3-08-2614/16 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-08-2614 Otsuse kuupäev

18. mai 2009 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi KÜ Magasini 3, KÜ Magasini 12, KÜ „Tartu Magasini“ ja KÜ LAI-RÜÜTLI kaebus Tartu Linnavalitsuse toimingu (Tartus Magasini 5 asuva ehitise kasutamise tantsusaali ja/ või ööklubina lõpetamiseks ettekirjutuse mittetegemine) õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja Tartu Linnavalitsuse kohustamiseks teha MTÜ-le Genialistide Klubi ja /või OÜ- le Märgivaip ettekirjutus Tartus Magasini 5 ruumides peetavate ürituste lõpetamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev

28. aprill 2009 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitajad KÜ Magasini 3, KÜ Magasini 12, KÜ „Tartu Magasini“ ja KÜ LAI-RÜÜTLI esindaja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar ja KÜ „Tartu Magasini“ esindajad Tanel Pirk ja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar; Vastustaja Tartu Linnavalitsuse esindajad Ülle Piirisild ja Sven Haljas; Kolmandate isikute MTÜ Tartu Spordiselts Kalev esindaja Andres Nirk ning MTÜ Genialistide Klubi ja OÜ Märgivaip esindajad Allan Aint ja Ivar Põllu. Resolutsioon

1. Lõpetada menetlus KÜ Magasini 3, KÜ Magasini 12, KÜ „Tartu Magasini“ ja KÜ LAI-RÜÜTLI kaebuse nõudes kohustada Tartu Linnavalitsust tegema MTÜ-le Genialistide Klubi ja /või OÜ-le Märgivaip ettekirjutus Tartus Magasini 5 ruumides peetavate ürituste lõpetamiseks.

2. Jätta rahuldamata KÜ Magasini 3, KÜ Magasini 12, KÜ „Tartu Magasini“ ja KÜ LAI-RÜÜTLI kaebus Tartu Linnavalitsuse toimingu (Tartus Magasini 5 asuva ehitise kasutamise tantsusaali ja/või ööklubina lõpetamiseks ettekirjutuse mittetegemine) õigusvastasuse kindlakstegemiseks.

3. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so kuni 17.06.2009.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu linnas Magasini tn 5 asub hoone, mille omanik on MTÜ Tartu Spordiselts Kalev. Tartu Linnavolikogu 12.06.2008.a otsusega nr 750 anti linnavalitsusele luba sõlmida MTÜ-ga Tartu Spordiselts Kalev üürileping Magasini 5 kinnistul paikneva hoone kasutusele võtmiseks kultuurilise tegevuse läbiviimiseks tähtajaga 01.07.2008.a- 30.06.2013.a. Tartu Linnavalitsuse 25.06.2008.a korraldusega nr 750 otsustati sõlmida MTÜ-ga Tartu Spordiselts Kalev üürileping. Üürileping nr 4320 sõlmiti 27.06.2008.a.

2. Tartu Linnavalitsuse 25.06.2008.a korraldusega nr 763 otsustati sõlmida MTÜ-ga Genialistide Klubi äriruumi üürileping Magasini 5 hoone kasutamiseks. Üürileping nr 4321 sõlmiti 30.06.2008.a.

3. KÜ Magasini 3 juhataja Juha Olavi Korhonen saatis 10.06.2008.a Tartu Linnavolikogule vastulause kavatsuse kohta rentida MTÜ-le Genialistide Klubi ruumid aadressil Magasini 5. Vastulauses väljendati kartust, et pärast MTÜ Genialistide Klubi Magasini 5 ruumidesse kolimist ei ole ruumide vahetus läheduses kolme korterelamu elanike öörahu ja elumajade heakord enam tagatud. Avaldust tutvustati volikogule ja otsuse langetamisel arvestas volikogu ka kirjas toodud kaalutlusi. Juha Olavi Korhonenile 20.06.2008.a saadetud vastuse kohaselt aitab klubi asukoht vanalinnas kaasa ka selle ala arenemisele atraktiivseks kultuuriregiooniks ning elavaks ja väärtuslikuks miljööpiirkonnaks ning MTÜ Genialistide Klubi juhindub oma tegevuse koordineerimisel ja elluviimisel hea tava reeglitest ning arvestab avalikku korda ning linnakodanike heaolu kaitsvate seadustega. Vastuses teatati ka hoonetele helikindlate pakettakende paigaldamise kavatsusest ning täiendavate piirete rajamisest kinnistule.

4. Magasini 3 elanik Risto Teinonen esitas 01.09.2008.a Tartu Linnavalitsusele kaebuse, milles teatas, et Magasini 5 hoones toimuvad lärmakad peod, mis rikuvad öörahu ning nõudis edaspidiselt koduja öörahu rikkumisest hoidumist. Linnavalitsus andis 11.09.2008.a saadetud vastuses selgitusi toimunud ürituse kohta ning teavitas mürareostuse vältimiseks tehtud ja kavandatavatest töödest.

5. 10.09.2008.a pöördusid kirjaga linnavalitsuse poole KÜ Magasini 3 juhatuse liige Juha Olavi Korhonen, KÜ Magasi 12 juhatuse liige Aino Raamat, KÜ "Tartu Magasini" juhatuse liige Tanel Pirk ja KÜ LAI-RÜÜTLI juhatuse liige Margus Poska. Kirjas heideti ette ööja kodurahu rikkumist, heakorra rikkumist jms MTÜ Genialistide Klubi poolt aadressil Magasini 5.

6. 28.10.2008.a toimus linnavalitsuses kohtumine MTÜ Genialistide Klubi juhatuse liikmetega, kus arutati esitatud kaebusi. Lepiti kokku tegevuskavas, mille kohaselt asutakse koostööle esitatud kaebuste lahendamiseks ja õigusrahu saavutamiseks. Tegevuskava sisu on välja toodud linnavalitsuse 30.10.2008.a vastuskirjas. Kohtumisel lepiti kokku lisameetmetes klubisaali helikindlamaks muutmises, klubi uue kanalisatsioonisüsteemi, tualettruumide ja nõuetekohase ventilatsiooniga suitsuruumi väljaehitamises, varajaste hommikutundideni kestvate ürituste korraldamise sageduse vähendamises alates detsembrist 2008.a, KÜ Magasini elanike teavitamises klubis toimuvatest üritustest, samuti alaealiste poolt alkoholi mittetarbimise tagamises, tehes vajadusel koostööd politseiga.

7. 02.12.2008.a teostas Lõuna-Eesti Päästekeskus riikliku tuleohutusjärelevalve läbiviimisel tuleohutusülevaatuse Magasini 5 hoones ja territooriumil ning järelevalve teostamise tulemusena tehti 17.12.2008.a hoone omanikule MTÜ-le Tartu Spordiselts Kalev ettekirjutus nr 7-6/2594, millega keelati Magasini 5 hoone teisel korrusel inimeste kogunemisega seotud ürituste läbiviimine, milles osaleb rohkem kui 10 inimest, kuna ei ole tagatud kogunemishoonele nõutud evakuatsiooni nõuded. Hoone teist korrust võib ettekirjutuse kohaselt kasutada massiüritusteks pärast ettekirjutuses esitatud nõuete täitmist.

8. KÜ Magasini 3, KÜ Magasini 12, KÜ „Tartu Magasini“ ja KÜ LAI-RÜÜTLI esitasid 23.12.2008.a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleti teha kindlaks Tartu Linnavalitsuse tegevusetuse või viivituse õigusvastasus seoses Magasini 5 ehitise kasutamise tantsusaali/ööklubina lõpetamise ettekirjutuse mittetegemisega ja kohustada linnavalitsust tegema ettekirjutus MTÜ-le Genialistide Klubi ja/või OÜ-le Märgivaip Magasini 5 ruumides peetavate ürituste lõpetamiseks, mis ei vasta spordisaali kasutusotstarbele. 30.01.2009.a kaebuse täpsustuse kohaselt taotletakse ettekirjutust Magasini 5 ruumides peetavate avalike ürituste lõpetamiseks.

9. 15.01.2009.a teostas Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakond Magasini 5 hoones paikvaatluse, mille kohta on koostatud paikvaatluse akt. Paikvaatlusel tuvastati, et Magasini 5 hoonet ei kasutata spordihoonena, hoone on kasutusel klubiliste ürituste, kontsertide ja etenduste andmise kohana, kus on ka minikohvik ning toimub CD- plaatide müük. Puudub avarii väljapääs hoonest. Puudub tänapäeva nõuetele vastav ventilatsioon, olemasolevad ventilatsioonisüsteemid on mõõdistamata. Muudetud on elektripaigaldist juhtmeliinide pikendamise teel, seetõttu ei ole teada, kas elektripaigaldis vastab elektriohutusseadusele.

10. 19.01.2009 tegi Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja asetäitja-peainspektor Toivo Talving Magasini 5 omanikule MTÜ-le Spordiselts Kalev ehitusseaduse § 61 lg 1 p 7 alusel ettekirjutuse nr 4. Ettekirjutuses on esitatud nõue viivitamatult peatada Magasini 5 asuvate ruumide ehitamine ehitusseaduse tähenduses ja mittesihipärane kasutamine ettekirjutuse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud ettekirjutusest teada saama. Ettekirjutusega kohustati ehitise omanikku esitama ehitusprojekt ja ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlus Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnale.

11. Tartu Halduskohtu 28.04.2009.a kohtuistungil loobusid kaebuse esitajad nõudest ettekirjutuse tegemiseks (kohustamiskaebusest), kuna õiguslikud alused selleks on ära langenud ning Tartu Linnavalitsus on Magasini 5 omanikule teinud ettekirjutuse peatada sealsete ruumide mittesihipärane kasutamine. Kaebuse esitajate lõplik nõue on Tartu Linnavalitsuse tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemine.

12. Tartu Halduskohtu 18.05.2009.a määrusega kõrvaldas kohus menetlusest Tartu Halduskohtu 05.01.2009.a määrusega asja kolmandate isikutena kaasatud Magasini 5 hoone omaniku MTÜ Tartu Spordiselts Kalev, nimetatud hoones ruume üüriva MTÜ Genialistide Klubi ja OÜ Märgivaip, kes tegutseb Magasini 5 ruumides ettevõtjana ja kaubanduse korraldajana, kuna kaebuse esitajad loobusid kohtuistungil kohustamiskaebusest.

Kaebuse põhjendused ja taotlused

13. Kaebuse kohaselt on Magasini 5 piirkonna elanikel, kes on koondunud korteriühistutesse, tekkinud probleem, mis tuleneb MTÜ Genialistide Klubi tegevusest. Nimelt on elanikele tekitanud probleeme asjaolu, et MTÜ Genialistide Klubi poolt korraldatavatel üritustel Magasini 5 mängitav muusika ja hoonest tulenev üldine müratase häirib isikute öörahu sellisel määral, mis takistab normaalset elutegevust. Lisaks valjule muusikale on probleeme klubi külastajatega, kes ürituste ajal ja nende ürituste lõppemisel viibivad naaberkinnistutel, teinekord toetades aknalaudadele ning tehes lärmi. Nad jätavad endast maha prügi ja taarat. Nimetatud probleemi tõttu on kaebajad korduvalt pöördunud Tartu Linnavalitsuse poole ja selgitanud, et MTÜ Genialistide Klubi poolt korraldatavad üritused rikuvad naaberkinnistute elanike õigusi normaalsele elutegevusele, ööja kodurahule, omandi puutumatusele ja rikutakse ka linna heakorda. Kaebajad selgitasid linnale, et nimetatud klubi tegevus ei sobi Magasini tn 5 ruumidesse ning palusid astuda linnavalitsusel samme eelpool toodud probleemide lahendamiseks või ööklubi/kultuuriklubi tegevuse lõpetamiseks. Mõistliku aja möödudes ei muutunud olukord paremaks. Kaebajate arvates viivitas vastustaja alusetult reguleerimata olukorda Magasini 5, mis puudutab ehitise kasutamist ja selle ehituslikke tingimusi.

Vastavalt vastustaja väidetele kohustus MTÜ Genialistide Klubi Tartu Linnavalitsusega 30. juunil 2008.a sõlmitud üürilepingu nr 4321 punkti nr 3.2.6. kohaselt omal kulul projekteerima ja seejärel välja ehitama hoonesse kultuurilise tegevuse läbiviimiseks vajaminevad ruumid koos kommunikatsioonidega (elekter, ventilatsioon, side jms). See tähendab, et vastustaja oli alates 30. juunist 2008.a teadlik asjaolust, et nimetatud ruumides puuduvad (peamised) vajalikud ruumid, muu hulgas suitsuruum, tualettruumid ning piisav ventilatsioon, mis on vajalikud massiürituste läbiviimiseks. Ühtlasi oli linnavalitsus teadlik, et MTÜ Genialistide Klubi asub peatselt ehitustöid teostama. Lisaks sellele oli vastustaja teadlik või oleks asjaolude pinnalt pidanud olema teadlik asjaolust, et MTÜ Genialistide Klubi kasutuses olevates ruumides on vaid üks väljapääs ja üks trepp, mis tähendab, et tulekahju või mõne muu suurema avarii korral oleks klubikülalised äärmiselt suures ohus. Üürilepingu sõlmimise asjaoludest lähtuvalt pidi vastustaja juba 30. juunil 2008.a olema teadlik asjaolust, et Magasini tn 5 ruumides ei ole võimalik pidada MTÜ Genialistide Klubi poolt korraldatavaid üritusi. Vastavasisulise ettekirjutuse Magasini 5 mittesihipäraseks peatamiseks tegi linnavalitsus aga alles 19. jaanuaril 2009.a pärast seda, kui kaebajad olid sunnitud pöörduma kaebusega halduskohtusse.

Kaebajad rõhutavad, et Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses 9. märtsist 2009.a nr 3-3- 1-94-08 p 20 on leitud, et tegevusetuse mõiste sisustamisel ei saa arvesse võtta sündmusi, mis on toimunud pärast kaebuse esitamist kohtule. Sama otsuse p 18 on ka selgitatud, et ka kohaliku omavalitsuse poolt lihtsalt kirjadele vastamist saab käsitleda tegevusetusena juhul, kui ühtegi sammu kirjades püstitatud probleemide lahendamiseks ei ole ette võetud. Otsuse p 19 viitab Riigikohus „HMS § 5 lg 2 sätestab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kirjadele vastamist ei saa pidada müraprobleemi lahendamisel sobivaks (asjakohaseks) tegevuseks. HMS § 5 lg 2, mis seondub ka hea halduse põhimõttega, eeldab isiku taotluse lahendamisel tõhusat ja tulemuslikku tegevust". Kaebajad leiavad viidatud Riigikohtu lahendist lähtuvalt, et linnavalitsuse poolt pärast kaebajate poolt halduskohtusse kaebuse esitamist tehtud toimingud ei välista ega vabanda kuidagi linnavalitsuse tegevusetust vahemikus 30. juuni 2008.a kuni 19. jaanuarini 2009.a ning selline viivitus on õigusvastane.

19. jaanuari 2009.a ettekirjutus tehti ka ehitustööde peatamiseks, mida MTÜ Genialistide Klubi tol hetkel teostas ja mis vajasid ehitusluba, kuid mida MTÜ Genialistide Klubi polnud taotlenud. Ka selle asjaolu tuvastas vastustaja väidetavalt

15. jaanuaril 2009.a teostatud paikvaatluse ajal. Samas on vastustaja ise samas vastuses möönnud, et hiljemalt 28. oktoobril 2008.a leppisid Tartu Linnavalitsus ja MTÜ Genialistide Klubi kokku tegevuskavas, mille kohaselt ehitatakse välja uus kanalisatsioonisüsteem, tualettruumid, nõuetekohane ventilatsioon ja suitsuruum 2008.a novembrikuu jooksul. Kuna linnavalitsus teadis juba oktoobris, et MTÜ Genialistide Klubi hakkab teostama ehitustöid, mille jaoks on vajalik taotleda ehitusluba, jääb kaebajatele arusaamatuks kuidas sai linnavalitsus alles 15. jaanuaril 2009.a tuvastada, et MTÜ Genialistide Klubi teostab ruumides ehitustöid, mille jaoks ehitusluba väljastatud ei ole. Kuivõrd Tartu Linnavalitsuse ja MTÜ Genialistide Klubi omavahelisest kokkuleppest lähtuvalt lubati tööd teostada 2008.a novembrikuu jooksul, pidi vastustaja teadma ja arvestama asjaoluga, et MTÜ Genialistide Klubi hakkab ehitustöid teostama koheselt, st ilma vastava ehitusloata.

Eelpooltoodust lähtuvalt puudub igasugune kahtlus, et Tartu Linnavalitsus viivitas põhjendamatult 19. jaanuari 2009.a ettekirjutuse tegemisega, millega peatati Magasini

5 ruumide mittesihipärane kasutamine ja ilma ehitusloata ehitustegevus. Kaebajate arvates on linnavalitsuse pooleaastane viivitus ettekirjutuse tegemisel täielikult põhjendamatu.

Kohalikul omavalitsusel on võimalus valida vahendid öörahu ja avaliku korra tagamiseks. Olukorda olnuks võimalik ennetada, ehitades Magasini tn 5 ruumid mürakindlaks ning rajades vajaliku kanalisatsiooni, suitsuruumi, ventilatsiooni jmt, enne ruumide allrendile andmist MTÜ-le Genialistide Klubi. Vastustaja ei teostanud kaebajate arvates tegelikkuses enda järelvalvefunktsiooni ja on eiranud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 3 p 2, mille kohaselt on omavalitsuse ülesandeks igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste tagamine vallas ja linnas. Vastustaja oli kohustatud tagama, et ööklubist kostuv vali müra ja ööklubi ümber toimuv tihe sotsialiseerimine ei rikuks teiste linnakodanike (kaebajate) õigust normaalsele elutegevusele, mis antud situatsioonis tähendas eelkõige öörahu, omandipuutumatust, valduse rikkumise lõpetamist jmt.

Kaebajad on Tartu Linnavalitsusele ette heitnud erapoolikut suhtumist MTÜ Genialistide Klubi suhtes, kuivõrd vastustaja on ka ise senises menetluses tunnistanud, et asus MTÜ Genialistide Klubiga koostööle ja on kaebajatele järjepidevalt väitnud, et mõistab MTÜ Genialistide Klubi jätkamise vajadust kultuurilisest ja linna arengulisest aspektist. Samas ei ole vastustaja kaebajate arvates kordagi veenvalt selgitanud, miks kaalub antud hetkel üles OÜ Märgivaip äriline huvi ja MTÜ Genialistide Klubi näiliselt vajalik olemasolu, kaebajate õiguse öörahule, mis on aluseks normaalsele elutegevusele. Vastustaja on jätnud arvestamata asjaoluga, et pideva müra ja öise meelelahutuse keskmes elavate kaebajate elukvaliteet kannatab oluliselt. Kaebajatel on õiguspärane ootus jääda lootma vastustaja peale öörahu tagamise osas. Antud juhul vastustaja seda teinud ei ole, tuues põhjuseks asjaolu, et vastustaja on teostanud diskretsiooni sisuliselt ja kaalutlenud teiste asjaolude hulgas ka võimalikke kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumist.

Vastavalt Riigikohtu seisukohale (toodud lahendis nr 3-3-1-77-04) on haldusorgan kohustatud veenma adressaate, teisi menetlusosalisi ja kohut kaalutlusõiguse alusel tehtud otsustuse õigsuses. Käesoleval juhul ei ole vastustaja esitanud sisulisi argumente selles osas, et MTÜ Genialistide Klubi tegevus on vältimatult vajalik Tartu linna arengu seisukohalt. Lisaks pole vastustaja esitanud ühtegi sisulist argumenti miks on MTÜ Genialistide Klubi tegutsemine oluline just Magasini tn 5 ruumides, kui Tartu linnas on taoliste kultuurisündmuste korraldamiseks loodud eesmärgipäraselt Kultuurikatel vanas Pärmivabrikus. Ühtlasi pole vastustaja esitanud sisulisi argumente selles osas, et OÜ Märgivaip tegutsemine ärilistel eesmärkidel Magasini tn 5 ruumides kaalub üles kaebajate õiguse omandi puutumatusele, öörahule ja normaalsele elutegevusele. Käesoleval juhul lasub Tartu Linnavalitsusel seega kohustus näidata ja selgitada teostatud diskretsiooni sisulist olemust ja mitte piirduda pelgalt kummagi osapoole argumentide loetlemisega, milledega kaalutluse teostamisel eelduslikult arvestati.

Tuleb arvestada, et kaebajad on nõus asjaoluga, et Tartu kesklinnas oleva hoone juhtfunktsioon võibki olla ühiskondlik hoone, kuid samas tuleb silmas pidada ka seda, et Magasini tn 5 hoone ajalooline kasutusotstarve on spordisaal, mille muutmise vajadust kaebajad ette nägema ei pidanud. Kaebajad ei saanud detailplaneeringu kehtestamisel ega ka hiljem mõistlikult arvestada võimalusega, et Magasini tn 5 hoonesse võib tulla ööklubi.

Linnavalitsusel on tegelikkuses kohustus teostada järelvalvet ja tagada, et õigusaktides esitatud nõuded oleks täidetud (müra tase, tuleohutus jmt). Pärast korduvaid selgitavaid kaebusi ja märkusi naaberkinnistute elanike poolt, pidi linnavalitsus mõistlikult aru saama, et klubi tegevus häirib või võib häirida vahetus läheduses elavate inimeste huve.

Paraku on vastustaja jätnud kaebajate arvates kaalutluse teostama ikkagi selles osas, kas MTÜ Genialistide Klubi asupaik üldse sobib Magasini tn 5 ruumidesse arvestades asjaoludega, et Tartu linnas on selliseks tegevuseks oluliselt sobivamaid ruume, ning et naaberelanike õigust öörahule ja kodurahule rikub MTÜ Genialistide Klubi tegevus ka siis, kui teostataks täiendavad müratõkketööd ning ehitataks varuväljapääs, suitsuruum jmt.

Kaebajate poolt soovitav eesmärk on, et nende elumajade läheduses asuva MTÜ Genialistide Klubi tegevus ei häiriks nende öörahu ega õigust normaalsele elutegevusele. Nimetatud eesmärgi saavutamise peab tagama linnavalitsus. Nagu eelpool öeldud, on vastustaja aga jätnud enda kaalutlusõiguse sisuliselt teostamata ning ei ole arvestanud kaebajate huvide ega senises menetluses väljendatud eesmärgiga. Kaebajad on seisukohal, et Magasini tn 5 ruumides tegutsev MTÜ Genialistide Klubi häiriks kaebajate elutegevust olulisel määral ka siis, kui on teostatud käimasolevad ehitustööd ja täidetud kasutusloa saamise eeldused.

Tartu Halduskohtu 28.04.2009.a toimunud istungil täpsustasid kaebajad, et kaebus kannab preventiivset iseloomu. Linna aktiivsus algas alles kohtusse pöördumisel ning vastustaja tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine tagaks, et linn arvestaks ja kooskõlastaks kõik edaspidised tegevused naaberkinnistute elanikega. Samuti pidid kaebuse esitajad kohtusse pöördumisega tegema kulutusi, kuna vajasid õigusabi ja see oleks olemata, kui linn oleks tegutsenud.

Eelpooltoodust lähtuvalt on kaebajad seisukohal, et ettekirjutuse tegemisega viivitamiseks igasugune mõistlik põhjendus puudus, ning selline viivitus oli õigusvastane. Kaebajad paluvad kohtul tuvastada Tartu Linnavalitsuse tegevusetuse õigusvastasus.

Vastustaja seisukohad

14. Tartu Linnavalitsus leiab, et esitatud kaebuse rahuldamiseks puudub seadusest tulenev alus ning palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtukulud kaebajate kanda.

Seoses kaebuse taotlusega teha kindlaks Tartu Linnavalitsuse tegevusetuse või viivituse õigusvastasus seoses Magasini 5 ehitise kasutamise tantsusaali/ööklubina lõpetamise ettekirjutuse mittetegemisega, on vastustaja seisukohal, et ei ole olnud õigusvastases viivituses ega tegevusetuses. Vastustaja märgib vastuses kaebusele, et Tartu Linnavalitsus on suhtunud tõsiselt kaebajate senistesse kaebustesse seoses Magasini 5 hoone kasutamisega. Linnavalitsuses on arutatud esitatud kaebusi koos MTÜ Genialistide Klubi juhatuse liikmetega. On lepitud kokku tegevuskavas, mille kohaselt on asutud koostööle esitatud kaebuste lahendamiseks ja õigusrahu saavutamiseks. Asjaolu ilmnedes, et ruumides tehakse selliseid ehitustöid, mis vajavad ehitusseadusest tulenevalt kirjalikku nõusolekut/ehitusluba, mida aga MTÜ Genialistide Klubi ei ole taotlenud ning et hoonet kasutatakse mittesihipäraselt, on arhitektuuri ja ehituse osakond teinud hoone omanikule ettekirjutuse. Linnavalitsuse tegevus näitab, et linnavalitsus on suhtunud tõsiselt kaebajate senistesse kaebustesse seoses Magasini 5 hoone kasutamisega, samas mõistes ka suurt avalikku huvi MTÜ Genialistide Klubi tegevuse vastu Tartu noorte kultuuriringkonnas. Tartu Linnavolikogu 18.03.2004.a otsusega nr 265 kehtestatud Vabaduse pst, Munga, Magasini ja Laia tn vahelise piirkonna detailplaneeringu kohaselt on Magasini 5 krundi juhtfunktsiooniks ühiskondlike hoonete maa, mis võimaldab sinna ehitada muuhulgas klubide-, rahvamajade-, universaalsaalide-ja muu meelelahutushooneid. Oma tegevuses on linnavalitsus arvestanud asjaolu, et ei saa keelata detailplaneeringu realiseerimist. Küll aga on linnavalitsusel õigus ja kohustus nõuda, et hoone ehitamine ja kasutamine toimuks kehtivate õigusaktide nõudeid järgides ning hoones toimuv tegevus vastaks avalikele huvidele. Ehitusloa väljastamisel kontrollitakse põhjalikult esitatud ehitusprojekti vastavust kehtestatud nõuetele.

Tartu Linnavalitsus nõustub, et tegevuskavas kavandatud meetmed on rakendatud osaliselt ja alati ei ole suudetud kinni pidada lubatud tähtaegadest. Samas on osa meetmeid rakendatud ja osa rakendamisel, ventilatsioon on hoones osaliselt välja ehitatud. Olemasolevad süsteemid on mõõdistamata, mistõttu ei ole teada, kas ventilatsioon vastab kehtivatele normidele. See probleem lahendatakse projekti koostamise käigus. Tualettruumid ja kanalisatsioonisüsteem on välja ehitatud. Seega saavad klubi külastajad kasutada tualettruume hoones sees ja puudub vajadus paigaldada teisaldatavaid välikäimlaid väljapoole hoonet, mis omakorda vähendab ürituste ajal väljas viibivate isikute arvu ja sellega seoses võimalikku tekkivat müra. Vähendatud on varaste hommikutundideni kestvate ürituste sagedust. Juba enne klubi tegevuse ajutist peatamist lõpetati klubis neljapäeviti ja pühapäeviti varajaste hommikutundideni kestvate ürituste korraldamine. MTÜ Genialistide Klubi kinnitusel on probleemidele lahenduste väljatöötamise eesmärgil kohtutud korteriühistute esindajatega. Teostatud on müramõõdistusi ja tulemustest lähtuvalt on teostatud mõningaid töid ruumide helikindlamaks muutmiseks (akende plaatidega kinnilöömine jms). Projekti koostamise käigus hinnatakse vajadust täiendavate müra levikut takistavate meetmete rakendamiseks. Enne kasutusloa väljastamist on kavas mürataseme täiendav kontrollmõõtmine. Kaebajate poolt kohtule esitatud Lõuna Politseiprefektuuri 24.11.2008 koostatud väljatrükist ilmneb, et Magasini 5 ruumides ei ole tuvastatud alaealiste poolt alkohoolsete jookide tarbimist. Seega, kui arhitektuuri ja ehituse osakonnale esitatakse ehitusprojekt, on võimalik lahendada paljud kaebuses välja toodud probleemid. Näiteks müranõuetele vastavus, õuealal liikumise reguleerimine ehituslike meetmetega jne.

Väited linnavalituse erapoolikus suhtumises asja lahendamisse on vastustaja arvates alusetud. Vabaduse pst, Munga, Magasini ja Laia tänavate vahelise piirkonna detailplaneering oli avalikul arutelul, kuid vastuväiteid krundi juhtfunktsiooni suhtes avalikul arutelul naaberkinnistuomanike poolt ei esitatud. Seega pidid naaberkinnistute omanikud teadlikud olema Magasini 5 krundi juhtfunktsioonist.

Hoonetele, kus soovitakse korraldama hakata avalikke üritusi, on õigusaktidega kehtestatud täiendavaid nõudeid. Näiteks on sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määrusega nr 42 kehtestatud „Müra normtasemed eluja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid", millest tuleb lähtuda meelelahutuspaikade ehitamisel. Samuti on Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrusega nr 315 kehtestatud „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded", mis sätestab tuleohutusnõuded suurte rahvahulkade kogunemishoonetele. Linnavalitsusel puudub alus eeldada, et õigusaktides hoones vastavaks tegevuseks sätestatud nõuete täitmine on võimatu või et nende nõuete täitmisel häirib klubi tegevus jätkuvalt oluliselt vahetus läheduses elavate inimeste huve.

Tartu Linnavalitsus otsustas 23. veebruari 2009.a korraldusega nr 193 väljastada ehitusloa Magasini tn 5 hoone rekonstrueerimiseks, milles on kirjeldatud ka linnavalitsuse ehitusloa andmisele eelnenud tegevused (KÜ Magasini 3 juhatuse liikme Juha Olavi Korhonenilt arvamuse küsimine ja tema ettepanekute arvestamine, ehitusprojektile ekspertiisi ja järelekspertiisi tellimine, ehitusprojekti kooskõlastamine Lõuna-Eesti Päästekeskuse, Tartu Tervisekaitsetalituse ja Veterinaarja Toiduameti Tartumaa veterinaarkeskusega) ja ehitusloa väljaandmise kaalutlused (kehtiva detailplaneeringu arvestamine, avaliku huvi arvestamine, ehitusprojekti seletuskirjas kirjeldatud meetmete rakendamisega arvestamine). Samuti on korralduses välja toodud kasutusloa saamise eeldused. Seega on linnavalitsus igakülgselt hinnanud ehitusloa väljastamise asjaolusid ning leidnud, et puudusid ehitusseaduse § 24 sätestatud ehitusloa väljastamisest keeldumise asjaolud.

Kaebajate esindaja väited, sealhulgas väide, et kaebuse täpsustuse esitamise ajal käib Magasini 5 kinnistul ebaseaduslik ehitustegevus, millest linnavalitsus on sisuliselt teadlik, on tõendamata. Asjaolu, et ümberkaudsete majade elanike sõnul on perioodil

20.01.2009.a - 29.01.2009.a toodud Magasini 5 kinnistule juurde ehitusmaterjale, ei tähenda automaatselt ehitustegevuse jätkamist ehitusseaduse tähenduses ilma ehitusloata/kirjaliku nõusolekuta. Tartu Linnavalitsusele teadaolevalt ei toimu Magasini 5 kinnistul ebaseaduslikku ehitustegevust. Halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 15 lg 3 järgi kaebuse või protesti esitaja on kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid tõendeid esitada ei saa, ja teatada, kus need asuvad. HKMS § 16 lg 2 kohaselt menetlusosaline peab halduskohtumenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleval juhul on kaebajate esindaja väited tõendamata.

Nii ehitusluba kui kasutusluba on diskretsiooniotsused, mille langetamisel tuleb arvestada nii vastava loa andmisest keeldumise alustega kui ka õigustatud isikute õiguste ja huvidega. Nendest põhimõtetest on linnavalitsus lähtunud ka Magasini 5 hoone rekonstrueerimiseks ehitusloa andmisel.

Ehituslike ümberkorraldustena on nimetatud klubikülastajate liikumise piiramist õuealal ning täiendavate müratõkete paigaldamist. Siiski on esitatud ehitusprojektis, selle seletuskirjas ja teostatud ekspertiisides leitud lahendused ka nendele probleemidele. Tartu Linnavalitsus on arvestanud ka KÜ Magasini 3 (elamul ühine sein Magasini tn 5 hoonega) esindaja Juha Olavi Korhoneni ettepanekutega. Viimane ei välistanud Magasini 5 hoones MTÜ Genialistide Klubi tegevuse jätkamist üldse, vaid tegi ettepanekuid, mille arvestamisel on võimalik klubil Magasini tn 5 oma tegevust jätkata.

Kolmandate isikute seisukohad

15. MTÜ Genialistide Klubi ja OÜ Märgivaip ei nõustu kaebajate väitega, nagu korraldaks tegevust aadressil Magasini 5 sisuliselt OÜ Märgivaip. Kolmandad isikud märgivad, et kogu haldusja kultuuritegevust korraldab MTÜ Genialistide Klubi. OÜ Märgivaip on loodud MTÜ liikmete poolt selleks, et võtta ürituste jaoks seadustavaid kioskimüügilubasid, ettevõtlusosakonna nõudmisel, sest MTÜ ei tohi sellise tegevusega tegeleda. Kogu teenitud raha on läinud tagasi MTÜ tegevuse, st suuresti Magasini 5 kommunaalse ja arhitektuurilise arenduse katteks.

Samuti ei ole kolmandad isikud nõus kaebajate väitega, et Genialistide Klubi tegutseb sisuliselt ööklubina. Vahemikus augusti keskpaik kuni detsembri lõpp toimus 102 üritust, millest 17 olid kontserdid (sh Jäääär, Indigolapsed, Oleg Pissarenko, Zetod, Shin Egari Gruusiast, Helin-Mari Arder jt), 23 olid järelolemisega kontserdid (sh Muusika sõpradele, ZEF, Atom Om), 10 olid ilma live-bändita muusikaüritused (sh Melodroom, Müürilehe esitlused, Secondhand diskod), 6 olid filmiõhtud (Ungari filmipäevad, mis kestsid 4 päeva, auhindu võitnud linateos "No fishing"), 40 olid teatrietendused (sh Tartu Uue Teatri "EndSpiel" ja "Vene rännumehe ülestähendused", Noorte Teatritehase lavastused; külalisetendused VAT Teatrist, Eesti Teatri Festivalist, Priit Ruttase teatriprojekt), 4 olid päevased vanakraami laadad, 2 olid luuleõhtud või vestlusringid, 9 juhul tehti koostööd erinevate organisatsioonidega, toomaks Tartusse välismaiseid artiste (sealhulgas ZEF või ansambli Dynamite Vikings rahvusvaheline koosseis).

Genialistide Klubi üritused on alati lõppenud enne kella 4.00, pärast mida on publik lahkunud. Pühapäeval on vaid üks üle 00.00 toimunud üritus, alates detsembrikuust on ka neljapäevased üritused lõppenud südaööks.

Senine hoone kasutusotstarve on „muu spordihoone“, mis ei välista kultuuriüritusi. Sama kasutusotstarve on ka Saku Suurhallil Tallinnas ning Tartu Spordiselts Kalev palvel ei hakatud kasutusotstarvet muutma.

Korteriühistute väited heakorra ja müra osas on kolmandate isikute arvates emotsionaalsed ja kallutatud. Samuti eitatakse kolmandate isikute poolt tehtud parendusi, millest ollakse teadlikud ning mida on ka tunnustatud (eravestluses on Juha Korhonen maininud, et müra on juba kontrolli all ja küllap saab veel paremaks asja). Igasugused kaebused endiselt norme ületava müra kohta on tõendamatud, kuna kaebajad pole ise tellinud müramõõtmisi oma korteris ja/või Magasini 5 väliskonstruktsioonil. Geniaistide Klubi poolt tellitud mõõtmisel saadud tulemust arvestades on tehtud juba täiendavaid mürasummutustöid (sügis 2008.a) Mürasummutustööd on teostatud spetsialistide näpunäidete järgi ning näiteks akende lisasummutuse tööd on heaks kiitnud Eesti hinnatuim akustikaspetsialist Linda Madalik. Pr Linda Madaliku soovitustest lähtuvalt on kavandatud ka ventilatsioonišahtide ja saali lae mürasummutuse täiendamine, mis peaks likvideerima anomaalia, et Magasini 5 läheduses on müra normis, kuid „on kuulda kogu kvartalis“. MTÜ Genialistide Klubi ei jätka ennem muusikaürituste korraldamist hoones, kui müramõõtmised näitavad anomaalia tõkestamist.

Suitsuruumi ja kanalisatsiooniprobleemide lahendus väldib tulevikus kindlasti naaberkinnistute võimalikku reostamist. Alates oktoobrist 2008.a, kui ajutiste aedadega tõkestati publiku ligipääs kultuurimajale Magasini tänavalt ja alates novembrist, kui GenKlubi aadressiks sai ametlikult Lai 37 taga, on inimeste vool Magasini tänaval vähenenud normi piiridesse. Kolmandad isikud märgivad, et Genialistide Klubi külastajad ei reosta pidevalt naaberkinnistuid prahi ja muuga ning klubi tegevus pole ohuks eraomandile.

Lähedal asub klubi Zavood ning politseiraportid ei tõenda enamuste väljakutsete puhul mingit kriminogeensuse vms kasvu klubi tegevuse tõttu. Pigem juhib raport tähelepanu faktile, et ka ühistu liikmete suhtes on politseid välja kutsutud ning et Magasini tn elanikud on valmis kutsuma politseid ka lihtsalt selle peale, kui inimene seisab tänavanurgal.

Kaebajate soov lükata MTÜ Genialistide Klubi kultuuriline tegevus vanas pärmivabrikus tegutsevasse Kultuuritehasesse on kolmandate isikute arvates küüniline, sest ka seal elavad inimesed ning see ei lahenda väidetavat segamise probleemi iseenesest. Kultuuritehas ja Genialistide Klubi on erinevad institutsioonid, millel on erinevad tegutsemispõhimõtted.

Genialistide Klubi leiab, et pärast Magasini 5 hoone ümberehituse lõppu on kõik normide piirides. Segadused on tingitud klubi ja linnapoolsest nõrgast kogukonna kaasamisest ning tegevuse käigus üha enam avastatud hoone puudustest (kanalisatsiooni praktiliselt puudumine, päästeameti nõuetele mittevastavus, kasutuskorra puudulikkus). Linna üldplaneering näeb ette, et Magasini 5 on alati olnud ühiskondlik hoone, kus võib tegutseda teater, rahvamaja, kultuurimaja, klubi või spordiselts - ning seda on alati teadnud ka ümberkaudsed elanikud.

16. Magasini tn 5 hoone omanik MTÜ Tartu Spordiselts Kalev märgib oma kohtule esitatud seisukohas, et oli teadlik ja nõustus Tartu Linnavalitsuse sooviga anda hoone Magasini tn 5 MTÜ Genialistide Klubi allkasutusse. Üürilepingu sõlmimisele eelnenud läbirääkimistel ei peetud vajalikuks ega põhjendatuks muuta Tartu Spordiselts Kalev poolt 2002. aastal Magasini tn 5 hoonele taotletud kasutusotstarvet „muu spordihoone”. Lepingu sõlminud pooli rahuldas teadmine, et sarnase kasutusotstarbega Saku Suurhallis toimuvad edukalt spordivõistlused (korvpall, ratsutamine), kontserdid (Eurovisioon), messid (Teeviit) ja koolitused. Tartu Spordiselts Kalev juhatus arutas Magasini tn 5 hoone võimaliku kasutusotstarbe muutmisega seotud küsimusi 17.09.2008.a toimunud koosolekul. Üheselt mõistetava vajaduseta muuta kasutusotstarvet ja sellele vajadusele viitavate ettekirjutuste puudumisel otsustati mitte taotleda „muu spordihoonena” väljastatud kasutusloa kehtetuks tunnistamist.

16. jaanuaril 2009.a kinnitas Tartu Spordiselts Kalev kirjalikult Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnale nõusolekut ja valmidust hoone kasutusotstarbe muutmiseks. Tartu Spordiselts Kalev Magasini tn 5 hoone omanikuna kohustus Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna poolt tehtud ettekirjutust täitma. Tartus aadressil Magasini tn 5 asuvate ruumide mittesihipärane kasutamine on lõpetatud. Tartu Spordiselts Kalev asus 28.04.2009.a toimunud istungil seisukohale, et vastustaja ei ole ettekirjutuse tegemisega viivitanud.

Kohtu põhjendused ja otsus

17. HKMS § 21 lõige 1 sätestab, et kaebuse või protesti esitajal on õigus kaebusest või protestist loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni.

Kohtuistungil selgitas kohus kaebajatele kaebusest loobumise tagajärgi vastavalt HKMS § 21 lõikele 4 (tl 158 pöördel).

Kohus võtab vastu kaebajate loobumise kohustamiskaebusest. HKMS § 24 lõike 1 punktist 2 tulenevalt tuleb menetlus kohustamiskaebuses lõpetada.

18. Kaebuse esitajate poolt kohustamiskaebusest loobumise tõttu on kohtu menetluses tuvastamiskaebus, mille tõttu ei käsitle kohus asjaolusid puutuvalt algselt esitatud kohustamiskaebusega. Seoses osaliselt kaebuses esitatud nõudest loobumisega, ei puuduta võimalik edasine kohtumenetlus enam kolmandate isikute õigusi ja nad kõrvaldatakse määrusega kohtumenetlusest.

19. Kaebuse esitajad ei loobunud kohtuistungil tuvastamiskaebusest ja taotlevad vastustaja tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemist preventiivsetel eesmärkidel, mille tõttu tuleb kaebajate nõue lahendada sisuliselt. Tuvastamiskaebuses tuleb menetlust jätkata ka põhjusel, et kaebajad taotlevad menetluskulu vastustajalt välja mõistmist.

20. Juhul, kui isik ei ole rahul läbiviidud haldusmenetlusega, on tal õigus vaidlustada haldusorgani tegevus halduskohtus. Kohtusse pöördumise õigus on isiku üheks põhiõiguseks ja kohtumenetluse üldpõhimõtete kohaselt kontrollib halduskohus selle isiku õiguste rikkumist, kes on kaebuse esitajaks, sõltumata sellest, kas tegemist on füüsilise või juriidilise isikuga. Halduskohtumenetluses on aga olemas ka erinorm HKMS § 7 lõige 3. HKMS § 7 lõige 3 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda oma liikmete või muude isikute huvides isikute ühendus, sealhulgas juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kui seadus talle sellise õiguse annab.

Sama paragrahvi 1. lõike teine lause sätestab, et kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Käesolevas haldusasjas on kaebajateks korteriühistud, kelle kaebeõigus tuleneb HKMS § 7 lõikest 3, mitte aga sama paragrahvi lõikest 1, nagu leiavad kaebajad. Seega tuleb kaebeõiguse küsimuse lahendamiseks välja selgitada, millistes küsimustes annab seadus korteriühistutele kaebeõiguse halduskohtus. Korteriühistute tegevust reguleerib korteriühistu seadus (KÜS), mille § 2 lõige 1 sätestab, et korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.

Korteriühistu on pädev tegema otsuseid korteriomandite mõtteliste osade ühise majandamise küsimustes (KÜS § 2 lg 1 ja § 13 lg 4), vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-36-05. Seega on korteriühistutel halduskohtus kaebeõigus korteriühistu liikmete ühistes huvides ainult seonduvalt korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühise majandamisega seotud küsimuses. Kui korteriomanikud on moodustanud korteriühistu, ei korralda nad kaasomandi valitsemist ühiselt vaid läbi korteriühistu vastavate organite (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-83-04).

KÜS § 15 1 kohaselt on korteriühistu volitatud tegema otsuseid elamu ja selle ümbruse korrashoiu ja hooldamise küsimustes, mille tõttu annab seadus kaebajatele kaebeõiguse ainult elamu ja selle ümbruse korrashoiu ja hooldamise küsimustes. Osundatud õiguslikul alusel puudub halduskohtul HKMS § 7 lõigete 1 ja 3 ning § 26 lõike 1 koosmõjust tulenevalt volitus kontrollida vastustaja väidetava tegevusetuse õigusvastasust kaebuses välja toodud probleemide osas puutuvalt korteriomanike ja teiste elamutes elavate inimeste subjektiivsetest õigustest tulenevate probleemidega (öö-ja kodurahu), milledele on kaebajad kohtu tähelepanu juhtinud ja millega põhjendatakse vastustaja tegevusetuse õigusvastasust.

21. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 2 lõike 2 punkti 2 kohaselt on märgukiri käesoleva seaduse tähenduses isiku pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks.

KÜ Magasini 3 juhataja Juha Olavi Korhonen 10.06.2008.a vastulause Tartu Linnavolikogule seonduvalt Magasini 5 ruumide rentimise kavatsusega on käsitletav märgukirjana. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust küsimuses, et vastustaja vastas vastulausele 20.06.2008.a, siis ei saa vastustaja väidetava tegevusetuse alguskuupäevaks olla 10.06.2008.a, sest vastustaja järgis tal lasuvat vastamiskohustust (§ 5 lg 1). Kuna vastulause oli esitatud volikogu otsusele, millega otsustati linnavalitsusele anda luba üürilepingu sõlmimiseks, siis ei saanud vastustaja 10.06.2008.a seisuga olla õigusvastases tegevusetuses puutuvalt käesoleva vaidlusega.

22. Käesolevas asjas ei ole kaebuse esitajaks Magasini 3 elanik Risto Teinonen, mille tõttu ei saa kohus vastustaja väidetavat tegevusetust kontrollida ka arvates 01.09.2008.a, millal R. Teinonen pöördus linnavalitsuse poole seoses öö-ja kodurahu rikkumistega (HKMS §- de 7 lõiked 1 ja 3, 10 lõiked 7 ja 8). Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et R. Teinoneni avaldusele vastati 11.09.2008.a.

23. HKMS § 6 lõike 3 p 1 kohaselt võib kaebusega taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. HKMS § 4 lõige 2 sätestab, et toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Kaebajad leiavad, et vastustaja on olnud tegevusetu ehitusjärelevalve tegemise, ööja kodurahu rikkumise ning heakorra rikkumise probleemi lahendamisel. Nagu juba eelpool osundatud, on kohus seisukohal, et käesolevate kaebuste alusel saab kohus hinnata ainult vastustaja tegevusetust seonduvalt heakorraga korteriühistud moodustanud isikute kinnistutel.

Vaidlusaluse tegevusetuse perioodi ja vaidlusaluse haldusmenetluse alguseks tuleb seega lugeda 10.09.2008.a, mil vastustaja poole pöördusid kirjaga KÜ Magasini 3 juhatuse liige Juha Olavi Korhonen, KÜ Magasi 12 juhatuse liige Aino Raamat, KÜ "Tartu Magasini" juhatuse liige Tanel Pirk ja KÜ LAI-RÜÜTLI juhatuse liige Margus Poska.

Tartu Linnavalitsuse 30.10.2008.a kirjaga nr 4.2-1.2/13102 (tl 17) on tõendatud, et kaebajad on pöördunud vastustaja poole 5 probleemiga: Magasini tänava elanike öörahu tagamine, klubi kanalisatsioonisüsteem, tualettruumide ja ventilatsioonisüsteemi nõuetega vastavusse viimine, klubi tegutsemise ajaline piiramine öötundidel, Magasini tänava elanike teavitamine, täiendavad meetmed alaealiste poolt alkoholi tarbimise vältimiseks.

Kohus on seisukohal, et kehtivast õigusest tulenevalt oli vastustajal kohustus ja võimalus nendes küsimustes tegutseda, kuna kaebajate poolt tõstatatud probleemide lahendamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vastustaja on kaebajate pöördumisele vastanud (tl 17), mille tõttu on kaebajate taotlus formaalselt lahendatud ja haldusmenetlus, mida alustati kaebajate 10.09.2008.a kirja alusel kirjale vastamisega lõpetatud. Kui aga kaebajatel on põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse rahuldamiseks, tuleb võtta seisukoht küsimuses, kas vastustaja tegevus oli kaebajate poolt tõstatud probleemi lahendamiseks sobivaks tegevuseks.

24. Kohtule esitatud kaebuses ja kohtumenetluse kestel on kaebajad vastustaja tegevusetust sidunud mitmete asjaoludega (sh klubi tuleohutus ja KÜ Magasini 3 tuleohutus), mille lahendamiseks linnavalitsuse poole pöördumist ei ole kaebajad kohtule esitatud tõendites tõendanud. Kohus on seisukohal, et seetõttu puudub kaebajatel alus esitada vastustajale õiguslikku etteheidet tegevusetuses kohtumenetluse raames, kuna kaebajad ei ole tõendanud, et vastustaja on olnud tegevusetu kaebajate huvide tagamisel kaebajate poolt algatatud haldusmenetluse raames nendes küsimustes, mis tõstatati alles kohtule esitatud kaebuses.

25. Kaebajad on kaebuse halduskohtule esitanud 23.12.2008.a (tl 23). Seega hõlmab väidetav vastustaja tegevusetus perioodi 10.09.2008.a - 23.12.2008.a. Esialgses kaebuses oli vastustaja vastu esitatud tuvastamisja kohustamisnõue. Kaebuse alusel tuleks seega vastustaja tegevusetuse õigusvastasus kindlaks teha kaebuse esitamise aja seisuga. Kaebuse 3. punkti kohaselt on vastustaja tegevusetuse tõttu kaebajad ilma jäetud õigusest avaliku võimu kaitsele (8). Kohtuistungil viidatakse hea halduse tava eiramisele vastustaja poolt ja pärast kohustamiskaebusest loobumist tuuakse kaebuse põhjendatud huvina välja preventiivne eesmärk s.t, et vastustaja peab kohtuotsuse alusel tulevikus arvestama naaberkinnistute elanikega. Kaebajad on kandnud kulutusi, kuna vajasid õigusabi, mille vastustajalt välja mõistmist taotletakse sisulises kohtulahendis (tl 159).

26. Preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. HKMS § 10 lõige 3 sätestab, et kaebuses märgitakse toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. Seega peab kaebajal olema vastustaja tegevusetusega puutumus. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et vastustaja tegevusetus saab omada mõju korteriühistute kohustustele ja nende pädevusse kuuluvasse küsimusse seonduvalt heakorra tagamisega kinnistute territooriumil. Kohtult taotletav konstateering peab kaebajatele andma selge eelise ehk õigusliku kasu. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama kaebajaid edaspidi nende rikutud õiguste kaitsel.

Kohus on seisukohal, et samuti nagu väide, et vastustaja on olnud õigusvastases tegevusetuses, ei saa tuvastamiskaebuse läbivaatamise eelduseks olla pelgalt väide, et tegevusetus rikub kaebajate õigusi. Tuvastamiskaebuse rahuldamiseks peavad kaebajad näitama, milleks on kaebajatele nende õigusi väidetavalt rikkuva toimingu õigusvastasuse tuvastamine kasulik ehk kuidas aitab tuvastamiskaebuse rahuldamine edaspidi tuvastamiskaebuse esitajaid õiguste teostamisel või kaitsmisel. Kui põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse rahuldamiseks pole, siis puudub kohtul alus hinnata seda, kas väidetav õiguste rikkumine on toimunud.

Kaebuste lahendamisel on kohus seotud kaebajate poolt välja toodava põhjendatud huviga, milleks on preventiivne huvi. Kuna kaebajad esitavad kohtu menetlusse jäänud tuvastamiskaebuse põhjendatud huvina kohtuistungil ainult preventiivse huvi, siis peab kohus arvestama ka nende tõenditega ja faktilise ning õigusliku olukorraga, mis on kohtule esitatud kohtumenetluse kestel.

Kohus on seisukohal, et kaebajate poolt kohtult taotletav konstateering ei saa aidata kaebajaid nende õiguste teostamisel ja kaitsmisel tulevikus. Tartu Linnavalitsus on 19.01.2009.a ettekirjutusega nr 4 (tl 39-41) peatanud Magasini 5 asuvate ruumide mittesihipärase kasutamise. Tartu Linnavalitsuse 17.03.2009.a korralduse nr 297 (tl 140-142) alusel on Magasini tn 5 asuvale kultuurimajale väljastatud kasutusluba (tl 143).

Seega on kaebuse eesmärk saavutatud ja kaebajate poolt kohtult taotletav konstateering preventiivsetel eesmärkidel ei saa kuidagi aidata kaebajaid nende õiguste teostamisel või kaitsmisel seonduvalt Magasini tn 5 asuva kultuurimaja edasise tegutsemisega.

Kohtul ei ole mingit alust eelduseks, et vastustaja jätab kaebajad tulevikus avaliku võimu kaitseta seonduvalt Magasini 5 hoonega, nagu kaebajad on kaebuses leidnud.

27. HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel tuleb kaebus jätta rahuldamata.

28. HKMS § 92 lõige 6 sätestab, et kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest, kannab kohtukulud. HKMS § 92 lõige 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajad on loobunud kohustamiskaebusest ja nende tuvastamiskaebus jääb rahuldamata, mille tõttu jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda. Kaebajad peaks kandma teiste menetlusosaliste menetluskulud, aga kuna vastustaja ja kolmandad isikud ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist jäävad ka vastustaja ja kolmandate isikute menetluskulud nende endi kanda.

Roby Koik kohtunik