2-09-20487/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-20487

1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse tegemise aeg ja koht

18. mail 2009.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-20487 Tsiviilasi X Z avaldus D V vanema õiguste äravõtmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: X Z (isikukood: xxx; registreeritud elukoht: xxx) Avaldaja esindaja: Svetlana Shvedova (aadress: xxx) Asjast puudutatud isik: D V (isikukood: xxx; registreeritud elukoht: xxx) Asjast puudutatud isik: D V (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine Resolutsioon

1. Keelduda X Z avalduse D V vanema õiguste äravõtmiseks menetlusse võtmisest.

2. Kohtumääruse jõustumisel tagastada esitatud avaldus koos lisadega esitajale.

Edasikaebamise kord

Menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 400 (nelisada) krooni.

Asjaolud

Viru Maakohtusse saabus 06. mail 2009.a X Z esindaja tema ema Svetlana Shvedova avaldus D V vanema õiguste äravõtmiseks. Avalduse (t.lk. 1-2) kohaselt alaealine D V, sünd. xxx, on X Z (avaldaja) ja D V (puudutatud isik) poeg. Ema ja isa on lahutud 25.07.2003.a. Lapse isa D V elab Venemaal ja ei ole alates 2002.aastast lapse ülalpidamise ja kasvatamisega tegelenud. Puudutatud isik on nõus vanema õiguste äravõtmisega. Alates 2007.aastast elab avaldaja koos lapsega Rootsis, kus töötab. Puudutatud isik omab poja suhtes õigusi, mis takistavad lapsel emaga reisida riikide vahel, kuna nõutakse isa nõusolekut lapsega piiri ületamisel. Suhtlemise säilitamiseks vanavanematega, kes elavad Eestis on lapse huvides vabalt liikuda koos emaga.

Võttes aluseks ülaltoodu ning juhindudes perekonnaseaduse § 54 lg 1 p 1 ja lähtudes lapse huvidest palub avaldaja võtta ära vanema õigused D V tema poja D V suhtes.

Kohtumääruse põhjendused

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seaduse (TsMS) § 477 lg-st 1, vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 372 lg 1 kohaselt kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.

2-09-20487

2(2) Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et tuleb keelduda avaldust menetlusse võtmast vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 1, kuna kohtul puudub pädevus esitatud avalduse lahendamiseks.

Vastavalt TsMS § 70 lg-le 4 käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud EL Nõukogu määrusega 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades (ELT L 012, 16.01.2001, lk 1–23) ja määrusega 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29), või muu EL Nõukogu määrusega.

EL Nõukogu määruse nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuse tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000, artikkel 8 p 1 kohaselt on liikmesriigi kohtutel vanemliku vastutuse asjus pädevus lapse suhtes, kelle alaline elukoht on hagi esitamise ajal selles liikmesriigis.

X Z esindaja esitas 06.05.2009.a Viru Maakohtule avalduse D V lapse D V, sünd. xxx, suhtes vanema õiguste äravõtmiseks. Seega on tegemist vanemliku vastutuse asjaga ning EL Nõukogu määruse nr 2201/2003 artikkel 8 p 1 kohaselt kuulub asi selle liikmesriigi kohtu pädevusse, kus on lapse alaline elukoht. Asja materjalide kohaselt on X Z ja lapse D V alaline elukoht Rootsis, kus nad elavad alates 2007.aastast. Asjaolu, et X Z on oma elukohana registreerinud xxx, ei anna alust, et lapse alaline elukoht on Eestis. Isiku elukohaks on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. X Z elab peamiselt Rootsis ning seega saab lugeda Rootsit tema elukohaks. Kuna alaealise lapse elukohaks on selle vanema elukoht, kelle juures ta elab, siis on ka lapse D V elukoht Rootsis. Selline maakohtu seisukoht ei ole vastuolus kohtupraktikaga (Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2009.a määrus tsiviilasjas nr. 2-05-15619).

Seega kohus leiab, et Eesti kohtul puudub pädevus esitatud avalduse lahendamiseks. Tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p-le 1 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Lähtudes eeltoodust keeldub kohus X Z avalduse D V vanema õiguste äravõtmiseks menetlusse võtmisest ning TsMS § 372 lg 4 alusel tagastab selle esitajale. TsMS § 372 lg-st 6 tuleneb, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Kohtunik

Geete Lahi