2-02-107/22 · 2-02-107/22 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Legislator headnote

AI generated

2-02-107/22 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Keywords

AI generated

reimbursement credit changed financial circumstances modification of divorce decree remission of debt cost of living adjustment bank resolution

AI generated

Full text

Ärakiri

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär

sekretär Piret Landberg

Piret Landberg

tõlk Jelena Zubtsova

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.0

.0

.05. 200

. 200

. 2009.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-02

02-107

Tsiviilasi

G K

G K’i’i’i’i hagi

hagi

hagi T K

T K

T K vastu vara jagamises.

vastu vara jagamises.

T K

T K vastuhagi

vastuhagi

vastuhagi G K

G K

G K’i vastu ühisvara koosseisu suurendamise ja

’i vastu ühisvara koosseisu suurendamise ja

selle jagamise nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Hageja: G K

G K

G K, isik

, isik

, isikukood

ukood

ukood xxxx

xxxx

xxxx, eluko

, eluko

, elukoht

ht

ht xxxx

xxxx

xxxx,

nõustaja O

nõustaja Olga Närgi,

lga Närgi,

lga Närgi, isikukood

isikukood

isikukood xxxx

xxxx

xxxx, asukoht Peetri 1, Narva

, asukoht Peetri 1, Narva

20308, Ida

20308, Ida-Virumaa

Virumaa

Virumaa.

Kostja:

Kostja: T K

T K

T K, , , , registris T

registris T

registris T, isikukood

isikukood

isikukood xxxx

xxxx

xxxx, eluko

, eluko

, elukoht

ht

ht xxxx

xxxx

xxxx,

lepinguline esindaja volikirja alusel Emma Kakosjan, asukoht

Daumani 12

Daumani 12-60, Narva 20604, Ida

60, Narva 20604, Ida

60, Narva 20604, Ida-Virumaa.

Virumaa.

Kohtuistungi toimumise aeg

Istungil osalesid

28.0

.0

.04.200

.200

.2009.a.

.a.

hageja

ageja

ageja ja hageja

ja hageja

ja hageja nõunik

nõunik

nõunik, kostja ja kostja esindaja

, kostja ja kostja esindaja

Resolutsioon

1.

1. 1. G K

G K

G K’i’i’i’i hagi T

hagi T

hagi T K

K

K vastu vara jagamises rahuldada osaliselt.

vastu vara jagamises rahuldada osaliselt.

2. T

2. T K

K

K vastuhagi

vastuhagi

vastuhagi G K

G K

G K’i vastu ühisvara koosseisu suurendamise ja selle jagamise nõudes

’i vastu ühisvara koosseisu suurendamise ja selle jagamise nõudes

rahuldada osaliselt

rahuldada osaliselt ühisvara jagamise nõudes ja jät

ühisvara jagamise nõudes ja jät

ühisvara jagamise nõudes ja jätta rahuldamata ühisvara koosseisu

ta rahuldamata ühisvara koosseisu

suurendamise nõudes

suurendamise nõudes.

3. J

3. Jagada

agada

agada G K

G K

G K’i’i’i’i (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) ja

ja

ja T K

T K

T K (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) ) ) ) abieluühisvara järgmiselt:

abieluühisvara järgmiselt:

3. 1. Jätta

3. 1. Jätta T K

T K

T K omandisse kinnistu, mille kohta on teht

omandisse kinnistu, mille kohta on teht

omandisse kinnistu, mille kohta on tehtud kanne Viru Maakohtu

ud kanne Viru Maakohtu

kinnistusosakonna Narva jaoskonnas kinnistusregistri registriosas nr.

kinnistusosakonna Narva jaoskonnas kinnistusregistri registriosas nr. xxxx

xxxx

xxxx, katastritunnus

, katastritunnus

51105:004:0

51105:004:0097

097, ja mille moodustab 5

, ja mille moodustab 5

, ja mille moodustab 577

77/39857

39857

39857 mõtte

mõtte

mõttelist osa elamumaast pindalaga

list osa elamumaast pindalaga

list osa elamumaast pindalaga 3822

822 m

m

m2

2 2

2 , , , ,

asukoha

asukohaga

ga

ga xxxx

xxxx

xxxx, ning sell

, ning sell

, ning selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mi

e oluliseks osaks oleva ehitise osast, mi

e oluliseks osaks oleva ehitise osast, milleks reaalosana on korter nr.

lleks reaalosana on korter nr.

xx

xx üldpinnaga 5

üldpinnaga 5

üldpinnaga 57,7 m

m

m 2, , , , väärtusega 355

väärtusega 355

väärtusega 355 000 krooni.

000 krooni.

3.2.

3.2. Lugeda

Lugeda

Lugeda T K

T K

T K varaks aiandussühistus

varaks aiandussühistus

varaks aiandussühistus Xxxx

Xxxx

Xxxx olnud suvila väärtuses 50

olnud suvila väärtuses 50

olnud suvila väärtuses 50 000 krooni

000 krooni

000 krooni ja tema

ja tema

valduses olev telev

valduses olev televiisor

iisor

iisor Samsung

Samsung

Samsung väärtusega 1

väärtusega 1

väärtusega 1 500 krooni.

500 krooni.

3.3.

3.3. Lugeda

Lugeda

Lugeda G K

G K

G K’i’i’i’i varaks sõiduauto

varaks sõiduauto

varaks sõiduauto xxxx

xxxx

xxxx väärtusega 18

väärtusega 18

väärtusega 18 000 krooni, garaažiboks

000 krooni, garaažiboks

väärtusega 15

väärtusega 15 000 krooni, külmik Bompani väärtusega 2

000 krooni, külmik Bompani väärtusega 2

000 krooni, külmik Bompani väärtusega 2 000 krooni ja gaasipliit Bompani

000 krooni ja gaasipliit Bompani

väärtusega 2

väärtusega 2 000 krooni.

000 krooni.

3.

3.4. Välja mõista

4. Välja mõista

4. Välja mõista T K

T K

T K’lt

’lt

’lt (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) ) ) ) G K

G K

G K’i’i’i’i (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) kasuks ja vara väärtuste

kasuks ja vara väärtuste

vahe katteks hüvitus

vahe katteks hüvitus 184

184 75

750 (

0 (

0 (üks

üks

ükssada

sada

sada kaheksa

kaheksa

kaheksakümmend

kümmend

kümmend neli

neli

neli tuhat

tuhat

tuhat seitsesada viiskümmend

seitsesada viiskümmend

seitsesada viiskümmend) ) ) )

krooni.

4. .

.

. Jätta poolte

Jätta poolte

Jätta poolte kohtukulud poolte endi kanda.

kohtukulud poolte endi kanda.

5. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks N

. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks N

. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Narva kohtumaja kantselei kaudu

arva kohtumaja kantselei kaudu

19.0

.0

.05.2009.a.

.2009.a.

6.

6. 6. Jõustunud kohtuotsus on registris kande tegemise aluseks.

Jõustunud kohtuotsus on registris kande tegemise aluseks.

7.

7. 7. Edasikaebamise kord:

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, arvates otsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loe

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442

takse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442

lg. 6, § 633 lg.7).

I. Asjaolud ja hageja nõue.

Hagiavaldus on saabunud 17.04.2002.a. ja seda on korduvalt muudetud, mistõttu kohus

esialgset hagiavaldust ei kirjelda. 01.11.2004.a. saabunud täiendava hagiavalduse kohaselt

poolte abielu sõlmiti xxxx. Abielu on lahutatud Narva Linnakohtu 09.01.2001.a.

otsusega tsiviilasjas nr. 2-1031/2001. xxxx sõlmitud abielu jooksul on pooled omandanud

järgmise vara: kolmetoaline korteri aadressil xxxx. Käesoleval ajal on selle korteri keskmiseks

turuväärtuseks 175 000 krooni Narva Kinnisvarabüroo õiendi alusel, külmkapp "Bompani"

5 000 krooni, gaasipliit "Bompani" 5 000 krooni, teler "Samsung'" 3 500 krooni, voodigarnituur

3 000 krooni, diivan ja kaks tugitooli 5 000 krooni, sektsioonikapp 3 000 krooni, köögimööbel

1 500 krooni, köögidiivan lauaga 2 000 krooni, vaip 500 krooni, riidekapp 2 tk x 1500 = 3 000

krooni, auto '"Xxxx"18 000 krooni, teleantenn 7 000 krooni.

Pärast 1986.a. toimunud tulekahju ehitas hageja aiamaja, mille kostja on 50 000 krooni

eest pärast abielu lahutamist maha müünud. Kokku on vara väärtus 281 500 krooni. Pärast

abielusuhete lõppemist on hagejale jäänud auto "Xxxx" 18 000 krooni, teleantenn 7 000 krooni.

Kokku 25 000 krooni. PKS § 19 lg. 4 sätestab, et kui ühisvara jagamisel osutub ühele

abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele

abikaasale rahalise hüvituse. Kostja keeldub hagejat korterisse laskmast ega anna välja

mingit dokumentatsiooni ühisvara suhtes. Hageja tegi päringu auto maksumuse kohta. Auto

maksumus 1996.a. seisuga oli 32 500 krooni. Müügi seisuga maksis analoogiline auto 15 500

krooni. Hageja palub jagada poolte ühisvara ja kindlaks määrata poolte osad järgmiselt:

hagejale 50% - 140 750 krooni ning kostjale 50% 140 750 krooni. Jätta korter aadressil Xxxxs,

kostja ainuomandisse. Välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis 115 750 krooni ning hageja

kantud kohtukulud õigusabi eest.

25.03.2009.a. saabus hagiavaldus nõuete muutmiseks ühisvara jagamisel. Hageja leiab,

et kuna asi on menetluses juba 7 aastat, siis jagamisele kuulub ainult järgmine vara:

1) kolmetoaline korter aadressil Xxxxs, mille keskmine turuväärtus käesoleval ajal on OBER-

HAUS kinnisvarafirma eksperdiarvamuse alusel 410 000 krooni, 2) külmkapp "Bompani"

2 000 krooni, 3) gaasipliit "Bompani" 2 000 krooni, 4) teler "Samsung" 1 500 krooni.

Maksumus on määratud TsÜS § 65 alusel.

Aiandusühistus "Xxxx" suvila müümisest saadud raha on summas 50 000 krooni, millest

kummagi poole osa on 25 000 krooni. Sai kostja.

Auto "xxxx" müümisest saadud rahast summas 15 500 krooni on kummagi poole osa 7 750

krooni. Sai hageja.

Hageja on korduvalt pakkunud jagada ühisvara, kuid kostja keeldub, samuti kostja keeldub

mingisugust summat vabatahtlikult hüvitamast. Arvestades, et kostjale jäänud vara osa on

hageja osast oluliselt suurem, on hageja arvamusel, et on mõistlik teha taasarvestus kogu

saadud raha osas ning välja mõista kostjalt 17 250 krooni. PKS § 14 sätestab ühisvara mõiste,

et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. PKS § 18 lg. 1 sätestab,

et abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. PKS

§ 19 lg. 1 sätestab, et abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata

sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel

mõjuvatel põhjustel. PKS § 19 lg. 4 sätestab, et kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale

jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale

rahalise hüvituse. Hageja palub jagada poolte abielu kestel omandatud vara võrdselt. Jätta

kostja ainuomandisse kolmetoaline korter aadressil Xxxxs, registriosa nr. xxxx (410 000

krooni), külmkapp "Bompani" (2 000 krooni), gaasipliit "Bompani" (2 000 krooni), teler

"Samsung" (l 500 krooni), kohustusega välja maksta hagejale hüvitis PkS § 19 lg. 4 alusel

summas 207 750 krooni (415 000/2= 207 750 krooni). Ühtlasi palub hageja kostjalt välja mõista

17 250 krooni, mis oli saadud vara müümisest, ning hageja kantud kohtukulud.

II.

II. II. Kostja vastuhagi

Kostja vastuhagi

Kostja vastuhagi.

