3-09-275/34 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2009, Tallinn

Haldusasja number

3-09-275

Haldusasi

T.T kaebus Tallinna Vangla 07.11.2008 käskkirja nr 967-d

tühistamiseks.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 04. mail 2009

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: T.T;

Vastustaja: Tallinna Vangla;

Esindaja: Svetlana Meister.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse kinnitatud paberärakiri kaebuse esitajale ning elektrooniline ärakiri

vastustajale. Vastustajal on kohtuotsuse kinnitatud paberärakiri võimalik soovi korral saada

Tallinna Halduskohtu kantseleist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. Tallinna Vangla järelevalveosakonna valvur Mare Pihlak koostas 21.10.2008 ettekande nr 2256,

selgitades, et 21.10.2008 kell 13.40 kambrist jalutuskäigule välja laskmise ajal ei allunud vahistatu

T.T vanglaametniku seaduslikule korraldusele näidata ette, mis tal taskutes on. T.T andis intsidendi

osas ka seletuskirja. Intsidendi juures viibis järelevalveosakonna valvur Maie Gleizdans, kes on

kirjutanud omapoolse seletuskirja.

2. Tallinna Vangla direktori 07.11.2008 käskkirjaga nr 967-d karistati vahistatu T.T noomitusega.

Karistus määrati vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67p 1 alusel, mille kohaselt peab kinnipeetav

täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele.

3. 13.11.2008 esitas T.T vaide Justiitsministeeriumile, taotledes Tallinna Vangla direktori käskkirja

nr 967-d tühistamist. Justiitsministeerium jättis 15.01.2009 otsusega nr 11-7/1583 T.T vaide

rahuldamata, leides, et käskkiri on õiguspärane.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

4. Kaebaja selgitab esiteks, et ei rikkunud VangS § 67 p 1 sätteid. M Pihlak andis kaebajale

korralduse pöörata taskud pahempidi, kuid kaebaja ei saanud seda korraldust täita, kuna tema seljas

olnud mustal jopel ’Radium’ ei ole tema ehituse tõttu võimalik taskuid pahempidi pöörata.

5. Teiseks oli M. Pihlaku käsk kaebuse esitaja hinnangul ilmselgelt ebaseaduslik, kuna see oli

suunatud kaebaja kontrollimisele ja keelatud esemete avastamisele. Mõlemad tegevused on

Justiitsministri 01.04.2003 määruse nr 23 vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve

korraldamine (edaspidi määrus) § 43 alusel defineeritud kui läbiotsimine. Määruse § 47 lg 3

sätestab, et isiku läbiotsimist toimetavad temaga samast soost isikud ning seega puudus M. Pihlakul

õigus kaebajat läbi otsida.

6. Kaebaja märgib, et Justiitsministeeriumi poolt vaideotsuses väljendatud seisukoha järgi ei olnud

M. Pihlaku tegevus läbiotsimine. Kaebajal tekib seoses sellega küsimus, miks M. Pihlak sellise käsu

üldse andis. Kui käsk ei olnud antud keelatud esemete avastamiseks, siis on M. Pihlaku käsk

tõlgendatav vaid soovina kaebaja inimväärikust alandada. Käsk ei tulenenud mitte tööülesannetest,

vaid oli ajendatud isiklikust huvist. Kaebaja selgitab, et inimväärikust alandav käsk on iseenesest

ebaseaduslik ja kaebaja ei olnud VangS § 67 p 1 alusel kohustatud seda täitma.

7. Kaebaja lisab eelnevale, et M. Pihlaku sõnade kohaselt andis ta käsu näidata ette taskute sisu,

mitte käsu taskute pahempidi pööramiseks. Kuna jalutuskäigule minnes on esemeid kaasa võtta

keelatud, olid kaebaja taskud tühjad. Seetõttu ei olnud kaebajal võimalik M. Pihlaku väidetavat

käsku täita. Andes kaebajale käsu, mida ei saanud täita, alandas M. Pihlak kaebajat. Kaebaja pakkus

välja teise kontrollimise viise, kuid M. Pihlak nõudis järjepidevalt taskute pahupidi pööramist.

Eelnevast tulenevalt tuleb käskkiri tühistada.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, kuna kaebus on alusetu. Vastustaja selgitab, et

kinnipeetav on kohustatud vastuväideteta ja vaidlustamata täitma vanglaametniku seaduslikke

korraldusi. Riigikohus on 01.03.2007 lahendis nr 3-3-1-103-06 asunud seisukohale, et kinnipeetava

arusaam seadusest ja sellega seonduv arusaam vanglaametniku korralduse seadusevastasusest ei

anna kinnipeetavale õigust korralduse täitmisest keelduda. Vastupidine seisukoht raskendaks

oluliselt distsipliini tagamist vanglas.

9. Vastustaja lisab, et korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus

vastab haldusmenetluse seaduses (edaspidi HMS) § 63 lõikes 2 loetletud tühise haldusakti

tunnustele ja tühisus on ilmselge. Korraldus ette näidata oma taskute sisu ei ole ilmselgelt tühine,

mistõttu oli see kaebajale täitmiseks kohustuslik. Asjaolu, et kaebaja arusaama kohaselt alandas

korraldus tema inimväärikust, ei andnud talle alust selle täitmisest keelduda.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

10. Kohus, hinnanud kõiki poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis ja vastastikuses

seoses, leiab, et kaebus on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

11. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei näidanud oma taskute sisu valvurile, jättes sellega valvuri

korralduse täitmata. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas tegemist oli seadusliku korraldusega,

mida kaebaja oleks pidanud täitma. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas tegemist oli korralduse

andmise või läbiotsimisega.

12. 21.11.2008 seletuskirjas selgitas T.T, et keeldus korraldust täitmast, kuna tegu oli teda alandava

korraldusega. Kaebaja märkis, et on kohustatud alluma vaid seaduslikele korraldustele, kuid antud

korraldus oli ebaseaduslik. Kaebaja pakkus valvurile välja alternatiive kontrollimiseks, mis ei oleks

alandavad. Võimalused oleks olnud taskute kompimine, kontroll tehnikaseadmega või kaebaja

poolt oma jope valvurile andmine, et valvur saaks taskuid kontrollida. Valvur antud võimalusi ei

kasutanud. Kuna kaebaja jätkuvalt keeldus taskute pahempidi pööramisest, ei lubanud valvur teda

jalutuskäigule ja suunas ta tagasi kambrisse. Kaebaja teatas valvurile, et ei loobu soovist viibida

vähemalt üks tund vabas õhus, kuid jalutamist talle ei võimaldatud.

13. Vangistusosakonna inspektor-kontaktisik Birgit Kalju koostatud distsiplinaarmenetluse

protokollis on märgitud distsipliinirikkumise aeg ja koht, distsipliinirikkumise kirjeldus ja viide

õigusakti sättele, mida on rikutud ja ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta. Karistuse ettepaneku

tegemisel arvestati protokolli kohaselt raskendava asjaoluna seda, et vahistatut oli ka varem

distsiplinaarkorras karistatud, kergendavad asjaolud puudusid.

14. Kohus kontrollib kõigepealt, kas tegemist oli seadusliku korraldusega. VangS § 67 lõike 1

kohaselt on kinni peetav isik kohustatud vanglas julgeoleku tagamiseks täitma vangla

sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Määruse § 4 punkt 6 sätestab,

et järelevalves rakendatakse abinõusid kinnipeetavate põgenemise, allumatuse ja muude

õigusrikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks. Vastustaja selgitas istungil, et korraldus anti

keelatud esemete puudumise tuvastamiseks (õiguserikkumise ärahoidmiseks), kuid kaebajal ei

olnud kavatsust korraldust täita. Tallinna Vangla kodukorra punkt 14.3.5 sätestab, et kinni peetav

isik tohib jalutuskäigule minnes kaasa võtta ainult suitsetamistarbeid ja tubakatooteid. Seega enne

jalutuskäigule lubamist peavad saatvad valvurid tuvastama, et kinni peetaval isikul ei ole kaasas

keelatud esemeid. Keelatud esemete puudumise kontrollimiseks on valvuritel võimalik valida

mitme viisi vahel. Üheks võimaluseks on läbiotsimine, mistõttu taandub kohtu hinnangul küsimus

asjaolule, kas tegemist oli läbiotsimisega või laiemas mõttes korralduse andmisega.

15. Kohus leiab, et vaidlust ei ole selle üle, et valvur M. Pihlak ei puudutanud kaebajat füüsiliselt.

Läbiotsimine on määruse kohaselt kinni peetava isiku kontrollimine, eesmärgiga avastada ja ära

võtta keelatud esemed, seejuures toimetavad isiku läbiotsimist isikuga samast soost isikud.

Käesoleval juhul anti korraldus, mille eesmärgiks oli eelkõige keelatud esemete puudumise

kontrollimine. Kohus leiab, et sellise korralduse andmine ei ole läbiotsimine, kuna läbiotsimine

eeldab siiski füüsilist kontakti. Keelatud esemete puudumise kontroll ei ole võrdsustatav

kontrollimisega, mille eesmärgiks on keelatud esemete avastamine ja äravõtmine. Tegemist on

faktilise olukorra tuvastamisega, mis võib küll keelatud esemete avastamise ja seejärel äravõtmiseni

viia, kuid see ei ole algselt kontrolli eesmärgiks. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et tegemist oli

vangla ametniku poolt korralduse andmisega, mitte läbiotsimisega.

16. Kohus märgib, et vanglas viibides on kinni peetavate isikute õigused mitmel viisil piiratud.

Isikud peavad alluma igapäevasele režiimile ning täitma vangistusalaste õigusaktide nõudeid. Selles

kontekstis ei saa korraldus näidata oma taskute sisu ette olla inimväärikust alandav. Sarnaselt võib

tuua näite, et lennujaamades on inimesed samuti kohustatud näitama, et neil pole kaasas keelatud

esemeid ja neile võidakse anda korraldus eemaldada mõni riideese või näidata ette taskute sisu.

Lisaks märkis kaebaja kaebuses, et ta oleks olnud nõus jope seljast ära võtma ja andma selle

kontrollimiseks valvurile. Sisuliselt on tegemist sama toiminguga, kuid seda ei ole kaebaja pidanud

enda inimväärikust alandavaks. Kohus leiab, et tegemist on seaduspärase korraldusega ning

korraldusest ei nähtu ka ühtegi asjaolu, miks see oleks inimväärikust alandav. Korralduse täpne

sõnastus ei ole kohtu hinnangul siinkohal oluline, kuna vaidlust ei ole esiteks selles, et korralduse

mõte oli kontrollida, mis on kinnipeetava taskutes, ja teiseks ei ole kaebaja ka väitnud, et valvur

oleks öelnud seejuures midagi ebasündsat.

17. Kohus lisab, et korralduse sõnastus ei oma siinjuures olulist tähendust. Kaebaja märkis

kaebuses, et tal seljas olnud jope ehitusest tulenevalt ei ole jope taskuid võimalik pahempidi

pöörata. Kohtuistungil toimunud jope vaatluse kohaselt olid kaebajal kergest materjalist õhem

spordijope ning jopel ülalt alla kergelt diagonaalis suunaga lukuga taskud, mille sisu on võimalik

vaadelda taskute sisu välja tõmmates. Seega oli kaebajal võimalik korraldust täita nii nende sisu ette

näidates kui ka taskuid pahempidi pöörates. Kaebaja on põhjendanud jope ehitusest tulenevat

keeldumist ka alles kohtule esitatud kaebuses, varasemalt vanglale esitatud seletuskirjas ja

Justiitsministeeriumile esitatud vaides kaebaja vastavat asjaolu ei maini.

18. Kohus märgib, et lisaks taotlusele teostada jope vaatlus esitas kaebaja ka taotluse

videosalvestiste läbi vaatamiseks, et teha objektiivselt kindlaks intsidendi asjaolud. Kohus ei

pidanud käesoleval juhul vajalikuks videosalvestiste läbivaatamist, kuid peab kahetsuseväärseks

vangla praktikat säilitada turvakaamerate salvestisi vaid kaks nädalat. Mõistlik säilitusaeg oleks

vähemalt 3 kuud arvestusega, et kui vanglas esineb tõendamist vajavaid sündmusi, on selle

tõendamise vajadus 3 kuuga välja selgitatud. Vajadusel tuleb osasid salvestisi säilitada kauem

(näiteks kui on teada, et vaidlusaluse episoodi üle on käimas kohtuvaidlus).

19. Kohus peab eelnevast tulenevalt määratud karistust proportsionaalseks, arvestades asjaolu, et

vangla on määranud rikkumise eest kergeima võimaliku karistuse – noomituse. Kuigi kaebajal oli

varasemast ajast kehtiv distsiplinaarkaristus, ei kasutatud varasemale karistusele viitamist kaebaja

kahjuks. Kohus võtab siinjuures arvesse, et kergema distsiplinaarkaristuse määramisel on

haldusorganil ka väiksem tõendamiskoormis. Noomitus ei riiva kaebaja õigusi nii intensiivselt, kui

seda teeks näiteks kartsa määramine. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on vastustaja

uurinud rikkumist põhjalikult ning kaalunud asjas kogutud tõendeid.

20. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

palus jätta kohtukulud kaebaja kanda, kuid ei esitanud kohtule kohtukulude nimekirja. Seega tuleb

menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik