2-08-82176/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-08-82176

1(2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mail 2009.a, kell 16.00, Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-08-82176 Tsiviilasi, hageja nõue O R hagi A R`i vastu abielulahutuse nõudes Tsiviilasja hind

15 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: O R (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Kostja: A R (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Asja läbivaatamise kuupäev 18.05.2009.a, avalik kohtuistung Resolutsioon

1. Rahuldada O R hagi.

2. Lahutada O R ja A R`i abielu, mis on sõlmitud 06.08.2005.a Ida-Viru Maavalituses (xxx), mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx.

3. Taastada O R abielueelne perekonnanimi „N“.

4. Antud tsiviilasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

5. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavaldus

Viru Maakohtule 03.12.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud 06.08.2005.a. Narvas, mille kohta on koostatud abieluakt nr 242. Poolte peresuhted on lõppenud 2008.aasta sügisel. Hageja leiab, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja palub lahutada O R ja A R`i abielu, ja abielu lahutamisel jätta hagejale perekonnanimi N. Hageja kantud kulud palub hageja jätta kostja kanda.

2-08-82176

2(2) Kohtuistung

Kohtuistungil 18.05.2009.a. jäi hageja hagiavalduse nõude juurde, kinnitas kohtule, et soovib abielu lahutamist, kuna abielusuhete jätkamist võimalikuks ei pea. Peale lahutust palub taastada tema varem perekonnanimi N. Kostja nõustus istungil abielu lahutamisega.

Kohtuotsuse põhjendused

Hageja soovib lahutada poolte abielu, sest poolte abielusuhted on lõppenud. Kohus tuvastas, et O R ja A R on abiellunud 06.08.2005.a Ida-Viru Maavalitsuses (xxx), mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx (abielutunnistus xxx). Pooled on ühisel seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 kohaselt lahutab kohus abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et kuna poolte vahel abielusuhted on lõppenud, pooled ei soovi kooselu taastamist, siis on kohus veendunud, et abielu jätkamine poolte vahel on võimatu ja abielulahutuse nõue kuulub rahuldamisele.

Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kohtule esitatud poolte abielutunnistuse nr xxx kohaselt valis hageja 06.08.2005.a abielu sõlmimisel endale uueks ühiseks perekonnanimeks kostja perekonnanime R. Kuna hageja soovib endale enne abiellumist olnud perekonnanime N, siis taastab kohus hageja varem kantud perekonnanime N.

Kooskõlas PkS § 29 lg 5 saadab kohus abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.

Tsiviilasja hinna määramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus kuni 31.12.2008.a kehtinud TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 15 000 krooni.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus kummagi poole menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov