2-09-4775/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-4775

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2009.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-4775 Tsiviilasi, hageja nõue AS EMT hagi O Z (registris on O Ž) vastu 3116,40 krooni nõudes Tsiviilasja hind 1558,70 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS EMT (registrikood 10096159, asukoht Valge 16, 19095 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves (Julianus Inkasso OÜ, aadress Jõe 3, Tallinn 10151, e-post anne.klaamas@julianus.ee) Kostja O Ž (isikukood xxx, registrijärgne aadress xxx) Resolutsioon

1. Rahuldada AS EMT hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista O Ž AS-i EMT kasuks liitumislepingu(te) alusel esitatud arvete tasumata jätmisest tekkinud võlgnevus 1558,70 (üks tuhat viissada viiskümmend kaheksa krooni ja seitsekümmend senti) krooni ja viivised summas 1557,70 (üks tuhat viissada viiskümmend seitse krooni ja seitsekümmend senti) krooni.

3. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-4775 kannab kostja O Ž.

5. Välja mõista O Ž EMT AS-i kasuks menetluskulud summas 2000 (kaks tuhat) krooni.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates taotleda Maakohtult kajas menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-09-4775

2(3) Kooskõlas TsMS § 420 lg 1 on hagejal õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Asjaolud ja menetluse käik

05.02.2009.a esitas EMT AS-i esindaja kohtule hagiavalduse O Ž vastu. Hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue AS-i EMT ja O Ž vahel 14.09.2000.a sõlmitud liitumislepingust. Kostja ei ole täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ning võlgneb hagejale 1558,70 krooni, millele on lisandunud viivis 1557,70 krooni.

Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Hagimaterjalid toimetati 15.04.2009.a edasiandmiseks kätte kostjaga koos elavale isikule. TsMS § 322 lg 1 kohaselt loeb kohus kostjale menetlusdokumendid kättetoimetatuks. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile.

Kohtule esitatud hagiavalduses esitas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud, see tuleb rahuldada tagaseljaotsusega.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse §-dest 76 lg 1, 82 lg 1, 100,

101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1, 271.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja on esitanud hagiavalduses menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena kokku 3750 krooni,

2-09-4775

3(3) millest 250 krooni moodustab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 1000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 2500 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

Viru Maakohus 12.12.2008.a määrusega jättis EMT AS-i maksekäsu kiirmenetluse avalduse O Ž vastu rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Kohtute infosüsteemi andmetel jõustus määrus 17.12.2008.a. Hagiavaldus on kohtule esitatud 05.02.2009.a ehk hiljem, kui üsk kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Sellest tulenevalt ei ole hageja nõue maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 krooni kohtuväline kulu ja ei kuulu seega väljamõistmisele kostjalt.

Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses 2500 krooni. Kohus, läbi vaadanud tsiviilasja materjalid, jõudis seisukohale, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja OÜ Julianus Inkasso tegeliku töömahuga. Kohus arvestab, et esindaja aastaid tegeleb hageja esindamisega sarnastes õigusvaidlustes ning hagiavalduste vormistamisel on kõigi aastate jooksul kasutanud algselt välja töötatud hagiavalduse vormi, milles, lähtuvalt konkreetsest võlgnikust, muudetakse vaid nimesid, aadresse, lepingute kuupäevi ning võlgnevuse perioode ja summasid, samad on ka nõuete materiaalõiguslikud põhjendused. Seega arvestades esindaja(te) tegelikku töömahtu ja nende töö madalat keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 1000 krooni.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 1000 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni.

Geete Lahi Kohtunik