2-08-11438/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ele Liiv Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 19.mail 2009.a. kell

14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.

Tsiviilasja number 2-08-11438 Kohtuasi KP hagi K T vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja – KP(ik xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja – advokaat T Mällas Kostja – K T (ik xxx, elukoht xxx)

Hagi hind 47’865.- krooni Asja läbivaatamine Kohtuistungil 22.04.2009.a.

Resolutsioon.

1. Jätta hagi rahuldamata. Mitte mõista välja K T KP kasuks alusetu rikastumisega saadud 40’000.- krooni, viivised ja kahju 7’865.- krooni.

2. Menetluskulude jaotus Jätta asjas kantud menetluskulud hageja kanda. Kostjal on õigus taotleda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamisel otsuse peale kaebetähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Nimetatu ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused 28.03.2008.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostja vastu. Hagiavalduse kohaselt teostas hageja 09.04.2007.a pangaülekande kostja arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxx summas

15’000.- kr selgitusega L19 l.makse ja 10. aprillil 2007.a teise ülekande summas 25’000.- selgitusega L19 2.makse eksituse tõttu, pidades kostjat raha ülekandmisel õigustatud isikuks. Hageja ja kostja vahel puuduvad mistahes õiguslikud suhted, mis tingiksid kostja õiguse eelnimetatud summade saamiseks. Kohtuväliselt pole vaidluse lahendamine tulemusi andnud.

24. septembril 2007.a. esitas OÜ Advokaadibüroo Luberg ja Päts kliendilepingu nr T-44/07-M alusel hagejale õigusteenuse eest, mis seisnes kostjale pretensiooni koostamises ja läbirääkimiste pidamises arve nr 268m summas 7865,88 krooni. Hageja tasus eelnimetatud arve 26. septembril 2007.a. Seisuga 25.03.2008 on kostja kohustatud tasuma hagejale alusetult saadud raha tagastamata jätmise eest viivist summas 4’204,50 kr. Hageja palub välja mõista kostjalt enda kasuks alusetu rikastumisega saadud 40 000 krooni, viivised alusetult saadud raha tagastamata jätmise eest ning tekkinud kahju 7’865.- krooni.

28.05.2008.a kohtusse laekunud hageja täienduste kohaselt, isegi kui oleks võimalik nõustuda, et keegi kolmas isik on hageja juures ehitustöid teostanud, ei loo see hageja ja kostja vahel veel õigussuhet. Kostja poolt esitatud tõendid ei tõenda hageja või kostja ega hageja ja F.P vahelist õiguslikku suhet.

27.11.2008.a kohtusse laekunud vastuste kohaselt kohtu küsimustele on hageja märkinud järgmist: kostja soovis 2007.a teostada hagejale Xxx kuuluva elamu teise korruse remonttöid. Potentsiaalse tööde teostajana käis hageja elamut vaatamas ka FP, kes mainis, et tema on ainult ehitaja ning kokkulepped ehituse hinna ja mahu osas tuleb hagejal sõlmida kostjaga. Seetõttu asus hageja kostjaga töövõtulepingu sõlmimiseks läbirääkimisi pidama. Läbirääkimiste käigus esitas kostja ettepaneku tasuda ettemaksu 40’000.- krooni, mida hageja ka tegi. Kostja ei selgitanud hagejale, mille jaoks konkreetselt ettemaksu vaja on. Hagejale ei tundunud kostja ettepanek ettemaksu tasumiseks imelikuna arvestades 2007.a täies hoos olnud ehitusbuumi, kus lepingu sõlmimise tingimusi dikteerisid ehitusettevõtted ja ehitajad. Hageja ja kostja omavahel kokkuleppele ei jõudnud, mistõttu jäi töövõtuleping sõlmimata. Hagejale teostasid remonttöid kolmandad isikud.

Hageja ja FP vahel ei ole kunagi ühtegi lepingulist ega ka lepinguvälist suhet olnud. FP näol on tegemist isikuga, kes käis ehitusobjekti vaatamas ning eeldatavasti oli FP isikuks, kes pidi hagejale ka töid teostama. Siiski reaalselt FP mingeid ehitustöid hagejale kunagi ei teostanud ega ka mingeid ehitusmaterjale hagejale üle ei andnud.

Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja 29.04.2008.a kohtusse laekunud vastuse kohaselt ei tunnista kostja hagi. Kostja elukaaslane FPteostas hageja elukohas XXX, Tallinnas, ehitustöid teise korruse renoveerimisel alates 10.04.2007.a – 12.05.2007.a. Hageja kandis kostja arvele raha ja selle eest osteti hagejale ehitusmaterjale, teostati transporti ja osaliselt ka paigaldus. Hageja teadis väga hästi, milleks ja kellele ta raha kaks korda üle kandis.

Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et hageja on valinud oma õiguste kaitseks mittekohase viisi.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja kandis kahe pangaülekandega kostja arveldusarvele kokku 40’000.- krooni, märkides makse selgitusse „L19 1.makse” ja „L19 2.makse” (tl 5-6). Vaidlust ei ole selles, et hageja on tasunud advokaadibüroole pretensiooni koostamise ja õigusabi osutamise eest 7’865,88 krooni (tl 10-11). Kohtuväliselt vaidlust lahendada ei ole õnnestunud (tl 7-9).

Hageja vande all antud seletuste kohaselt (tl 78-79) selgus 2007.a alguses vajadus hakata ehitama hageja majale teist korrust juurde, hagejal oli juttu FP, et viimane võiks olla ehitajaks, lepingut ei sõlmitud ja FP ehitama ei hakanud. Hageja ei usu, et FP tegi töid, hageja ei kohanud teda objektil, kostjaga ei ole hageja kohtunud, läbirääkimisi pidas FP, FP andis kostja kontonumbri, hageja teostas ettemaksu, et töid hakataks tegema, hageja soovis teise korruse väljaehitamist, teine ehitaja ehitas objekti.

Kostja vande all antud seletuste kohaselt (tl 81) on FP kostja elukaaslane, kes teostas hagejale vaidlusalusel objektilt töid. Maksmine pidi toimuma hagejale, sest kostjal oli pangakonto, FP ei olnud ja viimase palvel nõustus hageja, et ülekanne tehakse temale. Kostja andis pangakaarti ja PIN koodid FP kätte, viimasel oli telefonivõlgnevus ja ta ei avanud kartuses, et raha sealt maha võetakse endale pangakontot.

Tunnistaja FP ütluste kohaselt (tl 83-84) oli tal hagejaga suusõnaline kokkulepe kaks aastat tagasi aprillis, et tunnistaja renoveerib hageja teise korruse. Tunnistaja pani uue musta põranda, teise korruse otsaseinad vahetas ära, ostis ja paigaldas tuuletõkkeplaadi, viimistlustöid ei teinud. Tunnistaja võttis endale ka abilise Keilast, kes viibis kogu aeg objektil. Hagejaga puutus tunnistaja tööde tegemise ajal kokku, hageja andis talle kuuri võtmed, kuhu saaks tööriistu panna, samuti maja võtmed. Tunnistaja tuli ära objektilt, kuna kokkuleppele allakirjutamine venis, ajaliselt teostas tunnistaja renoveerimistöid üle kuu, tunnistaja andis hagejale oma naise konto numbri, sest tal endal kontot ei ole. Raha on tunnistaja välja võtnud, kuna pidi materjale ostma.

Tunnistaja SH ütluste kohaselt (tl 86) ehitas tunnistaja 2007.a hagejale kuurialust, samal ajal käis objektil ehitustegevus, tunnistaja alustas teise korruse ehitustegevusega juunis 2007.a. siis tuli hageja tema juurde ja ütles, et tal on teine ehitaja lahkunud ja ehitus on pooleli jäänud, hagejal oli teise korruse tööde lõpetamiseks abi vaja. Kui tunnistaja ehitama läks, siis objektil oli pandud üks kiht villa, must põrand oli samuti pandud, uued aknad, toitekaablite punt rippus.

Nimetatud poolte ja tunnistajate ütlustest teeb kohus järelduse, et hageja palkas tunnistaja FP teostama teise korruse renoveerimistöid, millega ka tunnistaja alustas ja mille eest hageja kostjale tasus tunnistaja palvel kostja arvelduskontole. Kõige erapooletumaks peab kohus seejuures tunnistaja SH ütlusi, kelle ütlustega loeb kohus tõendatuks, et hageja palkas tunnistaja teist korrust välja ehitama just seetõttu, et teine ehitaja oli ehituse pooleli jätnud ja seda lõpetamata minema läinud. Kuna tunnistajal puudub isiklik huvi asja lahendamise vastu, on tema ütlused kõige usaldusväärsemad ja nendest teeb kohus järelduse, et hageja poolt esile toodud asjaolu, et teise korruse ehitamisel tal kellegi teisega kokkuleppeid ei olnud, ei vasta tõele. Tulenevalt tunnistaja FP ütlustest, et tal olid nii maja kui kuuri võtmed ja hageja enda seletustest, et ta pidas läbirääkimisi FP, ei ole usutavad hageja hagis esile toodud asjaolud, et hageja ja tunnistaja vahel puudusid mistahes õigussuhted ja hageja kandis ekslikult üle hagis märgitud rahasumma kostjale. Nimetatud põhjusel peab kohus usutavaks kostja vande all antud ütlusi selle kohta, et raha kanti kostja arveldusarvele FP tasumiseks ja FP ütlusi selle kohta, et ta objektil vastavalt kokkuleppele kostjaga ehitas ning kuna tunnistajal puudus konto, palus ta tasuda ettemaksu kostja arveldusarvele. Tegemist ei ole kostja poolt alusetult saaduga, vaid sellega täitis hageja kohasel viisil oma kohustuse FP ees (VÕS § 76 lg 3). Kostja ei ole viivitanud oma rahalise kohustuse täitmisega, kuna tal selline kohustus hageja ees puudus. Hageja nõue kostja vastu alusetult saadu tagastamiseks ja viiviste nõudes tuleb jätta eeltoodud põhjusel rahuldamata (VÕS § 1028 lg 1 ja § 113 lg 1).

Kuivõrd kostja ei pidanud hagejale tagastama raha, sest kostja ei olnud 40’000.- kr võrra hageja arvel rikastunud, ei saa kostja tegu raha tagastamata jätmise näol vaadelda kostjapoolse õigusvastaselt kahju tekitamisena ja hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist (VÕS § 1043 ja § 128 lg 3).

Kohus ei uuri järgmisi käesolevas vaidluses asjakohatuid tõendeid: FP kirjalikku seletust (tl 17), kuna see ei ole kohases protsessuaalses vormis. Kuna käesoleva vaidluse esemeks ei ole asjaolu, mis mahus tunnistaja FP töid teostas, ei uuri kohus kostja poolt esitatud kviitungeid (tl 19-37) ja fotosid (tl 63-68).

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda.

Ele Liiv kohtunik