2-08-82326/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-08-82326

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 08. mai 2009.a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-82326 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi Axxxx Pxxx vastu põhivõla 1831,30 krooni ja viivise 1830,30 krooni saamiseks

Hagihind 1831,30 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht Jõe 3, Tallinn 10151); Hageja lepinguline esindaja: Lilja Sklizkova (Julianus Inkasso OÜ; asukoht Jõe 3, Tallinn 10151; elektronpost inkasso@julianus.ee ); Kostja: Axxxx Pxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista Axxxx Pxxxxx OÜ Aktiva Finants kasuks võlgnevus 3661,60 (kolm tuhat kuussada kuuskümmend üks krooni ja kuuskümmend senti) krooni. 3. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus Välja mõista Axxxx Pxxxxx OÜ Aktiva Finants kasuks tasutud riigilõiv 450 (nelisada viiskümmend) krooni ja esindaja tasu summas 1000 (üks tuhat) krooni.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu

2-08-82326

2 üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber 3100057455.

Menetluse käik 04.12.2008.a esitas OÜ Aktiva Finants kohtule hagi Axxxx Pxxx vastu võlgnevuse 1831,30 krooni, viivise 1830,30 krooni ning menetluskulude väljamõistmise nõudes.

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kohtutäituri kaudu kostjale isiklikult kätte 05.02.2009.a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud.

23.04.2009.a. esitas hageja esindaja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks.

Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.07.2002.a sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002.a tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsÜS (kuni 01.07.2002.a kehtinud redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on seega enne 01.07.2002.a kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, mille kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohaselt viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning TsK § 174, mille järgi ei ole ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubatud. TsK § 231 lg 1 kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja.

2-08-82326

3 Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 450 krooni. Kohus tegi kindlaks, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu vastavalt seadusele ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 2000 krooni. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul ei ole lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjalt hageja taotletud ulatuses põhjendatud. Taotletav summa jääb küll Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Samas on hagi puhul tegemist standardse võlanõudega, milliseid esitab hageja kohtule massiliselt, tegemist ei ole keeruka juriidilise vaidlusega ja seetõttu ei ole ka ajakulu hagi koostamisele suur. Kohus leiab, et arvestada tuleb ka võlanõude suurust (põhinõue 1831,30 krooni). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue lepingulise esindaja tasu 2000 krooni suuruses summas on ebamõistlikult suur ja põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu summas pooles ulatuses taotletust, s.o 1000 krooni.

Maimu Laumets Kohtunik