2-09-2519/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Ene Tsefels

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.05.2009. a Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-2519

Tsiviilasi

AS T hagi AS A vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

100 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS T (reg kood xxx, asuk xxx);

Kostja AS A (reg kood xxx, asuk xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt AS-lt A põhivõlgnevus 100 000 krooni ja viivisvõlgnevus summas 29 999,99 krooni

hageja AS T kasuks.

3. Hageja kohtukulud jätta kogu ulatuses kostja AS A kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue

Hageja esitas 22.01.2009.a. kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevus summas 199 999,99 kr.

Hagiavalduse kohaselt poolte vahel kehtib ostu-müügileping nr 22-2003, mille p 5.1. kohaselt ostja tasub kauba eest 28

kalendripäeva jooksul alates kauba üleandmisest, p 5.2. järgi kohustub aga ostja lepingust tuleneva maksekohustuse

mittetähtaegsel täitmisel tasuma viivist 0,15% kalendripäevas tähtajaks tasumata summalt, kui pooled ei ole kirjalikult

kokku leppinud maksetähtaja pikenemises. Lepingu p 5.3. järgi loetakse võlgnevuse korral kõigepealt tasutuks

leppetrahvid ja viivised ja seejärel põhivõlgnevus. 15.12.2008.a. seisuga moodustas kostja põhivõlgnevus 2008.a.

saadud kaupade eest kokku 100000 kr ja viivised summas 110 209,74 krooni.

26.02.2009.a. hagiavalduse täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista seisuga 25.02.2009.a. viivised

summas 29 999,99 kr ja põhivõla summas 100 000 krooni, kuivõrd kostja on peale hagiavalduse esitamist kustutanud

võlga summas 70 000 krooni.

Hageja 04.03.2009.a. vastuses kostja seisukohtadele, leiab, et pooltevaheline suhtlus tugineb nimelt 2003.a. lepingule,

sest teisi lepinguid poolte vahel sõlmitud ei ole, samuti ei ole poolte vahel kokkulepet 60 päevase maksetähtaja osas, ka

ei ole hageja viivistest loobunud.

Kostja seisukoht

Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et poolte vahel 09.06.2003.a. leping on lõppenud juba 09.06.2005.a. tuginedes

lepingu p 8.5, mistõttu hageja peab viiviste nõudes lähtuma seadusest, mitte lepingust. Samuti on pooled suuliselt

kokku leppinud maksetähtajas pikkusega 60 päeva.

2 (2)

Lepingu p 5.8 kohaselt oli hagejal õigus peatada kauba müük, kui kostjal on võlgnevus hageja ees, seda aga hageja ei

teinud. Esimese viivisearve esitas hageja alles 05.12.2008.a. so rohkem, kui 5 aastat peale lepingu sõlmimist, sellega

andis hageja praktikas mõista, et on loobunud viiviste nõuetest ja andnud kostjale pikema maksetähtaja kui lepingus

sätestatud. Leiab, et hageja käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega.

Kohtu põhjendused

Harju Maakohtu 15.04.2009.a kohtumääruse (t lk 41) kohaselt lahendab kohus antud tsiviilasja kirjalikus menetluses.

Kohtumäärusega anti pooltele võimalus esitada kohtule avaldusi ja dokumente kuni 30.04.2009.a. Samuti teavitati

menetlusosalisi, et kohtuotsus antud asjas tehakse avalikult teatavaks 18.05.2009.a.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja

menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 sätestab, et võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e

võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita

kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, § 3 p 1 järgi võlasuhe võib tekkida lepingust, §

208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt

tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja

ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

Asjaolu, et poolte vahel on võlaõiguslikud suhted, on tõendamist leidnud ostu-müügi lepinguga nr 22-2003 kehtivusega

1 aasta. Kostja vastuväide , et leping on lõppenud, on paljasõnaline arvestades lepingu p 8.5., mille kohaselt kui

kumbki pool ei ole 30 päeva enne lepingu lõppemist avaldanud soovi lepingu lõpetamiseks, pikeneb leping automaatselt

1 aasta võrra. Usaldusväärseid tõendeid lepingu lõpetamise kohta kohtule esitatud ei ole, pealegi on hagiavaldusest

nähtuvalt kostja ostnud hagejalt kaupa 2008.a. 15 korral, milline asjaolu annab alust arvata, et kõnealune leping kehtib

senini.

Poolte vahel on vaidlus maksetähtaja osas. Kostja väidab, et maksetähtaeg on poolte suulise kokkuleppe ja praktika

kohaselt 60 päeva. Hageja sellega ei nõustu ja on seisukohal, et maksetähtaeg lepingu p 5.1. järgi on 28 päeva. Kohus,

arvestades asjas kogutud tõendeid, nõustub hageja seisukohaga. Et pooled oleksid lepingus kokkulepitud

maksetähtaega kirjalikult kooskõlas lepingu p 5.2 muutnud, kostja tõendanud ei ole. Suuline lepingumuutmine ei ole aga

osundatud lepingupunkti järgi lubatud. Järelikult kehtib 28-päevane maksetähtaeg.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. Kuivõrd lepingu punktis 5.3. on pooled kokku leppinud

selles, et esmalt loetakse tasutuks viivised, on osundatud sättega kooskõlas hageja nõue selles, et esmalt loetakse

tasutuks viivised ja seejärel põhinõue.

VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlgnik ja võlausaldaja peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt, lg 2 järgi

võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt

vastuvõtmatu. Kostja on seisukohal, et hageja käitumine, nõudes hagis nimetatud asjaoludel viivist, jättes kostjale oma

käitumisega mulje, et kostja on täitnud oma kohustused nõuetekohaselt ja maksetähtaeg on pikem kui lepingus

sätestatud, on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja

viivitanud arvete tasumisega vastavalt 1 kuni 86 päeva, viimase makse on sooritanud 05.12.2008.a. hilinedes

järjekordselt maksega 42 päeva. 05.12.2008.a on hageja esitanud viivise arve 2008.a. aasta eest. Kohtule on ebaselge

kostja seisukoht, kaaludes poolte huvisid, miks peaks kohus seadma võlgniku huvi kõrgemale kui võlausaldaja huvi, kes

oma kohustuse on nõuetekohaselt täitnud. Hinnates kostjapoolset lepinguliste kohustuste hilinemisega täitmist, leiab

kohus, et pigem kostja, kes vaid eeldas, et hageja viiviseid ei nõua, on see, kes oma õigusi on kuritarvitanud, tasudes

saadud kauba eest esitatud arveid järjepideva hilinemisega. Kohus leiab, et hageja käitumine viivisnõude esitamise näol

ei ole käsitletav asja materjale arvestades hea usu põhimõttevastase käitumisena.

Hageja lõplikuks nõudeks jäi põhivõla nõue summas 100 000 kr ja viivisvõla nõue summas 29 999,99 krooni. Kohus

leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ja tuleb rahuldada.

Menetluskulu

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd otsus tehti kostja kahjuks, tuleb

hageja menetluskulud kogu ulatuses jätta kostja AS A kanda.

Ene Tsefels

Kohtunik