03.12.2004.a. saabus kohtule vastuhagi ühisvara koosseisu suurendamise ja selle

jagamise nõudes, mille kohaselt kostja selgitab, et pooltel olnud garaaž jäi hagejale ja hageja

müüs selle 2000.a. detsembrikuus 20 000 krooni eest ehk pärast abielusuhete lõppemist. Ostu-

müügi lepingus on märgitud summa 15 000 krooni, kuid tegelikult müüdi garaaž 20 000 krooni

eest, mida võib tõendada ostja. Ühisvarana ei ole näidatud tööriistu, hõbeesemeid ja osa

raamatuid, mida hageja sai summas 10 190 krooni. Poolte abielusuhted lõppesid alates 2000.a.

märtsist, mis on tõendatud Narva Linnakohtu jõustunud 09.01.2001.a. otsusega. Hagejale jäi

abielu lahutamisel järgmine vara: sõiduauto Xxxx maksumusega 55 000 krooni, garaaž

maksumusega 20 000 krooni, teleantenn maksumusega 7 000 krooni. Kogusummas 82 000

krooni. Peale selle võttis hageja endale järgmise vara: röster maksumusega 450 krooni, 4

hõbepeekrit 400 krooni tk summas 1 600 krooni, 6 hõbelusikat 100 krooni tk summas 600

krooni, drelli maksumusega 1 242 krooni, tööriistakomplekti maksumusega 800 krooni,

tööpingi maksumusega 1200 krooni, raamatud kogusummas 4 300 krooni. Kokku 10 190

krooni, mis tuleb samuti tunnistada ühisvaraks. Peale selle sai hageja pärast abielu

lahutamist poja kaudu 10 000 krooni aiamaja müümisest saadud rahast. Abielusuhete

lõppemise hetkeks 2000.a. märtsis oli pooltel võlgnevus korterimaksete ja kommunaalteenuste

osutamise eest 4 972 krooni, viivist 654 krooni. Kokku 5 626 krooni, mille kostja kustutas ise.

Alates abielusuhete lõppemisest ja kuni käesoleva ajani ei osale hageja korteri eest tasumisel,

kõiki vajalikke kulutusi kannab kostja üksi, mis alates 2000.a. on summas 33 843 krooni.

Seega tuleb ühisvara jagamisel võtta arvesse ka 50% kohustustest, mida pooled on enda peale

võtnud abielu kestel. Vastuhagi esitamise hetkeks kummagi poole osa korteri haldamisel on 16

921 krooni ja 50 senti. Hageja on võtnud endale vara summas 102 190 krooni. Kostjale jäi vara

summas 92 700 krooni, võlgnevus summas 10 000 krooni, korterivõlg summas 5 626 krooni

ning korteri haldamiskulud käesolevaks ajaks summas 33 843 krooni. Kostja palub ühisvara

jagamisel tunnistada hageja varaks hageja valduses olevad sõiduauto Xxxx maksumusega 55

000 krooni, garaaž maksumusega 20 000 krooni, antenn maksumusega 7 000 krooni, hõbe,

tööriistad, raamatud summas 10 190 krooni, raha summas 10 000 krooni. Kokku summas 102

190 krooni. Samuti tunnistada tema osa kohustustes 24 734 krooni ja 50 senti. Kostja varaks

tunnistada korter maksumusega 50 000 krooni, aiamaja maksumusega 50 000 krooni - 10 000

krooni = 40 000 krooni, vara maksumusega 2 700 krooni. Kokku vara 92 700 krooni. Samuti

tunnistada kostja osa ühistes kohustustes 24 734 krooni ja 50 senti.

17.04.2009.a. saabunus kohtule vastuhagi muutmine ühisvara jagamise nõuete osas.

Kostja vastuhagejana leiab, et vastavalt AÕS § 75 kannab kaasomanik vastavalt temale

kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise,

valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Ning vastavalt VÕS §-le 76 lg. 1 tuleb

kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt sama seaduse ja paragrahvi lõikele

2 tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse

tavasid ja praktikat, ning lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on

täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Alates

2000.a. märtsist hageja ei tasu ühisvara - korteri asukohaga Xxxxs, ülalhoidmise kulusid. Kõik

kulud on kandnud kostja ainuisikuliselt ja need on kokku 77 913 krooni. Peale selle

abielusuhete lõppemise momendiks omasid pooled ühist võlgnevust Narva

Elamuvaldus ees summas 4 427 krooni ja 80 senti. Veel on makstud viivist õigeaegselt

tasumata summalt suuruses 1 913 krooni, kokku seega 6 340 krooni. Samuti on tasutud ka

sihtmakse summas 1 637 krooni. Ühisvara ülalhoidmise ning selle turuväärtuse maksumuse

tõusu kindlustamiseks on kostja poolt viidud läbi aadressil xxxx korteri akende

väljavahetamine. Selleks oli kulutatud 16 008 krooni. Käesoleval ajal Pindi Kinnisvara

eksperdihinnangu nr. 090402-14173-401 kohaselt on korteri maksumuseks hinnatud 310 000

krooni, arvestades korteri rahuldavat tehnilist ja sanitaartehnilist seisundit ja akende osaliselt

väljavahetamist. Peale selle oli korteri erastamisel osa rahast tasutud kostja isa poolt kingitud

rahvakapitali obligatsioonide näol summas 8 400 krooni. Ka aiamaja oli kingitud isa poolt, mis

on kinnitatud ka Aiandusühistu XXXX tõendiga. Seoses sellega kostja leiab, et hageja osa

ühisvaras ei saa olla 50%. Vastavalt PKS §-le 19 lg. 2 p. 4 võib kohus kõrvale kalduda

abikaasade osade võrdsusest kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt

suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel. Aiamaja

võõrandamisel saadud summast 50 000 krooni on hageja juba saanud 10 000 krooni, mida on

kohtuistungil tõendanud ka poeg K. K. Seega hageja osa ühisvaras korteri aadressil Xxxx, ja

aiamaja Aiandusühistus XXXX näol ei saa ületada 25% ehk rahalises väärtuses 90 000 krooni.

Külmutuskapi Bompani ja gaasipliidi Bompani näitamine ühisvara loetelu koosseisus on

asjakohatu, kuna see vara on vanemate poolt kingitud pojale. Sõiduauto Xxxx, mille

väärtuseks on hageja hinnanud 15 500 krooni, maksis tegelikult selle omandamise momendil

55 000 krooni. Vastavalt Eesti Konjunktuuriinstituudi 17.02.2002.a. kokkuvõttele, maksis

selline mootorsõiduk keskmiselt 32 000 krooni ja arvestades abielusuhete lõppemise

momendiga seega 30 000 krooni. Käesoleval ajal kohtupraktika lähtub samast seisukohast, et

kui ühisvara jagamise momendiks ei ole see vara säilinud, siis hinnatakse selle väärtus

abielusuhete lõppemise hetkeseisuga (Tartu Ringkonnakohtu 06.02.2009 otsus tsiviilasjas nr

2-05-16524). Seoses sellega peab olema sõiduauto arvesse võetud abielusuhete lõppemise

momendi seisuga summas 30 000 krooni. Vastavalt PKS § 20 lg. 2 vastutavad perekonna

huvides võetud varalise kohustuse järgi abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa

lahusvaraga. Hageja jättis endale garaažiboksi garaažiühistus xxxx, mille maksumuseks

abielusuhete lõppemise momendil oli 15 000 krooni. Tunnistaja V. K ütluse kohaselt "kusagil

1999. aasta lõpus ma võtsin võlgu 10 000 krooni, kuna pooled ei töötanud kusagil ning ei olnud

raha elamiseks". Võlg on tagasi makstud kostja poolt ainuisikuliselt 10.02.2001.a. peale

aiamaja müümist. Kostja leiab, et hagejalt tuleb välja mõista 50% ühisvarana kolmetoalise

korteri, asukohaga Xxxx, ülalhoidmise, teenindamise ja selle turuväärtuse tõstmise eest

kantud kuludest, mis teeb kokku 38 956 krooni, 50% kostja poolt tasutud sihtmaksetest KÜ-le

xxxx suuruses 1 637 krooni, s.o 818 krooni, 50% abielusuhete lõppemise momendil

olemasolevast võlgnevusest ja viivisest - 3 170 krooni, samuti 50%,ühisvara ülalhoidmise ja

selle turuväärtuse tõstmiseks välja vahetatud akende maksumusest, s.o 8 000 krooni, 50%

abielu ajal võetud võlast suuruses 10 000 krooni, s.o 5 000 krooni. Kokku 55 944 krooni.

Samuti peab ühisvara jagamisel arvesse võtma, et hageja võttis endale sõiduauto

maksumusega 30 000 krooni, garaažiboksi maksumusega 15 000 krooni, sai 10 000 krooni

endale peale aiamaja müümist, kokku vara summas 55 000 krooni. Võttes ühisvara jagamisel

arvesse hageja poolt saadud vara maksumusega 55 000 krooni ja tema võlgnevust kostja ees

suuruses 55 944 krooni, peab hageja maksma kostjale välja 20 944 krooni.

Kostja vastuhagejana palub tunnistada abikaasade ühisvaraks:

korter aadressil Xxxx, maksumusega 310 000 krooni, ning milline jätta T K ainuomandisse,

osa Aiandusühistu XXXX, maksumusega 50 000 krooni, garaažiboks Garaažiühistus xxxx,

maksumusega 15 000 krooni, sõiduauto Xxxx, maksumusega 30 000 krooni, kokku vara

kogumaksumusega 405 000 krooni. Kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest ning

määrata kindlaks hageja osa ühisvarast korteri aadressil Xxxx, maksumusega 310 000 krooni,

näol ja osa Aiandusühistus XXXX, maksumusega 50 000 krooni, näol 25% ulatuses ühisvarast,

s.t summas 90 000 krooni. Tunnistada hageja poolt saaduks varana garaažiboks

Garaažiühistus xxxx, maksumusega 15 000 krooni, sõiduauto Xxxx, maksumusega 30 000

krooni ja Aiandusühistu XXXX võõrandamisest saadud raha 10 000 krooni. Kokku vara

summas 55 000 krooni. Vähendada hageja G K’i osa rahalises väljenduses 50% võrra kostja T

K poolt ühisvara ülalhoidmise, säilitamise ja turuväärtuse suurendamisega kantud

põhjendatud ja vajalike kulude summast, suuruses 50 944 krooni. Tunnistada ühiseks võlaks

10 000 krooni, jagades selle tagastamise kohustuse poolte vahel võrdselt, vähendades hageja

osa rahalises väljenduses 5 000 krooni võrra. Mõista hagejalt G K´ilt (isikukood xxxx) kostja T

K (isikukood xxxx) kasuks välja 20 944 krooni (90 000 - 55 000 - 50 944 - 5 000) ning

kohtukulud, sealhulgas õigusabikulud, suuruses 5% hagihinnast - 20 250 krooni.

III. Asja kohtulik menetlus.

Kohtuistungil pooled jäävad selle juurde, et lähtuda tuleb kohtule 25.03.2009.a. kohtule

esitatud muudetud nõuetega hagiavaldusest ja 17.04.2009.a. kohtule saabunud ühisvara

jagamise nõuetemuutmise vastuhagist, mida tuleb ühtlasi käsitleda ka kostja kirjaliku

vastusena hagiavaldustele kokku.

Hageja

Hageja kohtuistungil ütleb, et hageja ei taha endale midagi. Kui alguses hageja

pakkus, et korter maha müüa ja raha jagada, siis ei olnud kostja nõus. Mingit kokkulepet

abielu lahutamise ajal ei olnud. Hageja leiab, et kogu vara, mis on T käsutuses, peab jääma

temale neis hindades, mis hageja on esitanud 25.03.2009.a. Hageja on sellega nõus, et korteri

hinnaks 355 000 krooni. Hageja ei ole kellelegi ei külmikut ega pliiti kinkinud. Kui kostja

otsustas need ära kinkida, siis on see tema otsus. Garaažiboks oli müüdud abielu ajal. Hageja

tahab saada kostjalt 25 000 krooni kostja poolt suvila müügist saadud rahast 50 000 krooni.

Hageja on nõus andma kostjale auto eest pool rahast ja palub suvila ja auto osas teha

tasaarvestus. Hageja on nõus, et auto müügist saadud raha on 18 000 krooni. Hageja palub

kostjalt välja mõista hageja kasuks pool 355 000 kroonist ja lisaks eelpoolnimetatud summa.

Hageja ei ole 10 000 krooni saanud ega ole andnud mingit allkirja, et ta oleks raha saanud.

Raha üleandmist ei saa tõendada tunnistajate ütlustega. Ei ole alust kõrvale kalduda

abikaasade võrdsuse põhimõttest. Suvila kirjutas kostja nimele tema isa, korter kuulus enne

hageja emale. Hiljem abikaasad koos selle erastasid. Seega on ühisvara tekkinud võrdsetel

alustel. Kostja esitatud arved ei tõenda kulusid, mida oleks pidanud kandma hageja. Kostja on

esitanud tõenditena arved kommunaalkulude summale. Hageja ei pea maksma teenuste eest,

mida ta ei kasuta. Hageja ei ole kunagi V Klt võlgu võtnud, ka ei ole hagejale teada, et T oleks

seda võlga võtnud. Kui kostja seda tegi, oli see võetud tema enda kuludeks. Kostja peab

tõendama, et need kohustused on võetud pere hüvanguks. Ei ole tõendatud, et laen on võetud

pere huvides. Aknad on kostja vahetanud iseseisvalt ilma hageja nõusolekuta, seetõttu ei pea

hageja neid kinni maksma. Ka vanad aknad omasid väärtust. Korteri olukorra parandamiseks

pidi kostja saama nõusoleku ka hagejalt. Hageja lisab, et tahab oma seaduslikku osa kätte

saada, kommunaalkulude osas midagi maksta ei taha, kulutused on tõendamata. Hageja palub

rahuldada tema haginõuded täies ulatuses, jagada vara võrdsetel alustel, kuna ei ole alust

osade võrdsusest kõrvale kalduda. Jätta kogu vara asjadena korter, külmkapp, gaasipliit, teler

kostjale kohustusega välja maksta kompensatsioon ühisvara poole osas. Jagada suvila müügist

saadud raha pooleks ja auto müügist saadud raha samuti ning teha tasaarvestus. Hageja

palub jätta vastuhagi rahuldamata. Kogu vara oli soetatud abielu kestel, kostja ei ole esitanud

tõendeid võrdsusest kõrvalekaldumise osas. Kohustused võttis kostja enda huvides. Ei ole

tõendatud, et see oli võetud pere huvides. Kohtukulud palub hageja jätta poolte endi kanda.

Kostja esindaja

Kostja esindaja kinnitab, et kostja jääb viimasena esitatud vastuhagi juurde, eelnevalt

esitatule ei ole vaja enam tähelepanu pöörata. Kostja palub, et korter jääks T K’le.

Kolmetoaline korter on xxxx tänaval ja teler on ka seal. Teleri hind võiks olla 500-700 krooni.

Xxxx suvila on müüdud 50 000 krooni eest ja garaaž on samuti müüdud pärast abielusuhete

lõppemist, kuid enne lahutust. Selleks nõusoleku on T K andnud. Xxxx on müüdud pärast

abielulahutust. Kostja on nõus, et tunnistada auto ühisvaraks, kuid hinnaga ei ole nõus.

Külmkapi ja gaasipliidi maksimumhind võiks olla 500 krooni, mõlemad on antud poolte

ühisele pojale. Suvila müügist on T juba hagejale 10 000 maksnud. Poeg andis selle hagejale

üle. Ei ole põhjust kahelda poja antud ütlustes. On loomulik, et normaalses perekonnas isa ja

poja vahel allkirju ei võeta. Korteri hinnaks võiks olla 355 000 krooni, kuid siis peab tegema

ümberarvestusi lähtuvalt sellest hinnast. Kuna T isa on andnud korteri ehitamiseks hulga

raha, 1/3 osas kollaseid kaarte, palub kostja kõrvale kalduda poolte võrdsuse printsiibist. T

soovib korterit endale, hageja ei ole korterit endale tahtnud. Kostja palun arvesse võtta, et

suvila tuli üle kostja isa poolt, kuna aiandusühistusse kuulus enne kostja isa. 9 aasta jooksul

ei ole hageja kordagi maksnud korteri kui ühisvara alalhoidmise eest. Korteri maksumus oli

50 000, nüüd üle 200 000 krooni, aga hageja ei ole kulutanud ühtegi senti selleks, et see korter

oleks säilinud. Pooled on kohustatud oma vara alal hoidma, aga siis, kui hageja lahkus perest,

olid juba olemas võlad suuruses 4 427 krooni ja 80 senti, oli viivis 1 913 krooni, mis olid

tekkinud juba kooselu ajal. Pooled elasid koos peaaegu 25 aastat. 2000.a. märtsis kolisid

pooled eraldi, siis olid võlad juba olemas. Abielu lahutati, siis ei nõudnud keegi midagi, sest oli

kokkulepe, et naisele jääb korter ja mees saab auto ja garaaži. Alates märtsist 2000.a. kuni

märtsini 2009.a. on kostja ühisvara ülalpidamiseks maksnud 77 913 krooni. Praeguseks on

korter kinnistu ja on kaasomandis alates kinnistusraamatusse kandmisest. On vaja veel

arvestada tehtud kulusid akende vahetamisele. Abielu ajal võeti ühiselt oma sugulaselt võlgu

10 000 krooni. Jäi suvila eest saaduks 40 000 krooni, sellest 10 000 on hagejale juba makstud

ja umbes 10 000 krooni peaks kostja veel hagejale maksma. Kohtuistungil oli üle kuulatud V

K tunnistas, et G ise helistas ja küsis laenu. See maksti tagasi pärast abielulahutust, kui

kostja müüs maha suvila ja maksis selle võla kinni. V.K tunnistas ka, et ta on oma raha tagasi

saanud.

Kostja ise

Kostja ise kohtuistungil seletab, et pärast abielulahutust oli kõik selge. Lahutuse ajal

oli kokkuleppe, et vaidlust ühisvara jagamise osas ei ole, hageja oli nõus võtma auto ja garaaži,

kostjale jäi suvila ja korter. Aasta hiljem müüs hageja oma vara maha ja nüüd siis ta

pretendeerib ka muule varale. Kui olid korteril ja suvilal võlad, siis pidi kostja need ise

maksma. Ta ei ole 9 aastat midagi maksnud. Hageja ütles, et need asjad on kõik kostja ajada.

Auto müüs ta maha ilma kostja teadmata. Kostja seletab, et tema isa kinkis suvila 1979.a., siis

see põles maha ja sai hakatud uuesti koos mehega ehitama. Ehitatud sai umbes 10 aastat,

maha sai müüdud lõplikult välja ehitamata suvila. Isaga lepinguid ei ole ja ka ei ole ta arvele

kandnud, on vaid rahvakapitaliobligatsiooni kaart, millest nähtub, mis kostja isa arvele

kandis. Kostja selgitab, et tema emal oli korter, mis pärast ema surma jäi kostjale. See korter

sai antud hageja võõrasisale, kui abielluti ja kostja kolis hageja juurde elama.

IV. Maakohtu otsuse põhjendused.

TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on

esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus

ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb

ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt

peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama

vastavat seadust.

1. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused ja hinnanud toimikus olevaid poolte

kirjalikke seisukohti tuvastas:

1) poolte abielu on lahutatud Narva Linnakohtu 09.01.2001.a. kohtuotsusega ja otsus on

jõustunud. Otsuse kohaselt on abielusuhted lõppenud 2000.a. märtsikuus. Abielu lahutamise

hetkel pooltel ühisvara jagamises vaidlus puudus.

2) pooltel puudub vaidlus selle üle, et jagatavaks ühisvaraks on korter aadressil Xxxx, suvila

Aiandusühistus XXXX ja selle müügist saadud raha 50 000 krooni, garaažiboks Garaažiühistus

Xxxxs, maksumusega 15 000 krooni, sõiduauto Xxxx, külmkapp Bompani maksumusega 2 000

krooni, gaasipliit "Bompani" maksumusega 2 000 krooni, teler Samsung l 500 krooni. Pooled

nõustusid kohtu ettepanekuga lugeda korteri maksumuseks 355 000 krooni ja sõiduauto Xxxx

maksumuseks 18 000 krooni, nagu on kirjas ka 01.11.2004.a. hagiavalduses. Sõiduauto Xxxx

omanikuvahetus on toimunud 04.09.2001.a. ja selle ostu-müügihinnaks oligi 18 000 krooni.

Notariaalse garaažide mõttelise osa 04.12.2000.a. ostu-müügi lepingust nähtuvalt müüsid

abikaasad garaažiboksi 15 000 krooni eest, küll pärast abielusuhete lõppemist, kuid enne

abielu lahutamist. Seega abielu lahutamisel 09.01.2001.a. selle vara jagamise üle enam

vaidlust polnud, kuid poolte seletustest tulenevalt jäi saadud raha jagamata.

3) pooltel on vaidlus selle üle, kas kaasomandis oleva korteri ülalpidamiskulud, akende

vahetamise kulud, kostja võetud laen ja muud sihtotstarbelised maksed on käsitletavad

ühisvarana ning kas ühisvara jagamisel tuleb kõrvale kalduda abikaasade võrdsuse

põhimõttest kostja kasuks. Korterid ja garaaž moodustavad abieluühisvara ning kas ja kui

suures summas on kostja kohustatud maksma hagejale hüvitust vara väärtuste vahe arvelt.

PKS § 18 lg. 2 kohaselt määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga, kui ühisvara

jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud. Kui ühisvara jagatakse pärast

abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.

Poolte abielusuhted on lõppenud 2000.a. märtsikuus ja pooled on esitanud selle aja seisuga

ühisvarana jagamiseks seitse eset, millest kostja valduses olid korter, aiamaja ja teler. Hageja

valdusse jäid garaaž ja sõiduauto. Külmik ja gaasipliit on antud poolte ühise lapse peresse ja

on K.K’i valduses. Jagatavast varast on müüdud aiamaja, garaaž ja sõiduauto. Külmiku ja

gaasipliidi valduse üle vaidlust pole. Pooled soovivad, et korter jääks kostjale. Vaidlust pole ka

teleri valduse üle. Kostja hüvitise temalt väljamõistmist ei vaidlusta, kuid leiab, et ühisvara

jagamisel tuleb kõrvale kalduda abikaasade võrdsuse põhimõttest tema kasuks 25% korteri ja

aiamaja osas selletõttu, et kostja isa kinkis aiamaja kostjale ja xxxx. korteri erastamisel

panustas sellesse ka oma RKO osakud. Samuti palub kostja kõrvale kaldude võrdsuse

põhimõttest 50% korteri alalhoidmiseks tehtud kulutustest.

Kuna muu vara osas vaidlust pole, siis hindab kohus jätkuvalt ainult vaidlusaluse

varaga seonduvaid väiteid, vastuväiteid ja tõendeid selle ühisvara jagamise osas, mida

soovivad pooled kohtuistungil. Kehtinud TsÜS § 66 kohaselt on vara isikule kuuluvate

rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

2. Asja kohtulikul arutelul selliseid asjaolusid, mis annaksid võimaluse kalduda kõrvale

abikaasade võrdsuse põhimõttest, ei tuvastatud. PKS § 19 lg. 1 kohaselt loetakse abikaasade

ühisvara jagamisel nende osad võrdseteks ning PKS § 19 lg. 2 kohaselt kohus võib kõrvale

kalduda abikaasade osade võrdsusest: 1) arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu

väärivat huvi, 2) kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või

tööga ühisvara omandamisel, 3) kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel; 4)

kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö,

rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel. Viidatud loetelu on ammendav. Poolte

selgitustest tuleneb, et kostja isa kingitud aiamaja põles 1986.a. ning uue aiamaja ehitamist

alustasid ja seda ehitasid abikaasad oma abielu ajal. Korter xxxx tänaval kuulus aga

varasemalt hageja vanematele üürilepingu alusel ja see on erastatud abikaasade abielu ajal.

Asjaolu, et kostja andis oma korteri vahetuslepingu kaudu hageja kasuisale, ei tähenda, et

ühisvarana

erastatud

korter

oleks

suurenenud

kostja

lahusvara

arvel.

N.K’i

rahvakapitaliobligatsiooni arvestuskaardilt nähtub küll tööaastate ülekandmine T K’le, ilmselt

enne 10.06.1995.a., kuid pole selge, milleks neid kasutati. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-

126-04 selgitanud, et abielu kestel omandatud EVP-d tuleb lugeda PKS § 14 lg. 1 alusel

abikaasade ühisvaraks. Vastavalt PKS § 19 lg. 2 p-le 3 võib kohus kalduda ühisvara jagamisel

abikaasade osade võrdsusest kõrvale, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara

arvel. Vastavalt PKS § 15 lg. 1 on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud

vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille

see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-

4-09 selgitanud, “ …et kohus oleks saanud abikaasade ühisvara jagamisel osade võrdsuse

põhimõttest kõrvale kalduda, kui kostja oleks tõendanud, et korter vallasasjana omandati

tema lahusvara arvel. Maakohus leidis õigesti, et tõend, millest nähtub, et kostja ema

kandis 12. mail 1994. a oma tööaastad EVP-kroonides kostja kontole, ei ole asjakohane

kinkelepingu tõendamiseks. Kolleegium nõustub sellega, sest sel ajal kehtinud TsK § 260 lg 1

järgi pidi kinkeleping üle 50 krooni olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis.“ Ostu-

müügileping xxxx korterile on sõlmitud 05.03.1997.a. ja kostja on erastanud korteri 18 300

krooni eest, mis on tasutud rahvakapitali obligatsioonide ja õigusvastaselt võõrandatud vara

kompenseerimisel väljaantud väärtpaberitega. Seega, kui kostja isa andiski EVP-sid ja osa

aiandusühistus, kuid kinkelepingud puuduvad, siis puudus alus ühisvara jagamisel kõrvale

kalduda abikaasade osade võrdsuse põhimõttest sel alusel, et ühisvara soetati väidetavalt ühe

abikaasa lahusvara arvelt.

3. Viru Maakohtu kinnistusregistri väljavõtteist nähtuvalt on xxxx kinnistu registrisse

kantud 25.08.2005.a. ja kinnistu omanikuna on sisse kantud T K. Korteriomandi seadmisel

saavad selle omanikuks isik(ud), kes olid korteri kui vallasasja omanikud. Seega, kui

vallasasjast korter oli abikaasade ühisvara, siis on ka korteriomand ühisvara vaatamata

sellele, et korteriomand seati ühe abikaasa nimele pärast abielusuhete lõppu. Hagiavalduses

esitatud korter on muutunud kinnisasja oluliseks osaks ja korteriomandi väärtus on kasvanud

kinnistamise ja turusituatsiooni tõttu. Ühisvara turusituatsioonist tingitud väärtus ehk

keskmine turuhind on oluliselt kasvanud kostja kasuks, kuna korter on olnud tema kasutuses

ja jääb tema omandisse. Kuna abielu lahutati 04.07.2001.a. kohtuotsusega, peresuhted olid

lõppenud juba 2000.a. märtsikuus, siis järelikult toimus korteri kinnistamine pärast abielu

lõppemist ega ole põhjendatud kostja väide, et põhjendatud on vara jagamisel kõrvale kalduda

abikaasade osade võrdsusest ka korterile tehtud kulutuste tõttu.

4. Kohus leidis, et kostja vastuhagis taotletud ühisvara koosseisu suurendamine ei ole

põhjendatud ega tõendatud. Kostja nõutavad korteri alahoiu ja akende vahetamisega seotud

kulutused ei ole arvestatavad abikaasade ühisvarana, kuivõrd need pärinevad ajast pärast

abielu lahutamist ega ole PKS § 14 lg. 1 järgi käsitletav abikaasade ühisvarana. Järelikult

tuleb ühisvara jagamisel jätta tervikuna arvestamata kostja nõutava summa 77 913 krooni

jagamine. Pealegi on korterit kasutanud kostja ja seega pole hageja, kes pole saanud korterit

kasutada, ka kohustatud korteri alalhoiukulusid tasuma või siis hüvitama. Ühisomandist

tulenevate nõuete, sealhulgas osa akende vahetamiseks tehtud kulutuste nõude aluseks saab

olla muu seadus.

5. Hagi esitamise aegu kehtinud TsMS § 91 lg. 1 sätestas, et kumbki pool peab

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Analoogne säte

sisaldub ka kehtiva TsMS §-s 230, mille kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kostja ei tõendanud, et V.K’lt võetud laen oli võetud abikaasade huvides. Seega pole see 10 000

krooni käsitletav abikaasade jagatava varalise kohustusena. Tõendamata on, et just see raha

oli tagasi makstud just pärast abielu lahutamist aiamaja müügist saadud rahast. Nimelt on

toimikus ka V.K 10.02.2001.a. kirjutatud allkiri selle kohta, et ta on saanud T.K’lt laenu

summas 10 000 krooni. Kostja ise on seletanud, et võttis raha kahel korral 1998-1999.a., kuid

allkirja andis aasta hiljem, kui pere lagunes. Tagasi maksis raha 10.02.2001.a. ega

vormistanud seda kuidagi. Tunnistaja V.K ütlused ei ole usutavad, tegemist on kostja emaga,

kes andis ütlused 29.10.2005.a. ja väidetavalt leidis alles kuu enne ütluste andmist üles

kostjalt saadud võlaallkirja. Ütlusest aga tuleneb, et tütar käis kahel korral, tuli korterisse

ning küsis raha selleks, et arendada oma firmat, kus ta õmbles voodipesu. Hageja ootas aga

autos ja mitte kunagi tunnistaja juurde korterisse ei tulnud. Raha andis tunnistaja T kätte.

K.K’i tunnistus 10 000 krooni üleandmise kohta ei tõenda, et tegemist oleks olnud ühisvara

hüvitamisega. K.K’i 29.09.2005.a. antud ütlusest tuleneb, et kui suvila müüdi, siis 10 000

krooni anti isale. Ema otsustas, palju anda, ja tema isiklikult andis ümbriku rahaga isale. Ta

helistas isale ja palus läbi sõita ning autos andiski ümbriku isale üle ja ütles, et ema saatis.

Samas tunnistaja ei tea, palju selles ümbrikus raha oli, ning arvab, et küllap oli aru saada, et

see raha oli suvila eest, sest enne seda nad isaga rääkisid omavahel suvilast. Järelikult pole

tõendatud, et hageja oleks kostjalt ühisvara katteks saanud 15 000 krooni ning suvila

jagamisel tuleb võtta selle väärtuseks suvila müügist saadud 50 000 krooni ja jagada see

võrdselt poolte vahel.

6. Kostja väidetavalt 2000.a. eest nõutav kommunaalteenuste võlgnevus 3 500 krooni on

makstud 19.02.2001.a. Kui pooled elasid eraldi alates 2000.a. märtsikuust, siis pole võimalik

väita, et võlgnevus eluaseme eest tekkis veel hagejaga kooselu ajal. Ka muud AS Narva

Elamuvalduse kviitungid tasude maksmise kohta pärinevad ajast, mil pooled elasid eraldi ja

korteris elas kostja. Järelikult jäid eluasemekulud korterisse elama jäänud kostja kanda ega

ole käsitletavad abielu ühisvarana.

7. Abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad PKS § 19 lg. 1 järgi võrdseks ning

vastavuses sama paragrahvi lg. 3 määratakse abielu ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale

vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Sama paragrahvi lg.

4 kohaselt juhul, kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus

suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus teisele abikaasale rahalise hüvituse.

Riigikohus on oma lahendeis selgitanud, et ühisvara jagamisel tuleb omandist ilma jäänud

abikaasale tagada õiglane hüvitis. Kuna hageja on soovinud jätta korteri kostjale, kostja pole

korteri ja teleri temale jätmist vaidlustanud, enamgi veel, kostja soovibki vaidlusaluse korteri

jätta endale, ühisvara jagamise võrdsusest kõrvalekaldumiseks alused puuduvad, siis tuleb

abielu ühisvara jagamise nõue rahuldada hageja soovitud ulatuses ja kohtuistungil tuvastatud

asjaoludest ja määratletud väärtustest lähtuvalt ning jagada poolte ühisvara selliselt, et jätta

T K omandisse kinnistu, mille kohta on tehtud kanne Viru Maakohtu kinnistusosakonna

Narva jaoskonnas kinnistusregistri registriosas nr. xxxx, katastritunnus 51105:004:0097, ja

mille moodustab 577/39857 mõttelist osa elamumaast pindalaga 3822 m2 , asukohaga xxxx,

ning selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, milleks reaalosana on korter nr. xx üldpinnaga

57,7 m 2, väärtusega 355 000 krooni ning lugeda T K varaks aiandussühistus Xxxx olnud suvila

väärtuses 50 000 krooni ja tema valduses olev televiisor Samsung väärtusega 1 500 krooni. G

K’i varaks lugeda sõiduauto Xxxx väärtusega 18 000 krooni, garaažiboks väärtusega 15 000

krooni, külmik Bompani väärtusega 2 000 krooni ja gaasipliit Bompani väärtusega 2 000

krooni. Teha tasaarvestus poolte müüdud suvila, garaaži ja sõiduauto maksumustes ning

mõista välja T K’lt G K’i kasuks ja vara väärtuste vahe katteks hüvitus 184 750 krooni

lähtuvalt arvestusest, et kogu vara väärtus on 443 500 krooni : 2 = kummagi osa 221 750

krooni. Hageja vara väärtuses 406 500 krooni – tema osa 221 750 krooni = 184 750 krooni.

8. Kokkuvõttes tuli kohus järeldusele, et G K’i hagi T K vastu ühisvara jagamise

nõudes kuulub rahuldamisele osaliselt ja T K vastuhagi G K’i vastu ühisvara koosseisu

suurendamise ja selle jagamise jagamise nõudes kuulub rahuldamisele osaliselt ühisvara

jagamise nõudes ja tuleb jätta rahuldamata ühisvara koosseisu suurendamise nõudes.

9. Kinnistusraamatu järgi on kinnistusse korter kostja nimele kantud pärast abielu

lahutamist 25.08.2005.a. Kinnistu on poolte ühisomandis 12.05.2008.a. tehtud kande järgi.

Kinnistu kohtuotsusega jagamine eeldab kinnistusregistris vastava omanikukande muutmist.

TsMS § 593 lg. 1 kohaselt kohus teeb registrisse kandeid üksnes avalduse või kohtulahendi

alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Järelikult saab jõustunud kohtuotsus olla kande

muutmise aluseks.

10. 01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse

seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud

menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele

seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg. 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti,

teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hagi osalise rahuldamise korral võib

kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.

TsMS § 61 lg. 1 p. 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt

poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest,

hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti

hagi rahuldamata jäänud osast kostjale. Kuna hagid rahuldatakse osaliselt jätab kohus

kohtukulud, sealhulgas ka poolte õigusabi katteks tehtud kulutused, nende endi kanda.

TsMS § 632 kohaselt apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, arvates otsuse

apellandile kättetoimetamisest.

Kohus lähtus tuvastatust, kohaldas PKS §-de 14, 18, 19 sätteid ning juhindus TsMS §-

de 230, 441- 442, 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik:

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent

Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 13.04.2010

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 19.05.2009 otsus osaliselt.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega muuta xxxx asuva korteriomandi hinda, lugeda

hageja vara hulka täiendavalt 10 000 kr ning muuta enamsaadud ühisvara eest

väljamõistmisele kuuluva hüvitise suurust.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

5.1.

Rahuldada G. K hagi T. K vastu ühisvara jagamiseks osaliselt ning T. K

vastuhagi G. K vastu ühisvara koosseisu suurendamiseks ja ühisvara jagamiseks

osaliselt.

5.2. Jagada ühisvara järgmiselt:

5.2.1. Lugeda T (T) K osaks ühisvarast:

1) korteriomand xxxx, Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriosa nr

xxxx, väärtusega 185 000 krooni;

2) aiandusühistus Xxxx olnud suvila väärtus 40 000 krooni;

3) televiisor Samsung väärtusega 1500 krooni;

5.2.2. Lugeda G Ki varaks:

1) sõiduauto Xxxx väärtus 18 000 krooni;

2) garaažiboksi väärtus 15 000 krooni;

3) külmik Bompani väärtusega 2000 krooni;

4) gaasipliit Bompani väärtusega 2000 krooni;

5) aiamaja müügist saadud 10 000 kr.

5.3. Mõista välja T Klt G Ki kasuks enamsaadud vara eest hüvitis 89 750 kr

(kaheksakümmend üheksa tuhat seitsesada viiskümmend tuhat).

Jätta menetluses kantud kulud kummagi poole enda kanda.

Kohtuotsus jõustus 18. mail 2010. a.

18. mail 2010. a.

18. mail 2010. a. Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.

Nooremreferent

Lea Herne

2-02-107/22 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Keywords

Related Decisions

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text