2-08-68732/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-08-68732 Otsuse kuupäev 14.mai 2009 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi

Hagi hind

A J(isikukood XXX, XXX) hagi RM (isikukood XXX0, XXX) vastu elatusraha nõudes

72 000 krooni Asja läbivaatamise kuupäev

Istungil osalenud isikud 21.aprill 2009

hageja esindaja Maarika Pähklimäe ja kostja RM

Resolutsioon

Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista RMelatusraha poja P J(isikukood XXX) ülalpidamiseks igakuiselt 1 500 EEK (üks tuhat viissada krooni) ja tütre M –M J(isikukood XX) ülalpidamiseks igakuiselt 1 500 EEK (üks tuhat viissada krooni) alates 20.oktoobrist 2008 kuni laste täisealiseks saamiseni A J kasuks.

Menetluskulud jätta poolte kanda võrdsetes osades.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hageja nõue Poolte abielust on sündinud XXXpoeg PJ(sünd. M ) ja XXX tütar M –M J (sünd. M ). Kuna kostja laste ülalpidamiseks elatist vabatahtlikult ei maksa palub hageja kostjalt välja mõista elatis 3 000 krooni kuus kummagi lapse kohta tagasiulatuvalt alates detsembrist 2007. Kohtuistungil jääb hageja oma nõude juurde ning palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja arvamus

2 Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus tasuma elatist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 500 krooni kuus lapse kohta ehk kokku 1 000 krooni. Kostja arvates on hageja märgitud kulutused ülepaisutatud ja tõendamata. Kostja on OÜ F juhatuse liige ning FIE. OÜ F tegeleb köögimööbli valmistamisega ja siseviimistlustöödega. OÜ F on suurtes majanduslikes raskustes, kuna tõenäoliselt üldise majanduslanguse tõttu ei ole enam tellimusi. Alates juulist 2008 sai kostja juhatuse liikme tasu 4 350 krooni. Kostja on otsinud palgatööd, kuid ei ole leidnud. Kostja peab maksma elatist ML oma tütre MLM ülalpidamiseks 1 250 krooni kuus ning samuti peab kostja üleval pidama XXX sündinud tütart LMM. Kostjal puudub vara, mida võiks realiseerida elatise katteks. XXX korteri hoonestusõigusega seotud pangalaenu tagastamise kohustus on kostja elukaaslasel. Kostja võtab õigeks, et ei ole hagejale elatist maksnud. Elatise mittemaksmist põhjendab ta asjaoluga, et pooltel tekkis 1999 konflikt seoses kostja sooviga kohtuda lastega, mis tingis pooltevahelise suhtlemise katkemise ning kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni ei ole hageja kordagi kostjalt elatist küsinud. Kostja palub jätta elatis välja mõistmata tagasiulatuvalt, kuna see paneks tema majanduslikult äärmiselt raskesse olukorda.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole laste ülalpidamiseks hagejale pärast poolte lahku minekut 1999 aastal elatist maksnud. Tähtsust ei oma see, kas hageja on elatist küsinud või mitte, vanemate seadusjärgne kohustus on üleval pidada oma alaealisi lapsi.

Lähtuvalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008 on nimetatud summa 2 175 krooni. Pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostja palk kuni juulikuuni 2008 oli keskmiselt 7 000 krooni. Kostja enda seletuse kohaselt sai ta alates juulist 2008 palka 4 350 krooni kuus, mida ta aga ei ole tõendanud. Hageja pangakonto kohaselt oli tema palk 2008 aasta lõpus 19 236 krooni kuus. Tuginedes kohtule esitatud tõenditele saab järeldada, et hageja varanduslik seis on parem kui kostjal.

Kostja leiab, et tema varanduslik seis ei võimalda tal tasuda elatist suuremas summas kui 500 krooni kuus. PKS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Harju maakohtu 24.05.2006 otsusega tsiviilasjas 2-05-22887 on kostjalt välja mõistetud elatis tütre MLM ülalpidamiseks 1 250 krooni kuus.

3 Kostja ülalpidamisel on veel XXX sündinud tütar LMM. Kuna vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdselt ülal, siis asjaolu, et kostjal on lisaks hageja juures elavatele lastele veel kaks last, annab aluse väljamõistetava elatusraha suuruse vähendamiseks alla PKS § 61 lg 4 ettenähtud suuruse. Arvestades kostja ja hageja varanduslikku seisu, samuti asjaolu, et kostja elatusraha maksmise kohustus tütar ML ülalpidamiseks peaks lõppema käesoleva kuu lõpus, loeb kohus põhjendatuks kummagi lapse ülalpidamiseks kostjalt välja mõista 1 500 krooni.

Perekonnaseaduse § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus pidas põhjendatuks elatusraha suurust vähendada PKS § 61 lg 4 ettenähtud suurusest, kuna esinesid PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolud. Seega ei pea kohus põhjendatuks elatusraha sissenõudmist kostjalt tagasiulatuvalt. Elatusraha sissenõudmine tagasiulatuvalt raskendaks kostja majanduslikku ja varalist seisundit veelgi ning tingiks elatusraha võla suurenemise ja selle hüvitamise kostjaga koos elava lapse arvelt. Vastavalt Riigikohtu seisukohale (tsiviilasi nr 3-2-1-57-07) loetakse elatushagi esitatuks elatisnõude avalduse esitamisest maksekäsu kiirmenetluses. Hageja on esitanud elatisenõude maksekäsu kiirmenetluses 20.oktoobril 2008. Seega loeb kohus elatusraha väljamõistmise algusajaks 20.oktoobri 2008.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta mõlema poole kanda võrdsetes osades.

Koidula Laurisaar kohtunik