2-08-45678/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. mai 2009.a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-08-45678

Tsiviilasi

AS Swedbank hagi Arvo Teder ja Arvi Lossmann vastu

solidaarselt 129 996.82 krooni ja lisanduva viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja AS Swedbank, rk 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040

Tallinn;

hageja esindaja Elis Vilja, Liivalaia 8, 15040 Tallinn;

kostja 1 Arvo Teder,

kostja 2 Arvi Lossmann,

Menetlus

kirjalik

RESOLUTSIOON

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 407 lg 1, 2, 3, 415, kohus

o t s u s t a s:

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Arvo Tederilt ja Arvi Lossmannilt AS-i Swedbank kasuks solidaarselt

võlgnevus 129 996 (sada kakskümmend üheksa tuhat üheksasada üheksakümmend kuus)

krooni ja 82 (kaheksakümmend kaks) senti ning alates 14.07.2008 viivis põhinõudelt

0.15% päevas kuni põhinõude täitmiseni.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

4. AS-i Swedbank menetluskulud jätta solidaarselt Arvo Tederi ja Arvi Lossmanni kanda.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud

kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vast üleandmisega.

Kohus taastab menetluse, kui pool, kelle kohalolekuta tagaseljaotsus tehti, taotleb 14 päeva

jooksul otsuse kättesaamisest kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsuse

resolutsioon tehti teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded, võib kaja esitada 28 päeva jooksul

kohtuotsuse resolutsiooni ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kirjalikult

kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja või kui kaja jäetakse läbi vaatamata.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

27.07.2007 sõlmisid hageja ja Artl Ehitus OÜ laenulepingu nr 07-135514-JI, mille kohasel andis

hageja Artl Ehitus OÜ-le laenu summas 150 000 krooni. Lepingu järgi kohustus Artl Ehitus OÜ

hagejale tasuma igakuiselt intressi lepingu põhitingimustes fikseeritud intressimäära alusel.

Vastavalt lepingu p-le 2.6 on intressimäär 16% aastas.

Lepingu p 6.1 kohaselt kohustus Artl Ehitus OÜ tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud

summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid.

Lepingu punkti 2.2 kohaselt kohustus Artl Ehitus OÜ laenusumma tagastama osade kaupa iga

kuu 27. kuupäeval. Tagastamise lõpptähtpäevaks märgiti lepingu punktis 2.3 27.07.2009.

Artl Ehitus OÜ ei täitnud korrektselt lepingust tulenevaid kohustusi, jättes lepingu alusel

tasumisele kuuluvad maksed kokkulepitud tähtajaks tasumata, mistõttu tekkis tal hageja ees

alates 27.01.2008 võlgnevus. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele Artl Ehitus OÜ

võlgnevust ei tasunud.

Hageja ja Artl Ehitus OÜ vahel sõlmitud leping on tagatud kostja 1 käendusega. Hageja ja kostja

1 sõlmisid 27.07.2007 käenduslepingu nr 07-135514-KÄ1. Vastavalt nimetatud lepingu p-le 1

vastutab kostja 1 lepingust ja lepingu kõigist lisadest tulenevate Artl Ehitus OÜ kohustuste

kohase täitmise eest solidaarselt Artl Ehitus OÜ-ga. Vastavalt lepingule vastutab kostja 1 kogu

Artl Ehitus OÜ võlgnetava summa, kuid mitte rohkem kui 174 000 krooni tasumise eest

hagejale. Hageja ja kostja 1 leppisid käenduslepingu 1 p-s 4 kokku, et käendatava kohustuse

täitmise tähtpäevaks on see päev, milleks Artl Ehitus OÜ kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik

lepingu alusel võlgnetavad summad.

Hageja ja kostja 2 sõlmisid 27.07.2007 käenduslepingu nr 07-135514-KÄ2. Vastavalt nimetatud

lepingu p-le1 vastutab kostja 2 lepingust ja lepingu kõigist lisadest tulenevate kostja kohustuste

kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt Artl Ehitus OÜ-ga. Vastavalt käenduslepingule 2

vastutab kostja 2 kogu Artl Ehitus OÜ võlgnetava summa, kuid mitte rohkem kui 174 000 krooni

tasumise eest hagejale.

Hageja ja kostja 2 leppisid käenduslepingu 2 p-s 4 kokku, et käendatava kohustuse täitmise

tähtpäevaks on päev, milleks Artl Ehitus OÜ kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik lepingu

alusel võlgnetavad summad.

Hageja saatis Artl Ehitus OÜ-le 26.02.2008 ja 07.05.2008 laenuvõlgnevuse tasumise kirjad, kus

teatas, et juhul, kui Artl Ehitus OÜ ei tasu oma lepingust tulenevat võlgnevust koos intresside ja

viivistega hageja määratud tähtaja jooksul (hiljemalt 22.05.2008), on hageja sunnitud lepingu

üles ütlema ja kõik võlgnevused sisse nõudma kohtu kaudu. Lisaks teavitas hageja Artl Ehitus

OÜ-d, et kuna ta on viivitanud intressi graafikujärgsete maksetega rohkem kui 30 päeva, on

hagejal õigus nõuda Artl Ehitus OÜ-lt trahvi summas 1000 krooni vastavalt lepingu p-le 7.3.

26.02.2008 saatis hageja ka kostjatele 1 ja 2 teated Artl Ehitus OÜ võlgnevustest. Hageja teatas,

et kui Artl Ehitus OÜ teatises nimetatud tähtajaks kohustust ei täida, on hageja sunnitud lepingu

üles ütlema, millega kaasneb kohustus koheselt tagastada käendajatel hagejale kogu

laenusumma. Vaatamata sellele ei kustutanud Artl Ehitus OÜ ega kostjad 1 ja 2 oma lepingust

tulenevat võlgnevust. Samuti ei võtnud käendajad hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust.

13.06.2008 saatis hageja Artl Ehitus OÜ-le lepingu ülesütlemise teatise, milles palus kogu

lepingust tulenev võlgnevus tasuda hiljemalt 28.06.2008. Hageja teatas, et nimetatud tähtajaks

kohustuse mittetäitmisel või tasumise osas kokkuleppe mittesaavutamisel on hageja sunnitud

pöörduma kohtusse. Vaatamata sellele ei kustutanud Artl Ehitus OÜ oma lepingust tulenevat

võlgnevust ega ka ei võtnud hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust.

Hageja saatis kostjatele 1 ja 2 13.06.2008 võlgnevuse teatised, kus teavitas neid Artl Ehitus OÜ

võlgnevusest hageja ees ning palus käendajatel täita käenduslepinguga võetud kohustus hiljemalt

28.06.2008. Hageja hoiatas käendajaid, et märgitud tähtpäevaks lepingust tuleneva rahalise

kohustuse täitmata jätmise või tasumise osas kokkuleppe mittesaavutamise korral on hageja

sunnitud pöörduma võlgnevuse sissenõudmiseks kohtusse. Vaatamata sellele ei kustutanud

käendajad võlgnevust ega ka ei võtnud hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust.

Artl Ehitus OÜ ega kostjad hageja nõuet hageja määratud tähtaja jooksul ei täitnud ning hageja

lõpetas Artl Ehitus OÜ-ga lepingu 12.06.2008. Lepingu lõpetamisel tugines hageja selle

punktidele 13.1 ja 13.1.2.

Lepingu p 10.1 kohaselt on Artl Ehitus OÜ kohustatud maksma viivist varalise kohustuse

mittekohase täitmise eest lepingus fikseeritud määra alusel.

14.07.2008 esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub mõista kostjatelt enda

kasuks solidaarselt välja 129 996.82 krooni, millest põhiosa on 116 484.93 krooni, intress

5558.57 krooni, viivis 6912.82 krooni, leppetrahv 1000 krooni ning leppetrahvile lisandunud

viivis 40.50 krooni. Lisaks palub hageja kostjatelt solidaarselt alates hagi esitamisest enda

kasuks välja mõista viivise protsendina põhinõudelt lepingu p-s 2.8 sätestatud määras, milleks on

0.15% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.

Põhivõlgniku Artl Ehitus OÜ suhtes lõpetatakse menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 428 lg 1 p 5 alusel, seega vastutavad nimetatud kohustuse eest kostjatena solidaarselt

käendajad.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

TsMS § 407 lg 1 järgi kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse

tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta.

TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse

dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda

teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Hagimaterjalid on 15.10.2008 kostja 1

elukohas kätte toimetatud tema tütrele. TsMS § 322 lg 2 kohaselt menetlusdokumendi võib saaja

asemel toimetada kätte seda kortermaja haldavale korteriühistule, kus saaja elu- või äriruum

asub, või kaasomandi eseme valitsejale või saaja üürileandjale, samuti ka saaja tööandjale või

muule isikule, kellele saaja osutab lepingu alusel teenuseid. Kostja 2 on menetlusdokumendid

23.03.2009 saanud kätte oma töökohas. Kohus loeb hagimaterjalid kostjatele 1 ja 2

kättetoimetatuks. Kostjaid on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostjate kahjuks,

kui nad hagile 20 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kostjad ei ole

hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud.

Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega, kuna ei esine TsMS § 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid.

Hagi

on

tõendatud

laenulepinguga

nr

07-135514-JI,

laenusumma

väljamakse

maksekorraldusega, laenu tagastamise graafikuga, käenduslepinguga nr 07-135514-KÄ1,

käenduslepinguga nr 07-135514-KÄ2, 26.02.2008 ja 07.05.2008 teatistega võlgnevusest

kostjale, 26.02.2008 ja 07.05.2008 teatistega võlgnevusest käendajatele, ja võlgnevuse

arvestusega.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta

intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võlausaldaja

võib võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist,

lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS §

101 lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv

on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud

lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

VÕS § 65 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt

(solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt

võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga

kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku

kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad

põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud,

et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

Sama paragrahvi lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta

vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi

maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega

seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise

eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus

neid kulusid vältida.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjatelt hageja kasuks

solidaarselt välja 129 996.82 krooni, millest põhiosa on 116 484.93 krooni, intress 5558.57

krooni, viivis 6912.82 krooni, leppetrahv 1000 krooni ning leppetrahvile lisandunud viivis 40.50

krooni. Lisaks mõistab kohus kostjatelt solidaarselt alates hagi esitamisest 14.07.2008 hageja

kasuks välja mõista viivise protsendina põhinõudelt lepingu p-s 2.8 sätestatud määras, milleks on

0.15% päevas.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

tagaseljaotsuse.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS §

162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3

sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad

menetluskulude eest samuti solidaarselt.

Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud jätta

solidaarselt kostjate kanda.

TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse

jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik