2-09-3648/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-3648 1(5)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

18. mai 2009.a. kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-09-3648 Tsiviilasi Sillamäe linna hagi N G vastu vanema õiguste äravõtmise ja elatise nõudes Tsiviilasja hind Hagi hind 19575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Sillamäe linn (Sillamäe Linnavalitsuse kaudu, asukoht Kesk 27, 40231 Sillamäe), esindaja Sillamäe Linnavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna vaneminspektor Marina Fedorenko Kostja N G (isikukood xxx, elukoht xxx) Asjast puudutatud isik J G (isikukood xxx, elukoht xxx) Jegor Gushchini esindaja riigi õigusabi korral vandeadvokaat Galina Tšelnokova (Advokaadibüroo Galina Tšelnokova, p/k 1261, 20501 Narva) Kohtuistungi toimumise aeg

28. aprill 2009.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja esindaja Marina Fedorenko Asjast puudutatud isiku J G esindaja vandeadvokaat Galina Tšelnokova

RESOLUTSION

1. Võtta ära N G`lt (isikukood xxx) vanema õigused alaealise lapse J G (sünd xxx.a, sünniakt nr xxx, koostatud Tallinna Perekonnaseisuametis 09.01.2009.a) suhtes.

2. Jätta alaealise J G edasine elu eestkosteasutuse korraldada.

3. Välja mõista N G elatis Sillamäe Linnavalitsuse hallatava asutuse Laste Hoolekande Asutus Lootus (asukoht Gagarini 7, 40232 Sillamäe) kasuks alaealise lapse J G, sünd xxx.a, ülalpidamiseks 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus ajavahemiku 21.01.2009.a kuni 12.03.2009.a eest. Menetluskulude jaotus

Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-3648 jätta N G kanda.

Edasikaebamise kord

2-09-3648 2(5)

Käesoleva kohtuotsus peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 18. mail 2009.a.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

29.01.2009.a esitas Sillamäe Linnavalitsus kohtule avalduse N G vanema õiguste äravõtmiseks alaealise lapse J G suhtes ja elatise nõudes (tlk 1-3).

Avalduse kohaselt sünnitas N G 02.11.2008.a Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliinikus oma viienda lapse, poja J G. Ei ole teada, kes on J G isa. Haiglas olles N G ei huvitunud ega hoolinud oma vastsündinust, rahmeldas pidevalt ringi, ei viibinud osakonnas, käis tihti suitsetamas, seades oma heaolu olulisemale kohale. 08.11.2008.a katkestas N G omal soovil ravi ja lahkus haiglast, lubades lapse juurde tagasi tulla. Vastsündinu viidi 12.11.2008.a edasi SA Tallinna Lastehaiglasse. N G ei tulnud enam last vaatama. 08.01.2009.a kirjutas ta avalduse ja andis oma nõusoleku, et lapse, kelle ta sünnitas, lapsendaks keegi, ehkki N G keeldus kirjutamast avaldust lapsest äraütlemise kohta. Lapsele nime andis Sillamäe Linnavalitsuse sotsiaalhoolekande osakond. Laps kirjutati haiglast välja 21.01.2009.a ning lapsel käisid järgi Sillamäe sotsiaalhoolekande osakonna inspektorid. 21.01.2009.a laps viibib pidevalt Laste Hoolekande Asutuse Lootus varjupaigaosakonnas. N G ei võta osa oma lapse kasvatamisest ega tema eest hoolitsemisest ning ei kavatse lapse ülalpidamiskohustust täita. Ta ei tööta, kuritarvitab alkoholi ning on kergete elukommetega, teadlikult hoidub lapse hooldamisest ja ülalpidamisest kõrvale. N G on kohtuotsustega ära võetud vanema õigused tema alaealiste laste V G, D G, A G ja S A suhtes. N G ei ole muutnud oma eluviisi. Hageja palub võtta N G vanema õigused J G suhtes ning mõista N G välja elatis 2175 krooni, kuid mitte alla ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, Sillamäe Linnavalitsuse hallatava asutuse Laste Hoolekande Asutus Lootus kasuks.

22.04.2009.a kohtule esitatud avalduses (tlk 58-59) täpsustas hageja avalduses esitatud nõuet. Avalduse kohaselt 12.03.2009.a korraldusega nr 98-k määrati J G (N G poja) hooldamiseks E H-B perekond. Seetõttu on alates 12.03.2009.a ära langenud alused N G elatise nõudmiseks Sillamäe Linnavalitsuse hallatava asutuse Lapse Hoolekande Asutus Lootus kasuks.

