3-09-623/29 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

20. mai 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-623 Haldusasi P.P.i kaebus Tallinna Vangla 15. jaanuari 2009. a käskkirjaga nr 25-k tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu õiglasel äranägemisel Menetlustoiming Kaebuse läbivaatamata jätmine Resolutsioon Jätta P.P.i kaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla 15. jaanuari 2009. a käskkirjaga nr 25-k lõpetati P.P.i rakendamine majandustöödel sotsiaalosakonna abitöölisena alates 2. veebruarist 2009. a. Tallinna Vangla 15. jaanuari 2009. a käskkiri nr 25-k tunnistati Justiitsministeeriumi 4. märtsi 2009. a vaideotsusega nr 11-7/1188 algusest peale täielikult kehtetuks.

2. P.P. esitas 2. märtsil 2009. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 15. jaanuari 2009. a käskkirjade nr 5-2/47-d ja 25-k õigusvastaseks tunnistamiseks ja tööle ennistamiseks, samuti kahju hüvitamiseks seoses Tallinna Vangla toimingutega, mis on tekitatud nende käskkirjadega (saamatajäänud töötasu ja tervisekahjustusega tekitatud mittevaraline kahju). Kaebuse alusel algatati haldusasi nr 3-09-473.

3. Tallinna Halduskohtu 9. märtsi 2009. a määrusega haldusasjas nr 3-09-473 jäeti P.P.i kaebus käiguta ja anti puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohus selgitas, et kui P.P. soovib nõuda temale tekitatud mittevaralise kahju (tervisekahju) hüvitamist, siis tuleb tal näidata, millega konkreetselt on kahju tekitatud, milles konkreetselt seisneb kahju (tervisekahju olemus) ning kui suures ulatuses ta taotleb mittevaralise kahju hüvitamist või jätab kahjuhüvitise suuruse kohtu määrata. Praegusel kujul – „75 krooni päev“ – on kahjunõue arusaamatu. Ühtlasi selgitas kohus, et kaebuses esitatud nõuded tuleb vormistada eraldi kaebustena, sest iga taotluse osas kehtivad erinevad nõuded ning igaühe suhtes tuleb läbi viia eraldiseisev eelmenetlus.

4. P.P. vastas Tallinna Halduskohtu 9. märtsi 2009. a määrusele 24. märtsil 2009. a, esitades muuhulgas eraldivormistatud kaebuse mittevaralise kahju osas.

5. Kohus otsustas menetleda 2. märtsi 2009. a kaebuses esitatud nõudeid eraldi haldusasjadena. Seejuures P.P.i kaebust mittevaralise osas menetletakse edasi haldusasjana nr 3-09-623. Tallinna Halduskohtu 25. märtsi 2009. a määrusega võeti mittevaralise kahju nõue menetlusse.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus leidis, et P.P.i kaebus Tallinna Vangla 15. jaanuari 2009. a käskkirjaga nr 25-k tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu õiglasel äranägemisel tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi: HKMS) § 23 lg 1 p 1 alusel jätta läbi vaatamata.

7. Asja materjalidest nähtub, et P.P. ei ole kahjunõuet kohtule esitatud kujul enne kohtusse pöördumist Tallinna Vanglale esitanud. P.P.i 2. veebruari 2009. a avaldus Tallinna Vanglale ei ole käsitatav kahjunõude esitamisena, vaid vangla informeerimisena soovist esitada tulevikus kahjunõue seoses avaldaja õiguste rikkumisega. Seda kinnitas P.P. kohtule ka 19. mail 2009. a toimunud kohtuistungil. Tallinna Vangla 26. veebruari 2009. a vastuskiri ei ole ühtlasi käsitatav kahju nõude rahuldamisest keeldumisena. Kirja kohaselt on ka vangla P.P.i taotlust mõistnud selliselt, et tegemist on ettevalmistavas järgus oleva kahjunõudega seoses kohtueelse menetluse läbimisega. Samuti viitab vangla õigesti, et taotluses ei ole selgitatud kahjuhüvitise taotlemise põhjusi ja kahju suurust. Vangla vastuskirjas küll tsiteeritakse kahju hüvitamist reguleerivaid õigusnorme, kuid ei lahendata ega saagi lahendada kahjunõuet sisuliselt, kuna seda pole vanglale tegelikkuses esitatud ja põhjendatud.

8. Lisaks on P.P. kohtumenetluse käigus laiendanud esialgses kaebuses toodud kahjunõude aluseid (töölt kõrvaldamisega tervisele tekitatud ja tekitatav kahju) täiendavate alustega (teise sektsiooni ümberpaigutamine, suusõnalise kokkuleppe rikkumine, ametiisiku vastusele võtmata jätmine, tööle mitteennistamine pärast vaideotsuse tegemist jm). Kuigi nendes küsimustes on P.P. esitanud Tallinna Vanglale avaldusi ja märgukirju, pole kahjunõuet nendel alustel esitatud ega lahendatud.

9. Vangistusseaduse § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Riigikohtu halduskolleegiumi 11. novembri 2008. a määruses nr 3-3-1-68-08 on selgitatud, et halduskohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, mille osas on kaebuse esitaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Seetõttu tuleb halduskohtul kontrollida vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ning kohtule esitatud kahjunõude vastavust. Halduskohus saab kaebust menetleda vaid osas, milles on kaebaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse.

10. Kuna kaebus on ebaõigesti menetlusse võetud, kuulub kohaldamisele HKMS § 23 lg 1 p 1, mille kohaselt jätab halduskohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. Käesoleval juhul ei ole kohtuvälise korra rakendamise võimalust minetatud, sest kahju tekitavast teost ei ole möödunud 3 aastat ning P.P. ei ole varem konkreetset kahjunõuet vanglale esitanud. Seda kinnitasid kohtuistungil nii kaebuse esitaja kui Tallinna Vangla esindaja.

Villem Lapimaa