönis ka apellantide esindaja ise, et selline rikkumine ei saanud mõjutada halduskohtu otsuse sisu, ja teiseks, et menetluse kiire läbiviimise (TsMS § 2) huvides tulebki kohtul asuda otsuse tegemisele pärast vajalike tõendite kogumist, menetlusosaliste ärakuulamist ja asja sisulist läbivaatamist esimesel võimalusel. Otsuse tegemisele asumisele eelnevalt selliste taotluste läbivaatamine, mille lahendamisest otsus ei sõltu, ei ole seaduse kohaselt nõutav.

14. Apellandid leiavad, et vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse toob kaasa ka asjaolu, et L. White päris nõudeõiguse vaidlusaluse vara tagastamiseks vaid 1/3 osas, mitte tervikuna. Kolleegium märgib, et asjas ei ole esitatud tõendit, millest nähtuks, et L. White ei ole pärinud kogu nõudeõigust sellele varale. 08.09.1998 notar Peeter Tehveri poolt väljastatud testamendijärgse pärimisõiguse tunnistusega tõendati, et 12.09.1993 surnud R. A. Galinsi vara pärija on L. White ning pärandvara koosnes nõudeõigusest õigusvastaselt võõrandatud varale asukohaga Tallinnas Tatari tn 21b. Ringkonnakohtul pole alust lugeda pärimisõiguse tunnistust tühiseks.

15. Eeltoodud põhjustel tuleb jätta Anu Juuraku, Margarita Zavadskise, Kristiina Merilo, Sirje Mülleri, Tiina Parmasto, Liina Kullese, Juri Grigorjevi, Aleksandra Romi, Margarita Tšumitseva, Maarja Tamme ja Eva Laarmani apellatsioonkaebused rahuldamata. Apellantide menetluskulud jäävad HKMS § 92 lõike 1 kohaselt apellantide endi kanda.

Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask