3-08-2319/47 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. mai 2009, Tallinn

Haldusasja number

3-08-2319

Haldusasi

OÜ Aruküla Arendus kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse 27.10.2008 maksuotsuse nr 12-5/900

tühistamise ning OÜ Aruküla Arendus enammakstud

käibemaksu tagastustaotluse rahuldamiseks kohustamise

nõuetes

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 15. aprillil 2009

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: OÜ Aruküla Arendus;

Esindaja: vandeadv. Kaspar Lind;

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus;

Esindajad: Kaupo Kruusvee, Meelis Rohtlaan ja

Karolin Lorents.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Kohtuotsuse

kinnitatud paberärakiri on võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. EQ Ehitab OÜ müüs ja Aruküla Arendus OÜ ostis 25.04.2008 Harjumaal Raasiku vallas Kulli

külas 26 kinnistut hinnaga kokku 36 100 000 krooni, millele lisandus käibemaks 6 498 000 krooni,

kokku 42 598 000 krooni. Lepingus lepiti kokku, et ostja tasub summa müüjale hiljemalt

24.04.2018 ehk kümne aasta pärast.

2. 2008. aasta aprillis deklareeris OÜ Aruküla Arendus sisendkäibemaksu summas 6 517 164

krooni. Sisendkäibemaksus kajastati Harjumaal Raasiku vallas Kulli külas ja Aruküla alevikus

asuvate kinnistute ost EQ Ehitab OÜ-lt. Kaebaja esitas 19.05.2008 maksuhaldurile käibemaksu

tagastusnõude summas 6 517 164 krooni.

3. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi maksuhaldur) kontrollis 28.05.2008

korralduse nr 12-2.1/16801 alusel OÜ Aruküla Arendus maksude arvestamise, deklareerimise ja

tasumise õigsust 2008. aasta aprillis.

5. EQ Ehitab OÜ deklareeris müügilt tekkinud 18% määraga 17.06.2008 esitatud

parandusdeklaratsiooniga. Kinnistute müügil tekkinud maksustatavalt käibelt arvestatud

käibemaksu ei ole EQ Ehitab OÜ riigieelarvesse käesoleva ajani tasunud.

6. 15.10.2008 kontrollaktis nr 12-3/764 tõi maksuhaldur ära maksustamise seisukohalt tähendust

omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud. OÜ Aruküla Arendus esitas 22.10.2008 kontrollaktile

eriarvamuse.

7. 27.10.2008 maksuotsusega nr 12-5/900 määras maksuhaldur OÜ-le Aruküla Arendus 2008.

aasta aprilli eest tasumiseks käibemaksu summas 6 517 164 krooni ja jättis rahuldamata kaebaja

01.07.2008 esitatud käibemaksu tagastamistaotluse summas 6 517 164 krooni.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

8. Kaebaja leiab, et käesolevas asjas on maksuhaldur vääralt kohaldanud MKS § 83 lg 4. Riigikohtu

halduskolleegiumi 25.03.2009. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-3-09 on märgitud seoses MKS § 83 lg

4 järgmist: MKS § 83 lg 4 kohaldamine eeldab varjatud tehingu tuvastamist. Kolleegium peab

vajalikuks märkida, et maksuhaldur ei pea tegelikku tehingut tsiviilõiguslikult täpselt kvalifitseerima

ning tehingu tsiviilõiguslik ja maksuõiguslik kvalifikatsioon ei pea alati kokku langema (vt ka

Riigikohtu halduskolleegiumi 04.10.1999 määrus asjas nr 3-3-1-31-99).

9. Käesolevas asjas võib maksuhalduri seisukohtadest aru saada selliselt, et tehingut justkui

tegelikult ei toimunudki (ei varjatud teist tehingut) ning seetõttu ei ole tekkinud sisendkäibemaksu

mahaarvamise õigust. See on aga vastuolus maksuhalduri enda tegevusega ning tsiviilasjas nr 2-08-

68233 esitatud seisukohtadega. Nimetatud tsiviilasjas esitatud maksuhalduri hagiavaldusest nähtub,

et maksuhaldur on asunud sisse nõudma EQ Ehitab OÜ maksuvõlga. Maksuvõlg tekkis aga EQ

Ehitab OÜ-l seetõttu, et toimus maksustatav käive: kinnisasjade võõrandamine kaebajale. Kui

tegemist oleks teeseldud tehinguga või näiliku tehinguga, siis sellisel juhul ei saaks tekkida käivet.

Hagiavaldusest nähtub, et maksuhaldur on teinud EQ Ehitab OÜ-le 18.06.2008. a korralduse nr

13-2/7935, millega on nõutud maksuvõla tasumist summas 6 648 956 krooni. Seega ei ole

maksuhaldur ainult tsiviilkohtumenetluses vaid ka maksumenetluses esitanud selge seisukoha,

millest järeldub tehingu toimumine. Korralduses on viidatud seejuures otseselt vaidlusalustele

tehingutele kinnisasjadega. Kaebaja soovib nimetatud korralduse esitada käesoleva asja juurde

(lisatud) ning tõendada sellega seda, et maksuhaldur ise peab vaidlusaluseid tehinguid ja käivet

toimunuks. Seejuures ei saa antud juhul lähtuda sellest, et tsiviilasja esitatud väited ja tõendid või

maksumenetluses teise isiku suhtes tehtud korraldused ei oma käesolevas asjas tähendust, kui

tegemist on ühe ja sama tehingu maksustamisega ning kui maksuhalduri tegevuse tulemuseks võib

olla topeltmaksustamine, mis ei ole vastustaja vastuse terminoloogiat kasutades siiski paljalt

„võimalik tulevikus asetleidev maksunduslik nüanss”. Ühele ja samale tehingule ei saa maksuhaldur

anda paralleelselt kahte erinevat hinnangut (et ühel juhul on käive toimunud ja teisel juhul ei ole

käive toimunud ning vastavalt esitada korraga müüjale maksunõude ja müüjal keelata

sisendkäibemaksu mahaarvamine). Selline tegevus rikub käibemaksu neutraalsust ning toob kaasa

maksu kumuleerumise ning topeltmaksustamise.

10. Kaebaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi 25.03.2009 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-3-09 ning

selle otsuse p 11, milles märgitakse järgmist: Sisendkäibemaks arvatakse maha kohe kaupade ja

teenuste soetamisel või nende eest tasumisel, sõltumata sellest, millal tegelikult hakatakse kaupa või

teenust kasutama. Kui arve antakse koos kauba või teenusega ning selle eest makstakse pärast arve

kättesaamist, siis tekib sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus kauba või teenuse kättesaamise kuul

ning arve tasumine ei ole oluline. Kohese mahaarvamise põhimõtte kohaselt ei ole

sisendkäibemaksu mahaarvamisel oluline, kas ostja on tasunud kauba või teenuse eest osaliselt või

täies ulatuses. Sisendkäibemaksu mahaarvamine on lubatud, kui tegemist on maksustatava käibe

tarbeks soetatud kauba või teenusega. Seega leiab kaebaja, et kui maksuhaldur on ise

aktsepteerinud EQ Ehitab OÜ maksuvõlga ja seeläbi ka käibe tekkimist, siis oleks vastuoluline

väita, et sama tehing on tegelikult kaebaja poolt vaadatuna näilik. Seejuures ei saa oluline olla

kinnistute eest tasumise või mittetasumise fakt, samuti ei saa määrav olla see, kuivõrd on jõudnud

kaebaja teha mingeid ehitus- või arendustöid (sarnaseid väiteid on esitanud maksuhaldur ka

