2-08-85484/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2009.a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-08-85484 Tsiviilasi AS Starman hagi Arnold Raud vastu 5011.82 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Starman, rk 10069659, asukoht Akadeemia tee 28, 12618 Tallinn; hageja esindaja Eerika Erlach, Lindorff Eesti AS, Rävala pst 5, 10143 Tallinn; kostja Arnold Raud, Menetlus kirjalik

RESOLUTSIOON Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 407 lg 1, 2, 3, 415, kohus

o t s u s t a s: 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista Arnold Raualt AS-i Starman kasuks võlg ja viivis summas 5011 (viis tuhat üksteist) krooni ja 82 (kaheksakümmend kaks) senti. 3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. 4. Välja mõista Arnold Raualt AS-i Starman kasuks menetluskulud summas 1728 (tuhat seitsesada kakskümmend kaheksa) krooni ja 49 (nelikümmend üheksa) senti.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vast üleandmisega. Kohus taastab menetluse, kui pool, kelle kohalolekuta tagaseljaotsus tehti, taotleb 14 päeva jooksul otsuse kättesaamisest kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsuse resolutsioon tehti teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded, võib kaja esitada 28 päeva jooksul kohtuotsuse resolutsiooni ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kirjalikult kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja või kui kaja jäetakse läbi vaatamata.

2 Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Hageja sõlmis kostjaga 01.03.2002 ning 08.03.2002 liitumislepingud ja 08.03.2002 rendilepingu. Lepingu alusel kohustus hageja osutama kostjale lepingus määratud teenust ning kostja tasuma selle eest kokkulepitud tasu. Lepingu lahutamatuks lisaks on tüüptingimused. Hageja esitas kostjale osutatud teenuste eest arved. Kostja ei ole kohaselt täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevuse summa hageja ees 2506.41 krooni. Hageja on arvestanud viivist 0.2% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Hageja on arvestanud viivist ajaliselt viimase tasumata arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni 05.12.2008. Hageja on huvitatud kostjalt viivise summas 2505.41 krooni väljamõistmisest. 11.12.2008 esitas hageja Tartu Maakohtusse hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt välja võla ja viivise kokku summas 5011.82 krooni. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on 12.01.2009 esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Hagimaterjalid on 06.04.2009 kostja elukohas kätte toimetatud kostja emale. Kohus loeb menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile 20 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on osaliselt võimalik rahuldada tagaseljaotsusega, kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid. Hagi on tõendatud 01.03.2002 liitumislepinguga, 08.03.2002 liitumislepinguga, 08.03.2002 rendilepinguga, kostjale esitatud arvetega ning hageja üldtingimustega. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-le 11 kohaldatakse käesolevale võlasuhtele tsiviilkoodeksi (TsK) sätteid. TsK § 174 kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud. Lähtuvalt TsK § 173 lg-st 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. Vastavalt TsK § 190 lg-le 1 võidakse kohustiste täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (viivisega). Tulenevalt TsK § 191 lg-st 1 loetakse leppetrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Tulenevalt TsK

3 § 231 lg-st 1 on võlgnik rahalise kohustusega viivitamisel kohustatud maksma viivitamisaja eest kas seaduse või lepinguga kindlaks määratud protsendimäära. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla ning viivise kokku summas 5011.82 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduses esitatud nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks antud juhul riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 250 krooni, ning õigusabi kulud 1478.49 krooni, mille hageja palub kohtul kindlaks määrata ning kostjalt enda kasuks välja mõista. Lähtuvalt eelmainitust määrab kohus kindlaks menetluskulud ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas (250 + 1478.49) 1728.49 krooni.

Kohtunik