Eestkosteasutus muudab avalduses esitatud nõuet, mis puudutab elatise väljamõistmist, ning palub mõista elatis kasvatusasutuse kasuks ainult selle aja eest, mil laps seal tegelikult viibis.

Hageja palub mõista N G välja Sillamäe Linnavalitsuse hallatava asutuse Laste Hoolekande Asutus Lootus kasuks J G kasvatamiseks ja hooldamiseks igakuine elatis 2175 krooni kuus ajavahemiku 21. jaanuar 2009.a kuni 12. märts 2009.a eest.

2-09-3648 3(5)

Menetluse käik

Kohus saatis hagi koos selle lisadega kostja N G vastuse andmiseks. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.

16.02.2009.a määrusega määras kohus J G esindajaks vandeadvokaat Galina Tšelnokova. 11.03.2009.a esitas lapse esindaja kohtule kirjaliku arvamuse (tlk 44), kus nõustub Sillamäe Linnavalitsuse avaldusega. Leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kirjaliku arvamuse kohaselt 10.03.2009.a külastas vandeadvokaat lapse varjupaika Sillamäel. Vestluse käigus selle asutuse sotsiaaltöötaja Tatjana Petrovaga selgitas vandeadvokaat välja, et ema keeldus oma lapsest veel Tallinna haiglas ja ei vormistanud oma pojale isegi sünnitunnistust. Ema pole kordagi last laste varjupaigas külastanud ning telefoni teel pole oma poja tuleviku kohta huvi tundnud. Laste varjupaigas laps on hoolitsetud, puhtuses. Vandeadvokaat sai teada, et last kavatseb lapsendada perekond Tallinnast. Abikaasad on juba kolm korda lapse juures käinud, toovad lapsele mänguasjad ja muu vajaliku. Nad ootavad kannatamatusega kohtult otsust Natalia Gushchinalt vanemlike õiguste äravõtmise kohta poja J G suhtes, eesmärgiga laps lapsendada.

Kohtuistung

Kohtuistungile kostja N G ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast on teadlik. Kohtukutse sai kätte 22.04.2009.a. Kostja telefoni teel teatas, et kohtuistungile ei saa tulla, kuna ei ole raha. Vastuväiteid hagile ei ole. N G palub rahuldada Sillamäe linna hagi.

Hageja esindaja Marina Fedorenko jäi hagiavalduse juurde. Palub võtta Natalia Gushchinalt ära vanema õigused alaealise poja J G suhtes ja välja mõista elatis Laste Hoolekande Asutuse Lootus kasuks, kus viibis J alates 21.01.2009.a kuni 12.03.2009.a. Praegu J G hooldamiseks määrati E H- B perekond.

Asjast puudutatud isiku J G esindaja vandeadvokaat Galina Tšelnokova toetab Sillamäe linna avaldust.

Kohtuotsuse põhjendused

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 2 sätestatuga lahendab kohus vanema õiguste määramise lapse suhtes koos elatise väljamõistmise nõudega hagimenetluses.

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, uurinud kõiki kohtutoimikus olevaid materjale, leidis, et Sillamäe linna hagi kuulub rahuldamisele.

Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et J G on sündinud xxx.a. Tema ema on N G, isa kohta kanne puudub (J G sünnitunnistus tl 5).

Vastavalt Lapse õiguste konventsiooni artiklile 3 punkt 1 lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekande asutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Lapse õiguste konventsiooni preambulas on märgitud eelistusena lapse kasvamise kohaks perekond, milles õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse last põhjalikult ette iseseisvaks eluks ühiskonnas.

Põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna puutumatusele, § 27 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada lapsi ja hoolitseda nende eest. Sama kohustus on sätestatud perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg 1.

2-09-3648 4(5) Vastavalt Lastekaitseseaduse (edaspidi LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. LaKS § 25 lg 1 kohaselt on lapse vanemad kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või jõustunud kohtuotsus. LaKS § 27 lg 2 kohaselt lapse ja vanemate eraldamisel tuleb ära kuulata lapse arvamus ja soovid.

Vastavalt PKS § 54 lg 1 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju.

Vastavalt PKS § 58 lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus lapse huvidest.

Hageja taotleb N G vanema õiguste äravõtmist lapse J G suhtes põhjusel, et lapse ema ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ning ei täida lapse ülalpidamiskohustust.

Lapse ema N G on nõus temalt vanema õiguste äravõtmisega poja J G suhtes. Ta ei avaldanud soovi hoolitseda oma poja eest ega ka teda ülal pidada. 08.01.2008.a kirjalikus nõusolekus (adresseeritud Sillamäe Linnavalitsusele, tlk 8) andis ta nõusoleku, et lapse, kelle ta sünnitas 02.11.2008.a, keegi lapsendaks.

Toimiku materjalidest nähtub, et AS Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees pöördus 12.11.2008.a esildisega Sillamäe Linnavalitsuse Sotsiaalhoolekande osakonda seoses N G xxx.a sündinud lapse edasi viimisega SA Tallinna Lastehaiglasse. Esildisest nähtub, et N G sünnitas xxx.a Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus oma viienda lapse, poja. Vestlusest naisega selgus, et oma eelnevad lapsed on ema hooletusse jätnud, lapsed on paigutatud turvakodusse. Haiglas olles naine ei huvitunud oma vastsündinust. 08.11.2008.a katkestas N G omal soovil ravi ja lahkus haiglast koju, lubades lapse juurde tagasi tulla. Oma lühikese haiglas oleku ajal jättis naine mulje, et ei hooli oma sündinud lapsest. Osakonna arstide ja sotsiaaltöötaja seisukoha järgi on tekkinud kahtlused, kas ema suudab pakkuda lapsele sobivat ja stabiilset kasvukeskkonda.

22.01.2009.a Laste Hoolekande Asutuse Lootus koosolekul (protokoll tlk 10) otsustati paigutada J G Laste hoolekande Asutuse Lootus varjupaigaosakonda alates 21.01.2009.a hooldusküsimuste otsustamiseni.

Sillamäe Linnavalitsuse 12.02.2009.a korraldusega (tlk 60-63) määrati J G hooldamiseks E H-B perekond ning sõlmiti E H-B leping alaealise J G hooldamiseks perekonnas tähtjaga kuni 31.12.2009.a.

xxx.a. sündinud J G esindaja vandeadvokaat Galina Tšelnokova käis lapse viibimiskohas Sillamäe laste varjupaigas, vestles asutuse sotsiaaltöötajaga ning esitas kohtule kirjaliku arvamuse. Vandeadvokaadi arvamusel on alused vanema õiguste äravõtmiseks N G ning see on lapse huvides.

Otsuse tegemisel võttis kohus arvesse ka seda, et varasemate kohtulahenditega on I G ära võetud vanema õigused tema laste V G (Narva Linnakohtu 23.02.2005.a otsus, tlk 15-18), D G(Narva Linnakohtu 20.12.2005.a otsus, tlk19-23), A G ja S A (Viru Maakohtu 25.04.2008.a otsus, tlk 14). Kohus ei tuvastanud, et N G seoses lapse J G sündimisega oleks oma eluviisi muutunud.

Arvestades eeltoodut kohus rahuldab hagi N G vanema õiguste äravõtmise nõudes, leides, et

2-09-3648 5(5) vanema õiguste äravõtmine N G tema poja J G suhtes on põhjendatud. Vanem ei täida ilma mõjuvate põhjusteta vanema kohustusi oma lapse suhtes ning ei kavatse neid kohustusi täida. Vanema õiguste äravõtmine on lapse huvides.

PKS § 55 lg 3 kohaselt vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. Sama seaduse § 60 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 62 kohaselt kui vanem ei täida kasvatusasutuses viibiva lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus kasvatusvõi eestkosteasutuse nõudel vanemalt välja elatise lapsele kasvatusasutuse kasuks, kus lapse viibib.

PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele kuus olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 70 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis võimaldaksid kostjalt elatise väljamõistmise alla PKS § 61 lg 4 sätestatud suuruse.

Seega on põhjendatud mõista kostjalt välja kasvatusasutuse Laste Hoolekande Asutus Lootus kasuks elatis lapse ülalpidamiseks seaduses sätestatud elatise miinimumsummas s.o 2175 krooni kuus lapse J G kasvatusasutuses viibitud aja eest alates 21.01.2009.a kuni 12.03.2009.a.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Puudutatud isikule J G on antud riigi poolt õigusabi selle hilisema hüvitamise kohustuseta 16.02.2009.a kohtumääruse alusel.

Geete Lahi Kohtunik