2-07-25254/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-07-25254

1(4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mail 2009.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-07-25254 Tsiviilasi, hageja nõue J F hagi S F`i vastu abielulahutuse ja elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind

31 200 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J F (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Hageja lepinguline esindaja: Emma Kakosjan (kontaktaadress: Kreenholmi 23A-3, Narva 20203) Kostja: S F(sünd: xxx.a; elukoht: xxx) Asja läbivaatamise kuupäev 18.05.2009.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja Emma Kakosjan Sekretär Jekaterina Masalska Resolutsioon

1. Rahuldada J F hagi.

2. Lahutada J F ja S F`i abielu, mis on sõlmitud xxx.a Sankt-Peterburgi Abielupalees nr xxx, mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx.

3. Jätta J F`le perekonnanimi „F“.

4. Muuta Sankt-Peterburgi linna Admiralteiskij rajooni kohtuosakonna nr. 10 rahvakohtuniku 02. septembri 2003.a tagaseljaotsusega asjas nr 2-115/03 S F`ilt J F kasuks poja D F`i ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat.

5. Välja mõista kostjalt S F`ilt hageja J F kasuks elatis poja D F`i, sünd. xxx.a, ülalpidamiseks alates 01. juulist 2006.a kuni 31. detsembrini 2006.a igakuine elatusraha 1 500 (üks tuhat viissada) krooni ja alates 01. jaanuarist 2007.a 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuni poja D F`i täisealisuseks saamiseni, s.o. kuni 16.10.2020.a.

6. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-07-25254 jäävad kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses

2-07-25254

2(4) sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse sisu

J F (hageja) on 09.07.2007.a esitanud kohtule S F`i (kostja) vastu hagi abielulahutuse ja elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt poolte abielu on registreeritud 05.06.2002.a Sankt- Peterburgi Abielupalees nr xxx, mille kohta on tehtud aktikanne nr xxx. Abielust on pooltel alaealine poeg D, sündinud xxx.a. Alates 2003.aasta veebruarist lõppesid poolte abielusuhted, kuna kostja lahkus perekonnast. 2003.aasta veebruari lõpus on hageja tulnud Eestisse tagasi, kus praegu elab koos lapsega. Kostja ei teinud mingeid katseid perekonna säilitamiseks. Hageja on arvamusel, et abielusuhted on lõplikult lõppenud ning nende säilitamine ei ole võimalik. Sankt- Peterburgi linna Admiralteiskij rajooni kohtujaoskonna rahvakohtuniku 02.09.2003.a tagaseljaotsuse nr 2-115/03 alusel mõisteti kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks ¼ kõikidest palga liikidest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kuid kostja ei täida oma lapse ülalpidamiskohustust, ei osuta mingit materiaalset abi lapse kasvatamisel ja ülalpidamisel. Hageja on töötu. Laps on tihti haige, lapsel on astma ning hetkel vormistatakse dokumendid invaliidsuse vormistamiseks, seoses millega laps vajab pidevat hooldust. Tervise seisundi tõttu laps ei saa lapse koolieelses asutuses käia ja hageja on sunnitud vallanduma töölt. Lapse vajadused moodustavad 3 307 krooni igakuiselt.

Hageja palub lahutada poolte abielu ning pärast abielulahutamist soovib hageja jätta abieluperekonnanime F; välja mõista kostjalt elatis poja Dmitri ülalpidamiseks summas 1 500 krooni igakuiselt alates 01.07.2006.a kuni 31.12.2006.a ning alates 01.01.2007.a summas 1 800 krooni igakuiselt kuni poja D täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 16.10.2020.a.

Kostja vastus

13.05.2009.a kohtule esitatud vastuses leidis kostja, et hagis esitatud nõuded on põhjendatud ja temal vastuväiteid hagile ei ole. Kostja palub kohtul abielu lahutada ning määrata poja D F`i ülalpidamiseks igakuiselt rahaline summa 1 500 krooni alates 01.07.2006.a kuni 31.12.2006.a ja ajavahemikuks alates 01.01.2007.a kuni 16.10.2020.a summa 1 800 krooni.

Kohtuistung

Kohtuistungil 18.05.2009.a. jäi hageja esindaja hagiavalduse nõuete juurde, kinnitas kohtule, et hageja soovib lahutada poolte abielu, pärast abielulahutamist soovib hageja jätta abieluperekonnanime F ning välja mõista kostjalt elatis summas igakuiselt 1 500 krooni alates 01.07.2006.a kuni 31.12.2006.a. ning alates 01.01.2007.a summas 1 800 krooni. Kostja palus kohtul asja läbi vaadata ilma tema osavõtuta..

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, ning ära kuulanud hageja esindajat, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud:

• et poolte abielu on registreeritud 05.06.2002.a. Sankt-Peterburgi Abielupalees nr xxx, mille kohta on tehtud aktikanne nr xxx. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega I-AK № 612545 (t.lk. 3).

• et pooltel sündis 16.10.2002.a poeg D F. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud

2-07-25254

3(4) sünnitunnistusega xxx (t.lk. 5), mille põhjal tegi kohus kindlaks, et D F põlvneb S F`ilt, kes on tema isa.

• et Sankt-Peterburgi linna Admiralteiskij rajooni kohtuosakonna nr. 10 rahvakohtuniku 02. septembri 2003.a tagaseljaotsuse asjas nr 2-115/03 alusel S F peab maksma J F`le poja D F`i, sünd. xxx.a, ülalpidamiseks igakuiselt elatist ¼ kõikidest palga liikidest alates 27.02.2003.a kuni lapse täisealuseni. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Sankt- Peterburgi linna Admiralteiskij rajooni kohtuosakonna nr. 10 rahvakohtuniku 02. septembri 2003.a tagaseljaotsusega asjas nr 2-115/03 (t.lk. 7-10).

Hageja soovib lahutada poolte abielu, sest poolte abielusuhted on lõppenud. Pooled on ühisel seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 kohaselt lahutab kohus abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et kuna poolte vahel abielusuhted on katkenud, pooled ei soovi kooselu taastamist, siis on kohus veendunud, et abielu jätkamine poolte vahel on võimatu ja abielulahutuse nõue kuulub rahuldamisele.

Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja soovil tuleb säilida J F`le abielu ajal kantud perekonnanimi F.

Hageja palub muuta Sankt-Peterburgi linna Admiralteiskij rajooni kohtuosakonna nr. 10 rahvakohtuniku 02. septembri 2003.a tagaseljaotsusega asjas nr 2-115/03 S F`ilt J F kasuks poja D F`i ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat ja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis poja D F`i, sünd. 16.10.2002.a, ülalpidamiseks alates 01. juulist 2006.a kuni 31. detsembrini 2006.a igakuine elatusraha 1 500 krooni ja alates 01. jaanuarist 2007.a 1 800 krooni kuni poja D F`i täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 16.10.2020.a.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Vastavalt PkS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohus võib ühe vanema nõudel PkS § 70 lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui teine vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

Alates elatise nõutava ajast 01. juulist 2006.a kuni 31. detsembrini 2006.a oli PkS § 61 lg 4 alusel lapsele väljamõistetava elatise miinimumäär 1 500 krooni. Alates 01. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007 oli PkS § 61 lg 4 alusel elatise miinimummääraks 1 800 krooni. Alates 01. jaanuarist 2008.a. kuni käesoleva ajani on elatise miinimummääraks 2175 krooni.

Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuse on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1- 7-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Pooled ei vaidle lapse vajaduste üle. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele

2-07-25254

4(4) ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist. Hageja on oma nõude põhistanud kostja kohustusega tasuda elatist kohustatud vanema võimalustele ja lapse vajaduste suurusele vastavas ulatuses. Kostja on elatise nõuet tunnistanud.

Seega on hageja nõue tõendatud ja muuta tuleb Sankt-Peterburgi linna Admiralteiskij rajooni kohtuosakonna nr. 10 rahvakohtuniku 02. septembri 2003.a tagaseljaotsusega asjas nr 2-115/03 S F`ilt J F kasuks poja D F`i ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat ning välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis poja D F`i, sünd. 16.10.2002.a, ülalpidamiseks alates 01. juulist 2006.a kuni 31. detsembrini 2006.a igakuine elatusraha 1 500 krooni ja alates 01. jaanuarist 2007.a 1 800 krooni kuni poja D F`i täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 16.10.2020.a.

Tsiviilasja hinna määramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmiseks summas

1 800 krooni kuus, on elatise nõude hinnaks 16 200 krooni (1 800 krooni x 9 kuud). Tsiviilasja hinna määramisel abielulahutuse nõudes juhindub kohus kuni 31.12.2008.a kehtinud TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 15 000 krooni. TsMS § 134 lg 1 alusel hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Seega moodustab käesoleva tsiviilasja hind 31 200 krooni (16 200 krooni + 15 000 krooni).

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus kummagi poole menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov