2-08-90927/2 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-90927

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kostja õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.mail 2009a Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Ülle Raag Tsiviilasja number 2-08-90927 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi Rxxxxx Lxxx vastu telekommunikatsiooniteenuse tarbimise eest tekkinud võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Aktiva Finants(registrikood 10746479, asukoht Jõe tn 3, Tallinn) Esindaja: OÜ Julianus Inkasso( registrikood 10686553, asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn; e-mail: inkasso@julianus.ee ) Kostja: Rxxxxx Lxxx( isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. Mõista välja Rxxxxx Lxxxxxx OÜ Aktiva Finants kasuks võlgnevus 2783,79 krooni ja viivised 2782,79 krooni. Kohtuotsus on viivitamata täidetav TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel.

Menetluskulude jaotus:

Jätta menetluskulud Rxxxxx Lxxx kanda. Mõista välja Rxxxxx Lxxxxxx OÜ Aktiva Finants 500( viissada) krooni tasutud riigilõivu katteks ja OÜ Aktiva Finants poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 975 krooni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

OÜ Aktiva Finants esindaja, OÜ Julianus Inkasso, esitas 29.12.2008a. kohtule hagiavalduse Rxxxxx Lxxx vastu telekommunikatsiooniteenuse tarbimise eest tekkinud võlgnevuse nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista võlgnevus summas 2783,79 krooni, viivis 2782,79 krooni. Hagiavaldus saadeti kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Maakohtule, kuna kostja elukoht Rahvastikuregistri andmetel on Jõgevamaa. Jõgeva kohtumajas on avaldus võetud menetlusse 24.03.2009a. Kohus selgitas välja kostja tegeliku elukoha, mis on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja postitas talle hagi, andes vastamistähtajaks 24.04.2009a. Kostja vastas kohtule tähtaegselt, et tunnistab hagi. Kostja avaldas ka, et ta ei oma mingit sissetulekut, ei saa isegi toimetulekutoetust ja on nõus kirjaliku menetlusega.

Eeltoodut arvestades, leiab kohus, et asja saab lahendada sisuliselt kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. TsMS § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel on võlasuhe, mis tuleneb AS Tele2 ja Rxxxxx Lxxx vahel 20.02.2004a sõlmitud Tele2 liitumisja Tele2 järelmaksulepingust nr 10272027, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust ning müüs talle järelmaksuga mobiiltelefoni. Kostja jättis osutatud teenuste eest hagejale nõuetekohaselt tasumata. Hageja nõuab kostjalt maksekohustuse täitmist ja maksmisega tasumisega viivitamise eest viivist.

Kostja on rikkunud müügilepingust tulenevat maksekohustust. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel on müügileping, millega hageja on müünud kostjale õiguse kasutada oma mobiiltelefonivõrku ja selle kaudu pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid. Selline suhe reguleeritakse VÕS §

208 lg 3 alusel. Kostja on kasutanud hageja poolt pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid, kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ja pole hagejale tasunud. Hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada.

Hagi tuleb rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus muu hulgas kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja esitas oma menetluskulude nimekirja hagiavalduses ja taotles kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 500 krooni ja tasu õigusabi eest 2500 krooni. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda TsMS §

174 lg.1, § 176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 450 krooni ning hageja poolt kantud õigusabikulud 2500 krooni. TsMS § 175 lg.1 sätestab: kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et käsitletavas asjas õigusabi osutamine 2500 krooni eest ei ole põhjendatud ega vajalik. Tegemist on nn masshagide liiki kuuluva nõudega, milles puuduvad erilised õiguslikud või faktilised asjaolud, mis suurendavad õigusteenuse mahtu ja teenuse osutamiseks vajalikku ajakulu. Nõue kuulub oma sisult õiguslikult lihtsate hulka. Seetõttu ei ole õigustatud õigusteenuse kasutamine hinna eest, mis võrdub 89%-ga hagi hinnast. Käesoleval juhtumil taotletud õigusabi hind 2500 krooni moodustab 89% põhinõudest. Asjas ei ole peetud kohtuistungit ja hagejal on olnud võimalik piirduda kohtule ühekordse dokumentide esitamisega (hagiavaldus koos lisadega). Kohus loeb põhjendatuks õigusabiteenuse hinnaks 35% põhihagist, s.o. 975 krooni.

Kohus leiab, et see tuleb kostjalt hageja kasuks käesoleva otsusega välja mõista. Kostja on soovinud talle otsuse saatmist.

Kohtunik Ü.Raag