2-07-42406/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-07-42406

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Määruse tegemise aeg ja koht 20. mai 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-42406 Tsiviilasi AS-i Ihagi H M vastu võla saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS I(registrikood xxx, asukoht xxx; registriaadress xxx), lepinguline esindaja I Kallas ja A Nikolajenko (Tallinna Õigusbüroo OÜ, Maakri 44-20, 10145 Tallinn)

Kostja H M (isikukood xxx, elukoht xxx) Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Asja läbivaatamise kuupäev 12. mai 2009 kohtuistungil RESOLUTSIOON 1. Lõpetada menetlus AS-i I hagis H M vastu võla saamiseks hageja loobumisega hagist seoses nõude rahuldamisega. 2. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada AS I arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx SEB Pangas pool tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust s.o 500 (viissada) krooni. Makse tegemisel märkida selgitusse „H M ja tsiviilasja nr 2-07-42406”.

3. Määrus riigilõivu tagastamiseks saata peale jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Menetluskulude jaotus

4. Mõista H M välja menetluskulud osaliselt, summas 2500 (kaks tuhat viissada) krooni, mis kuulub tasumisele üheksa kuu jooksul määruse tegemisest AS I kasuks. Edasikaebamise kord Määruse punkti 1 peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 400 krooni. Määrus punktide 2, 3 ja 4 osas ei ole edasikaevatav.

Menetluse käik maakohtus, määruse põhjendused ja kohaldatav seadus

1. Harju Maakohtu menetluses on AS-i I hagi H M vastu võla saamiseks. 04.05.2009 esitas hageja esindaja hagist loobumise avalduse ja palus menetlus asjas lõpetada seoses nõude täitmisega kostja

2-07-42406

2 poolt. Hageja kinnitab, et on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Hageja taotleb tema poolt kantud menetluskulude osalist väljamõistmist kostjalt. Kokku on hageja kandnud menetluskulusid summas 6900 krooni (s.o õigusabikulu summas 5900 krooni ja riigilõiv summas 1000 krooni), millest 6000 krooni palub hageja kohtul kostjalt välja mõista.

2. Kostja ei esitanud vastuväiteid loobumise avaldusele, kuid kostja ei ole nõus tasuma hageja poolt välja nõutavaid menetluskulusid. Hageja kirjas Harju Maakohtule 25.02.2008 on hageja teinud kompromissettepaneku kostjale tasuda 50% riigilõivust 3 kuu jooksul võrdsete maksetena. Hageja ei esitanud nõuet tasuda õigusabikulutusi vaatamata s le, et õigusabikulutused olid juba tehtud 21.09.2007. Kostja palub Harju Maakohtul võtta arvesse kostja majandusolukorda raskendavat tegurit: kostja poja invaliidsust (raske puue alates 2008). Kostja on nõus tasuma hagejale 50% riigilõivust 3 kuu jooksul võrdsete maksetena.

3. Vastavalt TsMS § 428 lg-le 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus asub seisukohale, et vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele seoses hageja loobumisega hagist.

4. TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi kuulub hagejale tagastamisele pool tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 500 krooni, mis on tasutud 03.10.2007.a, kogusummas 1 000 krooni, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „AS I hagi H M vastu”. Rahandusministri 29.12.2006.a määruse nr 68 § 14 kohaselt teeb tagastamise otsuse alusel lõivu võtnud asutuses selleks volitatud isik riigilõivu tagasikande Riigikassas avatud vastavalt riigilõivude kontolt.

5. TsMS § 168 lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab s tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 50 000 krooni puhul 25 000 krooni. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistetakse vastaspoolelt välja esindajatasu siiski vaid põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega ei pea kohus välja mõistma vastaspoolelt esindajatasu mitte maksimummääras vaid kohus saab esindajatasu välja mõista üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajatasu suuruse üle otsustamisel on tähtis ka see, et käesolevas asjas kostja vastavalt hageja kompromiss ettepanekule (tl 96) tasus võla menetluse ajal 08.08.2008. Hageja esitas hagist loobumise pärast kohtukutse, kohtukirja ja kostja maksmist tõendavate dokumentide saamist aprillis 2009. Seega hageja ise tehes ettepaneku kostjale ei jälginud oma raamatupidamist st kostja poolt tasumist. Pool aastat on piisav aeg, et leida aega kohtu teavitamiseks ja hagi loobumiseks. Esindaja tasu mõjutab asjaolu, et hageja esitas läbi oma esindaja hagi, mida kohus ei saanud hagiavalduses sisalduvate puuduste tõttu koheselt menetlusse võtta ning kohus oli sunnitud tegema puuduste kõrvaldamise määruse, on hagejast või hageja esindajat tulenev subjektiivne asjaolu ning ei saa kuidagi suurendada objektiivselt põhjendatud menetluse mahtu. Kohtu hinnangul oli tegemist suhteliselt lihtsa hagiga, kus põhirõhk ei olnud eelkõige mitte õiguslikel küsimustel vaid eluliste asjaolude esitamisel. Kohus leiab, et esindaja töö ei ole olnud väga mahukas ning käesoleva kohtuasja keerukusaste ei olnud nii

2-07-42406

3 kõrge, mis õigustaks õigusabikulude täielikku või suuremas osas väljamõistmist. Kohus esindajatasu suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestab osutatud õigusteenuse kvaliteeti. Kindlasti ei saa põhjendatud esindajatasu määramisel arvesse võtta ebakvaliteetsest õigusabi osutamisest tulenevat täiendavate menetlustoimingute tegemist. Käesolevas tsiviilasjas esitati puudustega hagi, mida kohus ei saanud kohaselt menetlusse võtta ja kohut ei teavitatud õigeaegselt, et kostja on tasunud vastavalt kompromissettepanekule võla, mistõttu kohus määras kohtuistungi ja väljastas kutsed pooltele. Kohus arvestab, et hageja ei ole järginud oma toimingutes hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet. Hageja on kostjat teavitanud puudulikult ja eksitavalt (vt tl 96). Samuti arvestab kohus õigusabikulude väljamõistmisel kostja raske majandusliku olukorraga.

Kohtu hinnangul tuleb vajalikeks ja põhjendatud õigusabikuludeks lugeda 2000 krooni, mis kuulub kostja poolt tasumisele kuue kuu jooksul alates neljandast kuust määruse tegemisest. Kuna 50% riigilõivust tagastab riik, jätab kohus riigilõivu ülejäänud ulatuses kostja kanda, mis kuulub kostja poolt tasumisele kolme kuu jooksul määruse tegemisest. Seega kokku kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskulud 2500 krooni, mille tasumine toimub 9 kuu jooksul määruse tegemisest.

Maire Lukk Kohtunik