2-09-10501/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-10501

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 18. mail 2009.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-10501 Tsiviilasi, hageja nõue T K (endine perekonnanimi G) hagi A G vastu lapsele elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind 6 075 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: T K (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Kostja: A G (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Resolutsioon

1. Rahuldada T K hagi tagaseljaotsusega. 2. Muuta Viru Maakohtu 30. augusti 2006.a määrusega tsiviilasjas nr 2-06-12931 A G T K (endine perekonnanimi G) kasuks tütre K G ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat. 3. Välja mõista kostjalt A G hageja T K kasuks elatis tütre K G, sünd. xxx, ülalpidamiseks alates 12.03.2008.a igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni tütre K G täisealisuseni, s.o. kuni xxx, või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni. 4. Kohtuotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. 5. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-10501 kannab kostja A G. 6. Mõista kostjalt A G hageja T K kasuks välja hageja poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskuluna õigusabikulud summas 690 (kuussada üheksakümmend) krooni.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid

2-09-10501

2(3) mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

12.03.2009.a saabus Viru Maakohtusse T K (endine perekonnanimi G) hagi A G vastu lapsele elatise suurendamise nõudes, milles palutakse suurendada Viru Maakohtu 30. augusti 2006.a otsusega tsiviilasjas nr 2-06-12931 A G T K (endine perekonnanimi G) kasuks tütre K G ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat ning mõista alates 12.03.2008.a kostjalt hageja kasuks välja elatis summas 2 175 krooni tütre ülalpidamiseks.

Hagimaterjalid toimetati 23.03.2009.a kostjale isiklikult kätte ning kohustati kostjat kooskõlas TsMS § 393 lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hageja on taotlenud 31.03.2009.a hagi rahuldamist tagaseljaotsusega.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt PkS § 61 lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. Vastavalt PkS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Elatis kuulub väljamõistmisele alates nõutud ajast, s.o. 12.03.2008.a PkS § 70 lg 2 alusel.

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Viru Maakohtu 30. augusti 2006.a määruse tsiviilasjas nr 2-06-12931 kohaselt A G on kohustatud maksma elatist 1 500 krooni kuus.

2-09-10501

3(3) Hageja hagis palub suurendada väljamõistetud elatusraha suurust 2 175 kroonini. Käesolevas tsiviilasjas on hagihinnaks väljamõistetud elatise ja hagis taotletud suurendatud elatise üheksa kuu maksete summade vahe. Seega on käesoleva elatise suurendamise hagi hinnaks 6 075 krooni (9 kuud x 675 krooni).

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, mille alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Juhindudes TsMS § 1741 lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Elatisehagi esitamisel ei ole hageja maksnud riigilõivu vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2. Hageja palub esitatud hagis kostjalt välja mõista hageja poolt kantud õigusabikulud summas 690 krooni vastavalt kohtule esitatud arve-kviitungile nr B-192 (t.l. 9).

Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning see tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt välja menetluskulud summas 690 krooni.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov