2-08-53902/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-08-53902

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

30. juunist 2009. a.

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juunil 2009.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-08-53902 Tsiviilasi KK`i (elukoht XXX, isikukood XXX) hagi ST´i (elukoht XXX, isikukood XXX) vastu elatise saamiseks igakuiselt summas

4 000 krooni lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.11.2007.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K K´i ja tema lepingulise esindaja vandeadvokaat M Lust´i ning kostja ST´i osalusel. Kohtuistungi toimumise aeg 12.05.2009.a.

RESOLUTSIOON Rahuldada osaliselt KK`i hagi ST`i vastu igakuise elatise saamiseks summas 4 000 krooni lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.11.2007.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a.

Välja mõista ST`ilt KK`i kasuks igakuine elatusraha summas 3 200 (kolm tuhat kakssada) krooni XXX.a. sündinud poeg MT´i ülalpidamiseks kuni lapse täisealisuseni XXX.a. tagasiulatuvalt alates 01.11.2007.a.

ST´i poolt perioodil 01.11.2007.a. kuni 01.09.2008.a. s.o. 10 (kümne) kuu jooksul KK´ile tasutud elatis kogusummas 33 500 (kolmkümmend kolm tuhat viissada) krooni kuulub tasaarvestamisele ST´lt väljamõistmisele kuuluva igakuise elatusrahaga.

Asja menetluskulude jaotus Asja menetluskulud riigilõivuna jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigituludesse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse

30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest 30.06.2009.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtule 14.08.2008.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sündis hageja ja kostja kooselust XXX.a. poeg MT, kes elab käesoleval ajal koos hagejaga. Vaatamata asjaolule, et PkS § 60 lg. 1 sätte kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last, ei täida kostja oma kohustusi vanemana lapse suhtes ning maksab elatist ebaregulaarselt. Lapse vajadusteks kulub hagejal 7 625 krooni ühes kuus ning sellest kulutused toidule 3 500 krooni; lasteaiamaksule 575 krooni; huvialaringile 400 krooni; mängudele, mänguasjadele, sporditarvetele, raamatutele kokku 500 krooni; eluasemekuludele 700 krooni; ravimitele, vitamiinidele ja hügieenitarvetele kokku 300 krooni, riietele ning jalatsitele 1 200 krooni; hoidjale

200 krooni; vabaaja veetmisele (teater, kino, sünnipäevad) kokku 300 krooni. Arvesse võttes asjaolu, et kostja varaline seisund on tunduvalt parem kui hagejal, taotleb hageja kostjalt 6 000 krooni ulatuses igakuise elatise väljamõistmist. Kostja keskmine töötasu on 35 000 krooni kuus. Hagi esitamise ajal hageja ei töötanud ning tema ainsaks sissetulekuks on lapsetoetus

300 krooni kuus. Peale selle abistab hagejat materiaalselt tema ema, kes kannab hageja arvele lapse ülalpidamiseks raha. Seda teeb ka kostja, kuid ebaregulaarselt ning need ülekanded on väga erinevate summadena alates 300 kroonist kuni 10 000 kroonini. Hageja omandisse kuulub korteriomand, kus ta elab koos lapsega. Hageja arvates võimaldab kostja varaline seisund maksta elatist summas 6 000 krooni kuus, sest seda tõendavad tema poolt tehtud ülekanded hageja kontole. Eeltoodut aluseks võttes ning juhindudes PkS §-dest 60, 61 ja 70 palub hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis summas 6 000 krooni kuus lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.11.2007.a. Hageja oma avalduses hagi täpsustamiseks 23.09.2008.a. vastuseks kohtumäärusele selgitas, et hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.11.2007.a. põhjusel, et 2007.a. novembris on kostja hageja arvele elatusraha lapse ülalpidamiseks kandnud, kuid mitte kokku lepitud summas 6 000 krooni. 2007.a. detsembrikuus on kostja tasunud elatist kokku 8 500 krooni, 2008.a. jaanuaris kokku 4 000 krooni, 2008.a. veebruaris 7 500 krooni, 2008.a. märtsis

2 000 krooni, 2008.a. aprillis 2 000 krooni, 2008.a. maikuus 5 000 krooni, 2008.a. juunikuus 4 500 krooni, 2008.a. juulikuus kostja lapse ülalpidamiseks elatist maksnud ei ole. Alates 2007.a. novembrist kuni 2008.a. juulikuuni on kostja maksnud hagejale lapse ülalpidamiseks kokku 33 500 krooni elatusraha, kuid pidanuks maksma vastavalt poolte kokkuleppele 54 000 krooni. Seega moodustab kostja võlgnevus 33 446 krooni. Kohtuistungil hageja vähendas oma elatise nõuet kostja vastu lapse ülalpidamiseks 4 000 kroonile kuus.

Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses hagile võtab omaks asjaolu, et tal on hagejaga ühine laps, kuid nende kooselu hagejaga on lõppenud. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja maksnud hagejale regulaarselt lapse ülalpidamiseks elatist perioodil 2007.a. detsember kuni 2008.a. september kokku

33 500 krooni. Jagades sellel ajavahemikul üle kantud rahasumma 10-ga, moodustab see keskmiselt

3 350 krooni kuus elatusraha lapse ülalpidamiseks. Varasemalt on kostja samuti lapse kasvatamist regulaarselt toetanud, seda nii pangaülekandeid tehes kui ka sularaha maksetega. Vaatamata sellele leiab hageja, et kostja toetab last ebaregulaarselt ja ebapiisavas ulatuses, mis ei taga lapse vajadusi normaalseks toimetulekuks. Kostja arvates on hagi kostja vastu esitatud põhjendamatult, sest kostja on last toetanud regulaarselt ja piisavas ulatuses rahaliste vahenditega. Seega pole kostja lapse ülalpidamiskohustust rikkunud. Kostja tegelik netopalk kuni 15.06.2008.a. oli 18 000 krooni kuus.

Muud sissetulekud kostjal puudusid. Alates 16.06.2008.a. on kostja töötu, sest tähtajaline leping tööandjaga lõppes 15.06.2008.a. Kostja on ennast võtnud töötuna arvele ning otsib aktiivselt tööd. Kostja ainukeseks sissetulekuks on töötu abiraha. Kostjal on kesk-eriharidus (laeva külmutusseadmete mehaanik). Kostja töötas remonditöölisena tähtajalise töölepingu alusel OÜ-s J. Töölepingu kohaselt ei olnud kostjale garanteeritud kindlat kuusissetulekut, vaid määratud oli tunnitasu töötatud aja eest. Tulenevalt eeltoodust ei olnud kostjal võimalik maksta igakuiselt ühesuguseid summasid maksetena hageja arvele, kuid nagu eelnevast selgub, on kostja maksnud elatist keskmiselt 3 350 krooni kuus.

Hageja on oma hagis väitnud, et kokkuleppe kohaselt pidi kostja maksma lapsele elatist 6 000 krooni kuus. Sellist kokkulepet hageja ja kostja vahel tegelikkuses ei ole tehtud ei suuliselt ega kirjalikult. Kostja on hagejale lubanud täita oma kohustust ning hagejat lapse kasvatamisel materiaalselt toetada oma võimaluste piires ja seda on kostja seniajani teinud. Arvesse võttes eeltoodut ning ka seda, et PkS §-de 49 ja 60 lg. 1 kohaselt on lapse ülalpidamine mõlema vanema võrdne kohustus, on kostja nõus tasuma lapse ülalpidamiseks igakuist elatist summas 2 600 krooni kuus.

See on summa, mida kostja on reaalselt igakuiselt lapse ülalpidamiseks elatisena võimeline tasuma eeldusel, et kostja lähiajal siiski tööd leiab. Antud rahasumma katab kostja arvates ära ka lapse elementaarsed vajadused ilma, et laps peaks puudust kannatama. Loomulikult on kostja võimaluste tekkimisel nõus maksma ka suuremaid summasid. Samuti tuleb kostja arvates arvestada ka sellega, et Perekonnaseaduse mõtte kohaselt tuleb arvestada kõigi lastega, keda kostja on kohustatud ülal pidama. Elatise väljamõistmisel ei tohi lapsi asetada ebavõrdsesse olukorda.

Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Ka miinimumsummast suurema elatise väljamõistmisel tuleb siiski arvestada asjaoluga, et kohustatud isiku teised ülalpeetavad lapsed ei osutuks vähem kindlustatuks. Arvestades asjaoluga, et kostjal on kohustus oma teistele lastele maksta elatist 2 600 krooni kuus lapse kohta (kokku 5 200 krooni kuus), siis on igati põhjendatud ja mõistlik, kui kostja maksab edaspidi ka poeg MT´i ülalpidamiseks 2 600 krooni kuus elatusraha.

Kostja ei nõustu asjaoluga, et elatis mõistetakse temalt välja tagasiulatuvalt, sest kuigi kostjal ei olnud alates 2008.a. juulikuust võimalik elatist maksta, on viimase 10 kuu jooksul kostja siiski tasunud elatist keskmiselt 3 350 krooni kuus. Hageja on töövõimeline inimene ja pole pikema aja jooksul suvatsenud tööle minna, et ka omalt poolt lapse ülalpidamiseks vajalikke rahalisi vahendeid hankida ning enda majanduslikku olukorda parandada. Kostja arvates puudub asjas mõjuv põhjus selleks, miks peaks kostja ülalpidamiskohustust täitma suuremas ulatuses kui hageja.

Eeltoodut aluseks võttes palub kostja kohtul rahuldada hagi osaliselt ja määrata kostja poolt makstavaks igakuiseks elatusrahaks 2 600 krooni kuus poeg MT´i ülalpidamiseks. Kohtukulud palub kostja jätta poolte kanda.

Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada osaliselt, ja seda lähtudes alljärgnevaist asjaoludest. Perekonnaseaduse §-i 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seaduse mõtte kohaselt on seega mõlemad vanemad kohustatud kandma ka oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid. Perekonnaseaduse §-i 61 lg. 1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Perekonnaseaduse §-i 70 lg. 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista välja elatise tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse §-i 61 lg.-s 6 nimetatud asjaolusid. Hageja poolt kohtule esitatud hagis märgitud põhjenduste kohaselt on kostja küll maksnud lapse ülalpidamiseks elatusraha, kuid see rahasumma ei olnud hageja arvates küllaldane lapse vajadusi arvestades ning hageja oli lapse huvidest lähtudes tema seadusliku esindajana sunnitud pöörduma hagiga kohtusse.

Kostja on käesolevas asjas oma kirjalikus vastuses tunnistanud hageja elatise nõuet osaliselt summas 2 600 krooni kuus ja seda juhul kui tal õnnestub lähiajal saada tööd. Kohtuistungil kostja seletuse kohaselt tal tööd seniajani saada ei ole õnnestunud, kuid tal ilmselt avaneb võimalus Tööturuameti kaudu saada keevitajate kursusele ümberõppe korras ning omandada keevitaja kvalifikatsioon. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.11.2007.a. Kohus aluseks võttes asjas ilmnenud asjaolusid (kostja töötuna arvel olemine alates 2008.a. juunikuust ning hagejale avanenud võimalus saada lähiajal tööd) asub seisukohale, et hageja majanduslik seisukord on paranemas ning tema toimetulek lapse ülalpidamise kulude kandmisel on edaspidi oluliselt tulemuslikum, samas aga on kostja sattunud majanduslikesse raskustesse seoses väidetava töö kaotamisega, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis summas 3 200 krooni kuus lapse ülalpidamiseks.

Seda eelkõige põhjusel, et kostja maksab oma varasemast kooselust sündinud 2 lapse ülalpidamiseks kokku 5 200 krooni. Hageja on käesoleva kohtuotsuse alusel väljamõistetavalt elatusrahalt kui tulult kohustatud maksma ka tulumaksu, seega jääb hagejale lapse ülalpidamiskulude kandmiseks 2 528 krooni. Lapse vanust arvestades on sellises ulatuses elatusraha kohtu arvates küllaldane. Hageja poolt hagis märgitud kulutused ühes kuus lapsele summas 7 675 krooni on kohtu arvates ülemäära suured ning pole ka ilmses vastavuses hageja enda majanduslike võimalustega.

Aluseks võttes asjaolu, et kostja on alates 01.11.2007.a. maksnud hagejale lapse ülalpidamiseks kokku 33 500 krooni elatusraha, kuulub nimetatud rahasumma tasaarvestamisele kostjalt väljamõistmisele kuuluva igakuise elatisega summas 3 200 krooni. Kohus peab võimalikuks hagi siiski rahuldada põhjusel, et kostja on küll maksnud hagejale elatist lapse ülalpidamiseks, kuid makstavad summad lapse ülalpidamiseks ei laekunud hagejale regulaarselt. Perekonnaseaduse §-i 61 lg. 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Kohtu arvates on otstarbekas, et hagejale laekuks lapse vajaduste rahuldamiseks igakuiselt kindlal päeval ja määratud suuruses elatusraha, millega saaks lapse ema arvestada. Kostja vastuväited hagile on põhilises osas asjakohased. Kostja tunnistas oma kirjalikus vastuses hagi summas 2 600 krooni. Asja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda aluseks võttes TsMS § 179 lg. 1 sätteid.

Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 30.06.2009.a. Ärakiri õige. Kohtunik