2-08-87393/4 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp

Otsuse tegemise aeg ja koht 20.05.2009, Rapla

Tsiviilasja number 2-08-87393

Tsiviilasi C L hagi A L vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 24 300.- krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja C L ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxx, xxxxxxxx xxx x-x), kostja A L ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxx x)

Kohtuistungi toimumise aeg 15.05.2009

Resolutsioon Välja mõista A Lilt elatis 2700.- krooni alates 19.12.2008 kuni tütre C, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni C L kasuks.

Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära tõstmisel lugeda elatise suuruseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millele lisandub tulumaks.

Menetlus lõpetada C L hagis A Li vastu 32 439,85 krooni väljamõistmiseks.

Menetluskulud jätta A Li kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Poolte kooselust on sündinud xx.xx.xxxx tütar C. Laps elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Kostja ei ole lapse kasvatamiseks ja hooldamiseks lapse huve arvestavas määras raha andnud, mistõttu on hageja sunnitud ka lapse elatise nõudega pöörduma kohtu poole.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista elatise miinimummääras, millele lisandub tulumaks ning tagasiulatuvalt ühe aasta maksmata elatis summas 26 100.- kr, millele lisandub tulumaks 6339,85 kr. Kohtuistungil loobus hageja tagasiulatuvalt elatise väljamõistmisest summas 32 439,85 kr.

Kostja vastuväited Kostja on nõus tasuma elatist miinimummääras, millele lisandub tulumaks, s.o summas 2700.- kr kuus. Kostja majanduslik olukord ei võimalda hagejale maksta tagasiulatuvalt 32 439,85 kr.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

Perekonnaseaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kohus leiab, arvestades lapse vajadusi ja vanemate varalist seisundit, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 2700.- kr kuus hageja kasuks. Kostja ei olnud nõus vabatahtlikult tasuma perekonnaseadusega kehtestatud elatise miinimummäära. Perekonnaseaduse järgi on alates 2008.a 2175.- kr ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Hageja nõustus loobuma tagasiulatuvalt elatise väljamõistmisest summas 32 439,85 kr, arvestades kostja maksevõimet. Hageja ei pea tõendama lapse peale tehtavaid kulutusi, kuna ta taotleb kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras. Samas arvestab kohus, et kostjal hetkel sissetulek puudub. Tal on võimalus varsti tööle asuda. Seega ei ole mõistlik kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt ning selles osas kuulub menetlus lõpetamisele. Kostja tervislik seisund on olnud halb, kuid kostja on võimeline tööle asuma. Kostjal tuleb tagada oma lapse

minimaalsete vajaduste rahuldamine vastavalt perekonnaseadusega kehtestatud määrades.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik: