2-09-17375/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi 2-09-17375

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

18. mai 2009, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi AS Krediidikassa hagi Pille Altmäe vastu võla 3 180 krooni ja viivise 3 179 krooni väljamõistmiseks Tsiviilasja hind

3 180 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Krediidikassa, rk 11344317, asukoht Jõe 3, 10151, Tallinn; hageja esindaja Tarvo Ilves, Julianus Inkasso OÜ, Jõe 3, 10151 Tallinn; kostja Pille Altmäe, Menetlus kirjalik RESOLUTSIOON Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 1741 lg 1, 440 lg 1 ja 3, 444 lg 4, 468 lg 1 p 1, kohus o t s u s t a s:

1. Hagi rahuldada hagi õigeksvõtmise tõttu.

2. Välja mõista Pille Altmäelt (Altmäe) võlg 3 180 krooni ja viivis 3 179 krooni, kokku 6 359 (kuus tuhat kolmsada viiskümmend üheksa) krooni AS Krediidikassa kasuks. 3.AS Krediidikassa menetluskulud jätta Pille Altmäe kanda.

4. Välja mõista Pille Altmäelt menetluskulude katteks 1000 krooni riigilõivu ja 1 500 krooni õigusabi kulude eest, kokku 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni AS Krediidikassa kasuks.

5. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud Hageja andis kostjale 06.06.2008 sõlmitud laenulepingu alusel laenuks 3000 krooni lepingu sõlmimise tasuga 180 krooni tähtajaga 07.07.2008. Kostja laenu ei tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista laenusumma, lepingu sõlmimise tasu ja viivis, mille suurust hageja vähendab põhivõla suuruseni, so 3179 kroonini.

Kostja oma kirjalikus vastuses hagile tunnistas võlga, kinnitades, et võlgneb hagejale laenu, sest ei ole suutnud seda tagasi maksta. Kostja võtab hagi õigeks.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 440 lg 1 ja lg 3 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tuginedes esitatud tõenditele, seadusele ja kostja poolt hagi õigeksvõtule mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3180 krooni ja viivise 3179 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisel määrab kohus otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on hagiavalduses taotlenud menetluskuludena välja mõista riigilõiv 1000 krooni ja õigusabi tasu 3 000 krooni. Hageja kulutus õigusabile on tõendatud Julianus Inkasso OÜ arvega. Kohus on seisukohal, et hageja õigusabi kulude mõistlik suurus on 1500 krooni, arvestades hagi rahuldamist eelmenetluses kostja poolt nõude õigeksvõtmise tõttu. Kohus mõistab kostjalt välja 2 500 krooni hageja menetluskulude katteks.

Kohtunik