2-08-24563/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-08-24563

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-24563 Tsiviilasi EOY hagi E OÜ vastu võlgnevuse saamiseks Tsiviilasja hind

78 233 krooni Asja läbivaatamise kuupäev 15.05.2009, kirjalikus menetluses Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja EOY (registrikood xxx, asukoht xxx), esindaja Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS )

Kostja E OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx), seaduslik esindaja juhatuse liige I J (pankrotis) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista E OÜ-lt võlgnevus 78 233 (seitsekümmend kaheksa tuhat kakssada kolmkümmend kolm) krooni EOY kasuks.

3. Välja mõista E OÜ-lt seisuga 16.06.2008 sissenõutavaks muutunud viivitusintress 10 990 (kümme tuhat üheksasada üheksakümmend) krooni ja 40 senti ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivitusintress protsendimääraga 0,03289% päevas põhinõudelt (78 233 krooni), iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni alates 17.06.2008 EOY kasuks.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

5. Välja mõista E OÜ-lt menetluskulud summas 8675 (kaheksa tuhat kuussada seitsekümmend viis) krooni EOY kasuks.

Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS §

142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Pangas, arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumber 3100057358. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul alates kohtuotsuse

2-08-24563

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 78 233 krooni ja seisuga 16.06.2008 sissenõutavaks muutunud viivitusintress 10 990,40 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivitusintress protsendimääraga 0,03289% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni alates 17.06.2008 ning menetluskulud.

Menetluse käik Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 394 ja kohustas kostjat vastama 15 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagi koos lisadega on kostja seaduslikule esindajale (juhatuse liige) isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 02.04.2009, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. TsMS § 318 lg 2 kohaselt loeb kohus menetlusdokumendi kostjale kättetoimetatuks. 23.04.2009 edastas kostja seaduslik esindaja kohtule teate, mille kohaselt on 27.01.2009 välja kuulutatud kostja seadusliku esindaja I J i kui füüsilise isiku pankrot ja I J il on ärikeeld ning seega ei saa I J olla kostja juhatuse liige. Hageja 11.05.2009 vastuse kohaselt on I J il osaline ärikeeld ning kohus on lubanud määrusega I J il jätkata kostja juhatuse liikmena tegevust. Eeltoodu asjaolu on teada ka I J il. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule sisulist kirjalikku vastust esitanud ning kostja juhatuse liikmel I J il on õigus äriühingut esindada.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt sisuliselt vastanud ja kostja juhatuse liikmel I J il on õigus äriühingut esindada ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 619 lg 1, mille kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 628 lg 1 järgi kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. VÕS §

76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

2-08-24563

viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS § 367 viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: riigilõiv summas 4250 krooni, õigusabikulud summas 2950 krooni ja tõlkekulud summas 1475 krooni. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.

Maire Lukk Kohtunik