ülalviidatud Riigikohtu haldusasjas ning neid on peetud asjakohatuteks). Käesolevas asjas on

oluline hinnata võõrandamise toimumist (KMS § 2 lg 5). KMS § 2 lg 5 peab kinnisasjade puhul

oluliseks valduse üleandmist. Riigikohtu 21.05.2008 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-14-08 on

märgitud, et mõistet "soetamine" kasutatakse käibemaksuseaduses mitte omandamise (st

omandiõiguse tekkimise), vaid võõrandamisele vastavate õiguste (st õigusi kasutada kaupa ja sellega

seotud majanduslikke hüvesid omanikuna) üleandmise tähenduses. Soetamine tähendab eeskätt

õigusliku ja faktilise võimaluse loomist vara kasutamiseks sarnaselt omanikuga)./…./ Vastavalt

KMS § 11 lg-le 1 tekib käive kauba (ka kinnisasja) ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemisega

(kinnisasja puhul üleandmisega) või kauba eest tasumisega sõltumatult kauba kättesaamisest.

Arvestades, et notariaalse lepingu p 4.1. kohaselt on valdus üle antud ning puuduvad tõendid, mille

kohaselt EQ Ehitab OÜ oleks säilitanud omandi (nii majandusliku kui juriidilise), siis on toimunud

võõrandamine käibemaksuseaduse mõistes ning kaebajal on sisendkäibemaksu mahaarvamise

õigus. Maksuotsuses toodud kontseptsiooni rakendamine oleks kaebaja arvates ainult siis võimalik,

kui ei oleks toimunud võõrandamist KMS § 2 lg 5 mõistes ning EQ Ehitab OÜ oleks säilitanud

majandusliku omandi kinnisasjadele. Seda aga käesolevas asjas toimunud ei ole, sest EQ Ehitab

OÜ-l puudub igasugune faktiline ja õiguslik võim võõrandatuid kinnisasjade üle.

11. Kaebaja märgib, et tegemist ei olnud teeseldud tehinguga, kuna E. Li. kui EQ Ehitab OÜ

juhataja ja omaniku tahtlus oli suunatud ettevõtte omandiõiguse võõrandamisele T. P.le ning OÜ

Aruküla Arendus tahtlus kinnistute müügilepingu sõlmimisel oli suunatud lepingu täitmisele.

Teeseldud tehinguga oleks tegemist olnud juhul, kui pooled ei oleks tegelikult soovinud lepingutes

toodud tagajärgi ning EQ Ehitab OÜ oleks jäänud faktiliselt tegelikuks kinnistute omanikuks ja E.

L. tegelikuks EQ Ehitab OÜ omanikuks. Reaalselt tehingute toimumist kinnitab peale notariaalsete

lepingute ka asjaolu, et T. P. oli EQ Ehitab OÜ omandamise eest kohustatud tasuma T. K.le

50 000 krooni. Lisaks andis T. P. maksuhaldurile ütlusi, mis kinnitavad üheselt, et ta soovis endale

osta ettevõtte ning tegemist ei olnud teeseldud tehinguga. Samuti võttis T. P. peale EQ Ehitab OÜ

omanikuks saamist SEB arveldusarvelt välja umbes 17 000 krooni ja kustutas kõik E. L. õigused

arveldusarvet kasutada.

12. Maksuhaldur märkis maksuotsuses, et kinnistute ostu-müügitehing sõlmiti seotud isikute vahel,

kuna mõlema äriühingu juhatuse liikmeks oli kinnistute müügi toimumise hetkel E. L.. Kaebaja

selgitab, et kinnistute müük ja EQ Ehitab OÜ müük olid seotud, kuna E. L. ei oleks olnud nõus

firmat müüma, kui ostja ei oleks müünud kinnistuid OÜ-le Aruküla Arendus. Maksuhaldur märkis

ka, et kogu tehing toimus E. L. juhtimisel, kes sõlmis sisuliselt lepingu iseendaga, kusjuures T. P.

rolliks oli kõigist selle tehingu tagajärjel EQ Ehitab OÜ-l tekkivatest kohustustest vabanemine.

Kaebaja selgitab, et koos firma müügiga kutsus T. P. E. L. juhatusest tagasi ja nimetas ennast

juhatajaks. E. L. ei puutunud enam firma juhtimisse ning ei saanud seetõttu teada, kas T. P. täidab

EQ Ehitab OÜ juhatajana seadusi või mitte. E. L.l puudusid tehingu deklareerimiseks volitused,

kuna ta ei olnud enam EQ Ehitab OÜ juhatuse liige ega töötaja. Kaebaja leiab, et firma müük

toimus kindlatel tingimustel ja tegemist oli tavalise äritegevusega.

13. Maksuotsuses märgitu kohaselt oli kinnistute ostu-müügitehingu sõlmimise hetkel E. L.le juba

teada, et selle tehinguga satub EQ Ehitab OÜ makseraskustesse ja tema edasine majandustegevus

võib sattuda tõsise kahtluse alla. Kaebaja leiab, et maksuhalduri selline seisukoht on paljasõnaline ja

tõendamata.

14. Maksuotsuses jõudis maksuhaldur järeldusele, et sõlmitud rendilepingutel puudus sügavam ja

pikemas perspektiivis majanduslikku kasu toov eesmärk, kuna Fooruks Grupp OÜ-ga rendilepingu

sõlmimise tegelik mõte on olnud kinnistute müügi toimumisel teatava kontrolli säilitamine

kinnistute staatuse üle ja nende sundmüügi alla sattumise vältimine. Kaebaja leiab, et need

üürilepingud annavad kaebajale väga tugeva positsiooni läbirääkimistel võlausaldajatega, kelle

kasuks kinnistud on panditud. Kaebaja selgitab, et jõupositsioon on äris hea, kuna sellisel juhul

saab välja kaubelda paremad tingimused ning vastava asjaolu ei saa kuidagi tõestada teeseldud

tehingu toimumist.

15. OÜ Aruküla Arendus ei ole maksuotsuse kohaselt reaalselt teostanud kinnistutel

arendustegevust ega esitanud maksuhaldurile ühtegi tõendit selle kohta, et kinnistutel oleks mingit

arendustegevust teostatud ning sellega kaasnevaid kulusid kantud. Kaebaja märgib, et on tellinud

puurkaevu elektriga varustamiseks töid ning sõlminud Eesti Energia AS-iga elektrienergia lepingu

puurkaevude varustamiseks elektriga. Ka selle väite juures jääb kaebajale arusaamatuks, kuidas see

tõendab tehingu teeseldust. Maksuhaldur väidab maksuotsuses, et OÜ-l Aruküla Arendus puudus

tegelik nägemus kinnistute kasutamisest ettevõtluses, kuna arendamiseks vajalike rahaliste

ahenditega oleks tekkinud raskusi ning kaebaja oli sellest asjaolust teadlik. Kaebaja selgitab, et selles

piirkonnas on kõik juba välja arendatud (teed, elekter, vesi, drenaaž), seega tähendaks arendamine

ehitamist. Praeguses majandusseisus ei ole kaebajal mõtet maju valmis ehitada, vaid tuleb ehitada

üksnes siis, kui on olemas konkreetne ostja. Eeltoodust tulenevalt palub kaebaja kohtul

maksuotsuse tühistada ja kohustada maksuhaldurit täitma tagastusnõue.

16. Veel heidab kaebuse esitaja maksuhaldurile ette seda, et maksumenetluses on revident Ruth

Raudsepp käitunud hea haldustava vastaselt ja tekitanud kaebuse esitajale kahju. Kaebaja leiab, et

Ruth Raudsepa teguviisi tõttu pikenes tagastusnõude taotluse menetlemise tähtaeg 30 päeva võrra

ning sellest viivitusest tekkis kaebajal kahju summas 119 108,95 krooni (viivitusintress 30 päeva

eest). Samuti leidis kaebaja, et maksuhaldur kuritarvitab oma õigusi. Maksuhaldur esitas 17.10.2008

maakohtule hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse. Vastustaja palus maakohtul tunnistada

kehtetuks kaebaja ja EQ Ehitab OÜ vaheline leping, kuna EQ Ehitab OÜ-l tekkis lepingu

sõlmimisega käibemaksu võlg ning see tehing oli maksuameti kui võlausaldaja huve kahjustav

tehing ja tuleb tunnistada kehtetuks. Kohus rakendas kaebaja suhtes hagi tagamise abinõu

kinnistute käsutamise keelumärke näol, mille tagajärjel on kaebaja tegevus kinnisvarafirmana 99%

ulatuses piiratud. Kaebuse esitaja ei ole nendest väidetest küll taganenud, kuid istungil ei pidanud

kaebaja uus esindaja Kaspar Lind vajalikuks neid väiteid täiendavalt analüüsida ja ka kaebaja

istungieelselt saadetud täiendavad selgitused maksumenetluse väidetavat ebaseaduslikkust ei sisalda.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

17. Vastustaja ei pea kaebust põhjendatuks ning palub see rahuldamata jätta. Vastustaja rõhutab, et

maksuõiguslik hinnang tehingutele iseenesest ei muuda nende kehtivust tsiviilõiguslikes suhetes.

Riigikohtu halduskolleegium on 26.10.2006 otsuses nr 3-3-1-59-06 märkinud, et haldusorganil on

uurimisprintsiibist tulenevalt kohustus haldusmenetluses välja selgitada ka tsiviilõiguslikud asjaolud,

kui need omavad tähtsust asja lahendamisel. Käesolevas asjas on selleks asjaoluks tehingu

tegelikkus või näilisus ning maksuhalduril on kohustus seda asjas arvesse võtta olenemata sellest,

kas lepingud hiljem tsiviilõiguslikult kehtima jäävad. Vastustaja leiab, et kaebaja väited

maksuhalduri pahatahtlikkusest ja õiguste kuritarvitamisest on otsitud ja meelevaldsed. Kui

maksuhaldur tuvastab, et tehingu tegelik sisu on erinev poolte poolt maksuhaldurile näidatust, on

maksuhalduril legaliteedi põhimõttest lähtuvalt mitte ainult õigus, vaid ka kohustus tagada

konkreetsel juhtumil maksustamine vastavalt maksuseadustele. Ka Riigikohtu halduskolleegium on

09.10.1999 määruses asjas nr 3-3-1-99 kinnitanud, et vastasel korral oleks lepingupooltel võimalus

omavahelise kokkuleppega määrata kindlaks maksukohustus, selle sisu ja ulatus. Selline olukord

oleks vastuolus maksu kui avalik-õigusliku kohustise olemusega ning ühetaolise maksustamise

põhimõttega. Seega lähtub maksuhaldur maksustamisel objektiivsetest asjaoludest kogumis, mitte

subjektiivsetest hinnangutest ühe või teise maksukohustuslase kohta.

18. Vastustaja rõhutab, et maksuotsuse jõustumisel võib vajadusel kõne alla tulla äriühingute

raamatupidamisarvestuse korrigeerimine, et vältida käibemaksu mitmekordset tasumist. Samas ei

mõjuta võimalikud tulevikus asetleidvad maksunduslikud nüansid maksuotsuse õiguspärasust. EQ

Ehitab OÜ maksukohustuse osas võib maksuotsuse jõustumisel kõne alla tulla ka selle

korrigeerimine käesoleva vaidluse lahendist tulenevalt. Samas saab maksumenetluses oma õiguste

kaitsel üles astuda EQ Ehitab OÜ, mitte OÜ Aruküla Arendus. Maksuhaldur lisab, et EQ Ehitab

OÜ deklareeris müügilt tekkinud 18% määraga maksustatava käibe 17.06.2008 esitatud 2008.

aprillikuu parandusdeklaratsiooniga ja seda peale OÜ Aruküla Arendus suhtes kontrolli alustamist.

Kinnistute müügil tekkinud maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksu ei ole EQ Ehitab OÜ

riigieelarvesse käesoleva ajani tasunud. Seega kui kaebajale on kasulik, toob ta välja EQ Ehitab OÜ

käibemaksukohustuse, samas aga ei anna seletusi, miks seda kohaselt täidetud ei ole. Eeltoodu

kinnitab maksuhalduri seisukohta, et EQ Ehitab OÜ deklareeris käibe teeseldud tehingu

varjamiseks ning juba kinnistu müügihetkel teadis EQ Ehitab OÜ, et kinnistute müügi käivet ei

kavatseta deklareerida ega tasuda ning OÜ Aruküla Arendus soovib teeseldud tehingu alusel maha

arvata sisendkäibemaksu.

19. Kaebaja märkis, et teeseldud tehingu puhul ei oleks pooled tegelikult soovinud lepingutes

toodud tagajärgi ning EQ Ehitab OÜ oleks faktiliselt jäänud tegelikuks kinnistute omanikuks.

Vastustaja sellise seisukohaga ei nõustu, kuna maksukohustust ei saa mõjutada maksukohustuslase

hinnang sellele, milline tehing on teeseldud. Kaebaja ei ole välja toonud, milles väljendus poolte

soov lepingus väljatoodud õiguslike tagajärgede saabumiseks. Vastupidi, poolte edasine käitumine

ja muud kogumis tuvastatud asjaolud võimaldasid maksuhalduril järeldada, et tegemist oli teeseldud

tehinguga ja pooled ei soovinud lepingutes sätestatud tagajärgi. Näiteks kinnitab seda asjaolu, et

kinnistute ostu-müügilepingu punktis 5.2 sätestatakse, et kinnistute võõrandamisel tasutakse

ostuhinna arvelt panga nõue müüja vastu, kuid sellest ei tulene, et sellega väheneks ka ostja

kohustus müüja ees. Maksuhaldur tuvastas, et üksnes raha reaalne liikumine lepingujärgselt EQ

Ehitab OÜ pangakontole vähendab OÜ Aruküla Arendus kohustust EQ Ehitab OÜ ees. Kaebaja

hinnang, et tehing oleks teeseldud vaid juhul, kui EQ Ehitab OÜ oleks jäänud tegelikuks kinnistute

omanikuks, põhineb tõendite erapoolikul tõlgendamisel ja ei ole kooskõlas maksuhalduri kogutud

tõenditega. Kõik maksuotsuses toodud põhjendused kinnitavad kogumis, et tegemist on teeseldud

tehingutega. Maksustamisel on olulised faktilised asjaolud, mitte nende hindamise teel

maksukohustuslase poolt antud õiguslik kvalifikatsioon. Nii MKS § 11, § 56 lõikest 1 kui § 59

lõikest 1 ei tulene, et maksustamisel oleks relevantne maksukohustuslase õiguslik hinnang või

arvamus ning maksuhalduri kohustus tuvastada asjas olevad seisukohad. Antud järeldus on igati

kooskõlas ka maksuõiguse üldise eesmärgiga hõlmata majanduslikud hüved.

20. Vastustajale jääb selgusetuks, kuidas puudutab T. P. poolt raha maksmine T. K.le tehingute

tegelikku toimumist. T. P. 28.04.2008 seletustest tuleneb, et tema ei olnud kinnistute müügitehingu

asjaoludest teadlik. Kaebaja ei ole esitanud ka T. P. ja T. K.u vahelise tehingu kohta tõendeid ega

toonud välja asjaolusid, mis annaksid aluse kahelda T. P. seletustes. T. P. ütlused annavad

vastupidiselt kaebaja seisukohale kinnitust sellest, et tehing on teeseldud. Kaebaja ei ole

põhjendanud, miks hoiti T. P.t teadmatuses kinnistute ostutehingu asjaoludest. T. P. ja revident

Ruth Raudsepa vahelisest e-kirjavahetusest ja T. P. avaldusest Põhja Ringkonnaprokuratuurile

tuleneb samuti T. P. teadmatus tehingu tegelikest asjaoludest. Asjaolu, et T. P.a võttis EQ Ehitab

OÜ arvelt omanikuna raha, ei lükka ümber maksuhalduri poolt tuvastatud tehingu tegelikkusele

mittevastavust. Maksuhaldur on seisukohal, et E. L.l oli soov säilitada kontroll EQ Ehitab OÜ üle.

See väljendus näiteks E. L. poolt EQ Ehitab OÜ nimel allkirjade andmises ka pärast tema juhatuse

liikme volituste lõppemist. Samuti kinnitas E. L. 16.09.2008 suulistes seletustes, et tehingu

peamiseks eesmärgiks oli OÜ-le Aruküla Arendus sisendkäibemaksu mahaarvamise võimaluse

tagamine. E. L. kinnitas 19.08.2008 suulistes seletustes ja A. P. 17.09.2008 seletustes, et

rendilepingud OÜ-ga Fooruks Grupp tehti tema seljataguse kinnitamiseks. Eriarvamusest

tulenevalt oli E. L.l omanikuks olemise ajal tehtud tööde ja selle eest saadava tasu vastu selge huvi,

kuigi ta enda sõnade kohaselt ei olnud enam äriühinguga seotud. T. P. 04.09.2008 suuliste seletuste

kohaselt oli notari juures ette valmistatud volitus E. L. nimele, kuid T. P. volitusele alla ei

kirjutanud.

21. Vastustaja rõhutab, et maksuotsuses väljatoodud põhjendused põhinevad tõendite ja asjaolude

kogumis hindamisel ning põhjendusi ei saa tõenditest lahus hinnata. Kaebaja leidis, et kinnistute

müük ja äriühingu osa müük olid seotud ehk jadatehingud. Vastustaja on seisukohal, et see kinnitab

maksuotsuses väljatoodut seoses tehingute seotusega. E. L. ei tegutsenud tehinguid tehes mitte

mõlema äriühingu huvides, vaid soovis jätta EQ Ehitab OÜ käive deklareerimata ja samas

võimaldada Aruküla Arendus OÜ-l sisendkäibemaksu maha arvata. Siinkohal märgib maksuhaldur,

et kaebaja toob vastuoluliselt välja, et E. L.l puudus isiklik huvi seoses EQ Ehitab OÜ-ga peale

selle osa müümist, samas aga kinnitab, et tegemist oli jadatehingutega, mis on olemuslikult seotud.

E. L. 16.09.2008 seletustest tuleneb selgelt, et tehingu eesmärk oli üksnes sisendkäibemaksu

tagasisaamine ning tehing ei puudutanud Aruküla Arendus OÜ-le kasumliku äritegevuse tagamist.

Tehingutel äritegevusele iseloomulikku majanduslikult kasumliku eesmärgi puudumist kinnitavad

ka ebamõistlikult pikk maksetähtaeg, kinnistute koormamine hüpoteekidega kolmandate isikute

kasuks ja OÜ Fooruks Grupp ja EQ Automaatika OÜ kasuks seatud tasuta kasutusõigus 99

aastaks. Samuti kinnitab seda kinnistute ostu-müügi lepingu punkt 5.2, millest ei ole võimalik välja

lugeda, et kui kinnistute võõrandamisel tasutakse ostuhinna arvelt panga nõue müüja vastu, siis

sellega väheneb ka ostja kohustus müüja ees. Kaebaja ei ole ka põhjendanud, kuidas eeltoodud

asjaolud võiksid äritegevuses kasulikud olla.

22. Maksuhaldur selgitab, et maksumenetluses tuvastati, et E. L. ja A. P. püüdsid teadlikult hoida

T. P.t teadmatuses kinnistutega seotud tehingutest. T. P. väljendas 04.09.2008 seletustes

seisukohta, et teda kasutati A. P.i ja E. L. poolt ära. Ka kaebuses kinnitab kaebaja, et EQ Ehitab

OÜ müümise tingimuseks oli 26 kinnistu müük E. L. teisele firmale Aruküla Arendus OÜ. Samas

ei sätestatud müügilepingus sellist tingimust ning T. P. selgitustest tuleneb, et tema arusaama

kohaselt on firma nimel kinnistud, mis lähevad hiljem firma nimelt ära. Maksuhaldur leiab, et ära

kasutamine seisnes selles, et T. P.le müüdi EQ Ehitab OÜ osa eesmärgiga vältida käibemaksu

tasumist nimetatud tehingu eest, kuna T. P. hoiti tehingust teadmatuses ning E. L. viis EQ Ehitab

OÜ majanduslikku olukorda, millest tulenevalt ei olnudki võimalust käibemaksu tehingult tasuda.

Tehing toimus seega E. L. juhtimisel, kes sisuliselt sõlmis lepingu iseendaga ning T. P. roll kogu

tehingus oli vabaneda kõikidest EQ Ehitab OÜ-l selle tehingu tulemusel tekkivatest kohustustest.

Maksuhaldur leiab, et kinnistute ostu-müügilepingute allkirjastajamine T. P. poolt ei tähenda, et

tema oleks EQ Ehitab OÜ esindajana tehingu tegemisel ja selle tingimuste määramisel reaalselt

kaasategev. See tuleneb ka T. P. enda seletustest.

23. Kinnistute müügitehingu toimumise hetkel oli nii EQ Ehitab OÜ kui ka Aruküla Arendus OÜ

juhatuse liikmeks E. L.. Notariaalse kinnistute ostu-müügi lepingu sõlmimine toimus 25.04.2008.

Äriregistri andmete kohaselt lõppes E. L. juhatuse liikme staatus EQ Ehitab OÜ-s alles 28.04.2008.

Kinnistute ostu-müügi lepingule uue juhatuse liikme T. P. poolt alla kirjutamine ei tähenda, et

tehing oleks organiseeritud tema poolt, eriti et kinnistute ostu-müügi tehingust tal sisulist ülevaadet

ei olnud. Maksuhaldur on arvamusel, et EQ Ehitab OÜ müük T. P.le ning temale tehingute

ülevaate andmata jätmine, viitab soovile vabaneda käibemaksu tasumise kohustusest, kuid samas

saada tagasi käibemaks. Seega tehingu deklareerimine oli E. L. vastutuse alas, kuna E. L. oli sel

hetkel EQ Ehitab OÜ juhatuse liige. Maksuhaldur on seisukohal, et tehingu kohene deklareerimata

jätmine oli taotluslik ja pooltele teada juba tehingu sõlmimise hetkel. Maksuhaldur juhib tähelepanu

eriarvamuses märgitule, millest tuleneb selgelt E. L. huvi omanikuks olemise ajal tehtud tööde ja

selle eest saadava tasu vastu, kuigi ta enda sõnade kohaselt enam äriühinguga seotud ei olnud. Peale

EQ Ehitab OÜ osa müümist on E. L. EQ Ehitab OÜ nimel allkirjastanud dokumente ja teinud

pangatehinguid. Näiteks sõlmis E. L. EQ Ehitab OÜ esindajana 10.03.2008 töövõtulepingu

Riikliku Looduskaitsekeskusega, samas on E. L. endiselt allkirjastanud EQ Ehitab OÜ nimel

02.09.2008 Riikliku Looduskaitsekeskuse tööde üleandmis-vastuvõtmisakti. 22.10.2008 E. L. antud

selgitustest nähtub selgelt, et E. L. oli teadlik esindusõiguse puudumisest. Lisaks märgib vastustaja,

et vaidlusalust tehingut puudutavad raamatupidamisdokumendid jõudsid reaalselt T. P. kätte alles

23.09.2008. Seega ei olnud T. P.lt võimalik E. L. tegevuse tõttu deklaratsioone esitada ja toimunud

tehingutega tutvuda. Eeltoodust nähtub, et E. L. on EQ Ehitab OÜ-ga seonduvate tehingute ja

kohustuste suhtes näidanud üles käitumist, kus ta püüab siduda endaga üksnes õigused ja kasulikud

otsused ning üritab jätta kohustused EQ Ehitab OÜ-sse, sh T. P. kanda. Sellest järeldub, et kaebaja

väited E. L. edasisest puutumatusest EQ Ehitab OÜ-ga seonduvatesse tehingutesse ja

kohustustesse peale tema juhatuse liikme volituste lõppemist on paljasõnalised ja vastuolus asjas

kogutud tõenditega. Aruküla Arendus OÜ ei saa eeltoodu valguses väita, et tema puhul on tegemist

heauskse ostjaga, kes ei olnud teadlik müüja poolt seadusest tulenevate kohutuste riigi ees täitmata

jätmisest. Tehing on ilmselgelt sooritatud seotud isikute vahel ja müüjal oli algusest peale selge, et

ostja oma kohustusi täitma ei asu, sest sisuliselt on ostja ja müüja tegutsenud sama isiku juhtimisel.

24. Riigikohtu halduskolleegium on 12.06.2003 otsuses nr 3-3-1-55-03 väljendanud seisukohta, et

ettevõtlus on aktiivne tululiik ning ettevõtja teeb kulutusi kasumi saamise eesmärgil, arvestades

sealjuures riskidega. Äriühingu põhieesmärk on majandustegevuse kaudu kasu saamine. Käesoleval

juhul ei ole kaebaja põhjendanud, milles seisnes OÜ-le Fooruks Grupp 99 aastaks kinnistute tasuta

kasutamiseks andmise majanduslik eesmärk. Kaebaja on välja toonud, et kinnistud oli vaja hoida

korras, kuid selleks on ka majanduslikult soodsamaid variante kui maksimaalselt pikaks ajaks

sõlmitud tasuta kasutamise leping. Üürileping Fooruks Grupp OÜ ja kinnistute endise omaniku

EQ Ehitab OÜ vahel sõlmiti 15.04.2008, so 10 päeva enne kinnistute müüki. Maksuhaldur märgib,

et Fooruks Grupp OÜ-ga lepingu sõlmimise hetkel oli Fooruks Grupp OÜ juhatuse liikmeks ja on

ka käesoleval hetkel A. P., kes oli aktiivselt tegutsev nii Anti Õigusabi OÜ-s kui ka EQ Ehitab OÜ-

s. Eeltoodust nähtuvalt tehti tehingu puhul selgelt koostööd E. L.ga ning seega teadis E. L.

kinnistute müümisel juba ette, et Anti Õigusabi OÜ panga ees oma kohustusi täita ei kavatse. Ka

Anti Õigusabi OÜ puhul on teadlikult tekitatud samalaadne olukord nagu EQ Ehitab OÜ-s, kus

kinnistu müügilt on jäeti käibemaks riigi eelarvesse tasumata, ning ka see äriühing sattus juba siis

makseraskustesse. Maksuhalduri seisukoha kohaselt sõlmiti rendilepingud eesmärgiga hoida

kinnistuid käes, hoides sellega eemale huvilisi, langetades sellega hindu ja tekitades nii võimaluse

kinnistud ise võimaliku sundmüügi korral tagasi osta. Seega deklareeritakse ühelt poolt

sisendkäibemaksu kunstlikult kõrgeks aetud hindadelt, teiselt poolt aga tehakse kõik, et kinnistute

müügihinnad oleksid võimalikult madalad. Seetõttu on kaebaja väide, nagu oleks rendilepingutel

olnud sügavam ja pikemas perspektiivis majanduslikku kasu toov eesmärk, paljasõnaline. See

asjaolu omab olulist tähendust eelkõige seetõttu, et E. L. on kinnitanud, et tegemist oli

jadatehingutega. Kuivõrd tehingud olid omavahel seotud, siis ühe tehingu puhul selle majandusliku

eesmärgi puudumine annab kinnitust ka teise tehingu fiktiivsusest.

25. Kaebaja märkis, et on reaalselt tellinud puurkaebuse elektriga varustamiseks töid ning on

sõlminud elektrienergia lepingu. Maksuhaldur leiab, et kaebaja ei ole tõendanud, et kinnistuid on

arendatud või seda plaanitakse teha, mis viitab tehingute tegeliku majandusliku sisu puudumisele.

Maksuhaldur ei ole väitnud, et kinnistutel ei ole üldse arendustegevust toimunud, küll on aga

arendustegevus teostatud siis, kui kinnistute omanikeks olid veel Anti Õigusabi OÜ ja EQ Ehitab

OÜ. OÜ Aruküla Arendus ei ole esitanud maksuhaldurile reaalset äriplaani, mille põhjal oleks

võimalik järeldada, et kinnistute soetamisel oli Aruküla Arendus OÜ-l ka tegelik läbimõeldud plaan

kinnistute edasise tuleviku ning majandusliku kasu tekkimise kohta. Lisaks ei ole kaebaja esitanud

ühtegi dokumentaalset tõendit, mis kinnitaks kinnistutel reaalse arendustegevuse teostamist ning

sellega seoses kulude kandmist. Vastutaja märgib, et laenu- ja kinnisvaraturu situatsioon ei saa

mõjutada tehingute majanduslikku sisu. Ilmselgelt puudus Aruküla Arendus OÜ-l tegelik nägemus

kinnistute kasutamisest ettevõtluses, kuna antud juhul oleks arendamiseks vajalike rahaliste

vahenditega tekkinud raskusi. Kõne all olevate kinnistute soetamisel oli OÜ Aruküla Arendus

teadlik ka asjaolust, et kinnistute arendamiseks rahaliste vahendiste hankimine pangalt nende

samade soetatud kinnistute tagatisel on võimatu ning muid võimalikke tagatisi pangalaenu

saamiseks maksuhaldurile teadaolevalt Aruküla Arendus OÜ-l ei ole. Seega puudusid Aruküla

Arendus OÜ-l tegelikult võimalused kinnistute arendamiseks, seda enam, et selleks reaalset

äriplaani koostatud ei olnud.

26. Maksuhaldur möönab, et kaebaja esitas 30.10.2008 taotluse käibemaksu tagasisaamiseks

hüpoteekide vastu vastavalt MKS § 107 lõikele 5. Samas tõi maksuhaldur välja 25.08.2008 kirjas nr

12-5/749, et tagatise esitamine ja aktsepteerimine toimub vastavalt MKS §-dele 120-127.

Tagastusnõude täitmise tähtaeg oli 29.10.2008 (peale kolme pikendusotsust). Kuivõrd kaebaja ei

esitanud tagatist kolme kuu jooksul ja tagastusnõude täitmise tähtaeg saabus ning maksuhalduril

olid kogutud tõendid, mis võimaldas tagastustaotluse rahuldamata jätta, siis tegi maksuhaldur

maksuotsuse. Maksuhaldur viitab ka Riigikohtu otsusele 07.12.2006 haldusasjas 3-3-1-63-06, milles

sedastatakse, et kui maksumenetluse käigus on kogutud kõik maksu määramiseks vajalikud tõendid,

siis ei tohi maksuhaldur viivitada maksu määramisega. Seega olukorras, kus maksuhaldur on

tuvastanud asjaolud, mis võimaldavad jätta tagastustaotluse rahuldamata ja maksukohustuslane ei

ole tähtaegselt tagatist esitanud, on põhjendatud maksuotsuse koostamine ja puudub edasine alus

tagatise alusel tagastustaotluse rahuldamiseks. Seoses tagastustaotlusega lisab maksuhaldur, et

kaebaja väited revident Ruth Raudsepp´a hea halduse tavaga vastuolus oleva käitumise kohta

maksumenetluses põhinevad olukorra erapoolikule hindamisele ja ei vasta tõele. Maksuhaldur on

menetluse läbi viinud õiguspäraselt.

25. Vastustaja lisab, et T. P. võimalikud tegevused ei ole olulised ning kaebaja vastavasisulised

arutelud on asjakohatud. Vastustaja on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et maksuotsuses toodu

põhjendused on õiguspärased ja toetuvad asjas kogutud tõenditele. Vastustaja on hinnanud

tõendeid kogumis ning arvestanud kõigi maksukohustust suurendavate ja vähendavate asjaoludega.

28. Kaebaja juhib tähelepanu maksuhalduri poolt 17.10.2008 esitatud hagile EQ Ehitab OÜ ja OÜ

Aruküla Arendus vastu tehingu kehtetuks tunnistamise ja tehingu alusel saadu tagastamise nõudes.

Maksuhaldur selgitab, et tsiviilhagi on esitatud alusel, et hageja palub tunnistada kehtetuks EQ

Ehitab OÜ ja OÜ Aruküla Arendus vahel 25.04.2008 sõlmitud kinnistute müügilepingu, mille

alusel läks EQ Ehitab OÜ omandist välja 26 kinnistut, ostuhinna tasumine aga peab toimuma alles

24.04.2018. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 188 alusel tunnistab kohus kehtetuks

tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks

tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või

pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Maksuhaldur on seisukohal, et nimetatud eeldused on

täidetud ja seega on hagi esitamine õigustatud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

29. Kohus, hinnanud kõiki poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus

on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.

30. Asjas ei ole vaidlust selles, et 25.04.2008 kinnistute müügitehingult ei ole müüja EQ Ehitab OÜ

tasunud sisendkäibemaksu, et ta deklareeris käibe 17.06.2008 esitatud parandusdeklaratsiooniga,

samas kui maksuhaldur oli andnud 28.05.2008 korralduse nr 12-2.1/16801 OÜ Aruküla Arendus

maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks 2008. aasta aprillis.

Vaidlust ei ole selles, et äriregistri andmetel oli E. L. 25.04.2008 seisuga juhatuse liikmeks nii EQ

Ehitab OÜ-s kui ka Aruküla Arendus OÜ-s, ehkki vahetult enne kinnistute müügitehingut oli ta

võõrandanud oma osa EQ Ehitab OÜ-s T. P.le, misjärel T. P. määras ennast E. L. asemel ka EQ

Ehitab OÜ juhatuse liikmeks. Vaidlust ei ole ka selles, et müügilepingu järgi on müügihinna

tasumise tähtajaks kümme aastat ja ei Aruküla Arendus OÜ ei ole käesoleva hetke seisuga

müügihinnast midagi tasunud. Samuti ei ole vaidlust selles, et vahetult enne kinnistute

müügilepingu sõlmimist andis EQ Ehitab OÜ kinnistud 99 aastaks tasuta kasutada OÜ-le Fooruks

Grupp, mille osanikuks on A. P., kes oli äriregistri andmetel ühtlasi kuni 16.04.2008 EQ Ehitab

OÜ juhatuse liikmeks. EQ Ehitab OÜ asutaja on Anti Õigusabi OÜ, mille asutajaks on samuti A.

P.. Äriregistris on EQ Ehitab OÜ kontaktiks märgitud e-posti aadress antipaiv@hot.ee ja

mobiiltelefoninumber 53475627. Nimetatud telefoninumber on märgitud kontaktiks ühtlasi EQ

Ehitab OÜ-l. OÜ-l Fooruks Grupp on märgitud kontaktideks e-posti aadress antipaiv@hot.ee ja

telefoninumbriks 5178831. Nimetatud telefoninumber on märgitud kontaktiks ka Aruküla Arendus

OÜ-l.

31. Käesolevas asjas on vaidlus peamiselt selle üle, kas kaebuse esitajal on õigus saada 25.04.2008

Harjumaal Raasiku vallas Kulli külas 26 kinnistu ostmiselt riigilt tagasi käibemaks 6 498 000 krooni

või mitte. Vaieldakse selle üle, kas maksustamise mõttes oli tegemist müügitehinguga või ei

soovitud selle tehinguga saavutada õiguslikke tagajärgi (näilik tehing).

32. MKS § 83 lg 4 sätestas kuni 31.12.2008. a kehtinud redaktsioonis: Teeseldud tehingut ei võeta

maksustamisel arvesse. Kui teeseldud tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse

maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Alates 01.01.2009 on sama säte sõnastatud

järgmiselt: Näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu

varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse § 89 lõike 1 kohaselt on näilik tehing selline tehing, mille puhul pooled on kokku

leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke

tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad

tegelikult teha tahavad. Lõike 3 kohaselt kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut,

kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Lõike 2 kohaselt on näilik tehing

tühine. Käesolevas haldusasjas ei ole vajadust võtta seisukohta tehingu kehtivuse osas, küll aga on

vaja määratleda, kas tehingul oli majanduslik sisu: kas tekkis käive. Maksuotsuses on märgitud, et

maksuhalduri hinnangul tehingut tegelikult ei toimunud (maksuotsuse lk 2). Kaebaja leiab, et

maksuhaldur oleks pidanud tuvastama, millise tehingu varjamiseks müügitehing tehti ehk

tuvastama varjatud tehing. Kohus sellega ei nõustu. Olenemata sellest, kuidas maksuhaldur ja MKS

on kasutanud teeseldud tehingu ja näiliku tehingu mõisteid tuleb maksuotsusest üheselt maksuhalduri

järeldus selle kohta, et tegelikkuses ei soovitud tehinguga tekitada õiguslikke tagajärgi. Seejuures on

ka teeseldud tehing näilik tehing: pooled on sõlminud selle kavatsuseta luua õiguslikke tagajärgi.

Seega leiab maksuhaldur, et ei olegi olemas varjatud tehingut. Sellisel juhul puudus maksuhalduril

ka vajadus varjatud tehingu olemust välja selgitada, kuna maksuhaldur ei ole väitnud, et selline

varjatud tehing üldse eksisteeris.

33. Maksukohustuse tekkimise aluseks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel tuleb juhinduda

tehingu tegelikust majanduslikust sisust. Vastasel korral oleks lepingupooltel võimalus omavahelise

kokkuleppega määrata kindlaks maksukohustus, selle sisu ja ulatus. Maksuhaldur on käesoleval

juhul järeldanud kogutud tõenditest, et kinnistute müügitehing, ehkki küll notariaalselt vormistatud,

ei olnud kinnistu müük majanduslikus mõttes. Kohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et

kinnistu müügi reaalse asetleidmise küsimus tõusetus seoses kaebaja sooviga arvata maha

sisendkäibemaksu müügisummalt. Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 1 lõike 1 puntki 1

kohaselt on käibemaksu objektiks käive. Käibeks käesoleval juhul saaks olla kauba võõrandamine

ettevõtluse käigus (KMS §4 lg 1 p 1). Vaidlust ei ole selles, et juriidiliselt on vaidlusaluste

kinnistute omanikuks Aruküla Arendus OÜ ehk vaidlusaluses tehingus ostjana esinenud isik.

Samas ei ole ka vaidlust selles, et raha nende kinnistute eest tasutud ei ole. Kohtu hinnangul on

käibe seisukohalt oluline see, kas raha tasumine toimus või kas vähemalt loodi selleks vajalikud

tingimused (hilisema tasumise või järelmaksu puhul). Seejuures on raha tasumisel oluline täpne

summa. Nii näiteks juhul, kui ei ole vaidlust asja võõrandamises, ei ole võimalik küsida tagasi

sisendkäibemaksu 1000 krooniselt müügisummalt juhul, kui tegelikkuses tasuti asja eest 800 krooni.

Kaebaja on keskendunud vaid kinnistute omandi üleminekule ja juhtinud tehingu teiselt poolelt -

raha tasumiselt – tähelepanu kõrvale. Käesoleval juhul leiab kohus sarnaselt maksuhalduriga seda,

et vaidlusalune kinnistute müügitehing sõlmiti ilma tegeliku soovita nende kinnistute eest kunagi

tasuda. Nii ei ole ka tekkinud käivet KMS § 4 lg 1 p 1 tähenduses. Maksuhaldur on maksuotsuses

toonud välja asjaolud, mis tõendavad tema hinnangul tehingu mittetoimumist. Kohus nõustub

maksuhalduri poolt tõenditele antud hinnanguga ja leiab, et kohtumenetluses kaebuse esitaja

esitatud väited ei anna alust teistsuguse järelduse (et tehing leidis aset) tegemiseks. Kohtu hinnangul

viitavad sellele, et tehinguga käivet ei tekkinud, eelkõige järgmised asjaolud:

34. Tehing leidis aset seotud poolte vahel. Tehingu tegemise hetkel oli E. L. nii müüja kui ostja

juhatuse liige. Asjaolu, et T. P. oli ostnud E. L.lt osaluse EQ Ehitab OÜ-s ja saanud ka nimetatud

äriühingu juhatuse liikmeks, ei tähenda automaatselt veel seda, et E. L. majanduslikud huvid seoses

EQ Ehitab OÜ-ga lõppesid. T. P. maksumenetluses antud ütlused ja maksuhalduri valduses olev e-

kiri (tlk 139) annavad alust arvata, et T. P. ei olnud EQ Ehitab OÜ-ga sisuliselt seotud ja

tõenäoliselt kasutati teda vaid äriühingu fiktiivse juhi ja esindajana. T. P. on selgitanud

maksuhaldurile, et ta ei teadnudki kinnistute müügist. Mõlemad äriühingud on registreeritud samale

aadressile: C.R. Jakobsoni 23B-7, Viljandi, mis on rahvastikuregistri andmetel E. L. elukohaks (ja

mille E. L. on märkinud enda elukohana ka maksuhalduri juures 16.09.2008 selgitusi andes ja

volikirjas oma käesolevas haldusasjas esimeseks esindajaks olnud A. R.le). Eriarvamusest tulenevalt

oli E. L.l omanikuks olemise ajal tehtud tööde ja selle eest saadava tasu vastu selge huvi, kuigi ta

enda sõnade kohaselt ei olnud enam äriühinguga seotud. E. L. on kinnitanud 16.09.2008

maksuhaldurile, et EQ Ehitus OÜ tegi ta A. P.iga kahepeale, A. P. on talle lapsepõlvesõber. T. P.

04.09.2008 suuliste seletuste kohaselt oli notari juures ette valmistatud volitus E. L. nimele, kuid T.

P. volitusele alla ei kirjutanud. T. P. väljendas 04.09.2008 seletustes seisukohta, et teda kasutati A.

P. ja E. L. poolt ära, et ta ei teadnud enne notari juurde minekut, et tuleb sellise sisuga kinnistute

müügitehing, kinnistuid ise näinud ei ole. Talle tundus, et tehingu vormistamine notari juures

toimus A. P.’i juhtimisel. Kohtule tundub selline väide tõenäoline juba ka sellepärast, et A. P.

osutab ka õigusabiteenuseid talle kuuluvas Anti Õigusabi OÜ-s. Nii olid kinnistute müügitehingu

kujundajateks E. L. ja A. P., kellel oli majanduslikke huve mõlemas äriühingus. Ka T. P.

kohtumenetluses antud ütlused ei ole vastuolus tema maksumenetluses antud ütlustega.

35. Kohus leiab, et on äärmiselt ebatõenäiline, et tehing oleks tehtud samasugustel tingimustel EQ

Ehitus OÜ-ga mitteseotud tehingupartneriga. Majanduslikult ebaloogiline on märkida suure

summa tasumisel tähtajaks kümme aastat, seejuures määramata kindlaks isegi osamaksete tähtaegu.

Ka ei seatud lepinguga müüja kasuks hüpoteeki ega tagatud ostuhinna tasumist muul viisil. Oluline

on, et käibemaksuseaduse § 11 lõike 1 puntki 1 (kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks

tegemine või teenuse osutamine) ja KMS § 38 lõike 1 kohaselt juba järgmisel kuul peale tehingu

sõlmimist. Kaebaja on rõhutanud, et kinnistute müügilepingu eelduseks oli EQ Ehitab OÜ osa

võõrandamine E. L.lt T. P.le. Kohus märgib, et kinnistute müügilepingus sellist tingimust ei

mainitud. Loogiline oleks sellisel juhul olnud nimetatud tehingute vormistamine ühes dokumendis.

Käesoleval juhul kohus ei näe, et osa võõrandamine oleks kuidagi tingimuseks kinnistute

võõrandamisele.

36. Maksuotsuses märgitu kohaselt oli kinnistute ostu-müügitehingu sõlmimise hetkel E. L.le juba

teada, et selle tehinguga satub EQ Ehitab OÜ makseraskustesse ja tema edasine majandustegevus

võib sattuda tõsise kahtluse alla. E. L. kinnitas 16.09.2008 suulistes seletustes, et tehingu peamiseks

eesmärgiks oli OÜ-le Aruküla Arendus sisendkäibemaksu mahaarvamise võimaluse tagamine (tlk

46). Kohus nõustub sellise käsitlusega Asjaolusid kogumis hinnates jääb mulje, et tehingu

eesmärgiks oli tekitada ühele lepingupoolele võimalus küsida müügisummalt riigilt tagasi

sisendkäibemaksu, ilma seda ega ka müügisummat ise reaalselt tasumata. Nimetatud järeldust

kinnitab asjaolu, et tehingujärgselt EQ Ehitab OÜ kinnistute müüki kui käivet ei deklareerinud ja

käibemaksu ise ei tasunud. Käibe deklareeris EQ Ehitus OÜ alles peale seda, kui MTA hakkas

uurima Aruküla Arendus OÜ käivet aprillis 2008. Seniajani ei ole aga EQ Ehitus OÜ deklareeritud

käibemaksu tasunud ja asjaoludest ei nähtu ka, et tal selleks üldse raha oleks (seda enam et

müügihinda talle ei tasutud). E. L. kinnitas 19.08.2008 suulistes seletustes ja A. P. 17.09.2008

seletustes, et rendilepingud OÜ-ga Fooruks Grupp tehti oma seljataguse kinnitamiseks. Kohus

nõustub maksuhalduri järeldusega, et E. L. ei tegutsenud tehinguid tehes mitte mõlema äriühingu

huvides, vaid sooviga jätta EQ Ehitab OÜ käive deklareerimata ja samas võimaldada Aruküla

Arendus OÜ-l sisendkäibemaksu maha arvata. Kohus on seisukohal, et tehingu kohene

deklareerimata jätmine oli taotluslik ja pooltele teada juba tehingu sõlmimise hetkel.

37. Kaebaja on viidanud tsiviilasjale nr 3-08-68233, mille sisuks on MTA esitatud nõue EQ Ehitab

OÜ ja Aruküla Arendus OÜ vastu vaidlusaluse kinnistute müügitehingu kehtetuks tunnustamiseks.

Kohus märgib, et kuna nimetatud tsiviilasi ei mõjuta käesoleval hetkel haldusasja lahendit, siis ei

asu kohus vaid tsiviilasjasse puutuvaid väiteid analüüsima.

38. Kaebaja on väitnud esialgses kaebuses ka, et maksuhaldur on oma õigusi maksumenetluses

kuritarvitanud ning toiminud pahatahtlikult. Kaebaja esindaja vahetudes neid argumente enam ei

esitatud. Kohus leiab, et väited maksuhalduri pahausksest käitumisest tagastusnõude menetlemisel

ei ole tõendatud ja on paljasõnalised. Asjas kogutud materjalid ei kinnita seda, et kaebaja taotlust

menetledes oleks rikutud seadust ja tekitatud kaebajale kahju. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks

nimetatud väiteid põhjalikumalt analüüsida ja leiab, et need väited on alusetud.

39. Kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates on maksuhaldur jõudnud õigele

järeldusele, et kinnistute ostu-müügitehingu puhul on tegemist tehinguga, mille tulemusena on

tekitatud kunstlik võimalus Aruküla Arendus OÜ-l saada tagasi kinnistute soetamiselt käibemaks.

Antud tehingul puudub majanduslik sisu ja tulemus, tegemist on teeseldud tehinguga ning MKS §

83 lõikest 4 tulenevalt ei võeta teeseldud tehingut maksustamisel arvesse.

40. Veel on väitnud kaebuse esitaja, et maksuotsus on õigusvastane sel põhjusel, et sama

käibemaksu soovitakse sisse nõuda nii tehingu müüjalt kui ka tehingu ostjalt. Asjas ei ole vaidlust

selles, et maksuhaldur nõuab ka EQ Ehitab OÜ-lt vaidlusaluselt tehingult tasumisele kuuluvat

käibemaksu. Kohus leiab, et siinkohal ei ole tegemist topeltmaksustamisega. Maksuhaldur on

selgitanud, et võib oma positsiooni muuta vastavalt sellele, kas käesoleva haldusasja esemeks olev

maksuotsus jääb jõusse ning kuidas õnnestub ühelt või teiselt äriühingult käibemaksu reaalselt sisse

nõuda. Kohus leiab, et MKS ja KMS võimaldavad maksuhalduril valida, kas nõuda tasumata

käibemaks sisse ostja või müüjapoolelt. Käesoleval juhul ei oleks loogiline, et nii ostja kui müüja

vabanevad käibemaksu tasumise kohustusest viidates vastavalt kas tehingu toimumisele või

mittetoimumisele. Samasugune olukord tekib tüüpilistel käibemaksupettuse juhtumitel, kui

maksuhalduril on võimalus määrata tasumiseks/keelduda tagastamast käibemaksu nii ostjale kui

määrata see tasumiseks müüjale. Kohtu hinnangul saaks küsimus käibemaksu topeltlaekumisest

tõusetuda siin vaid juhul, kui see on reaalselt juba ühelt tehingupoolelt sisse nõutud ja täiendavalt

asutakse seda sisse nõudma teiselt tehingupoolelt. Hetkel aga sissenõudmist veel ei toimu. Ei ole

põhjust arvata, et lõppastmes asuks maksuhaldur vaidlusalust käibemaksu topelt sisse nõudma.

41. Vastavalt MKS § 92 lg 1 punktile 3 määrab maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma, kui

maksukohustuslane on esitanud valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt arvutatud või tema

esitatud andmete alusel arvutatud tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse

kohaselt tagastamisele kuuluvast summast. Kontrolli käigus on maksuhaldur tuvastanud, et OÜ

Aruküla Arendus on esitanud käibedeklaratsioonides valeandmeid, deklareerides 2008. aprillis

sisendkäibemaksu EQ Ehitab OÜ-le väljastatud arve alusel summas 6 517 164 krooni, seega

vähendati sellega tasumisele kuuluvat käibemaksu sama summa võrra. Kuivõrd maksuhaldur leidis,

et puudub alus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, siis 27.10.2008 maksuotsusega nr 12-5/900

määrati OÜ-le Aruküla Arendus käibemaksu 2008. aprilli eest summas 6 517 164 krooni.

Eeltoodut arvestades on maksuhaldur õigesti leidnud seda, et Aruküla Arendus OÜ on 2008 aprilli

käibe osas esitanud valeandmeid. Maksuotsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.

42. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ei ole. Seega jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

Kadriann Ikkonen

Kohtunik

TALLINNA RINGKONNAKOHTU RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aruküla Arendus OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 18. mai 2009. a otsus haldusasjas nr 3-08-2319 osas,

milles kohus jättis rahuldamata Aruküla Arendus OÜ taotluse Maksu- ja Tolliameti

Põhja maksu- ja tollikeskuse 27. oktoobri 2008. a maksuotsuse nr 12-5/900 resolutsiooni

punkti 1 tühistamiseks.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Aruküla Arendus OÜ kaebus

osaliselt ja tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 27. oktoobri

2008. a maksuotsuse nr 12-5/900 resolutsiooni punkt 1.

4. Ülejäänud osas jätta Tallinna Halduskohtu 18. mai 2009. a otsus haldusasjas nr 3-08-

2319 muutmata.

5. Mõista Maksu- ja Tolliametilt Aruküla Arendus OÜ kasuks välja pool esimese ja teise

astme kohtus tasutud riigilõivust kokku 10 000 (kümme tuhat) krooni. Ülejäänud osas

jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.