2-08-58398/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht

14. mai 2009.a kell 12.00 Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-08-58398 Tsiviilasi RB hagi MT vastu 4277,50 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja – RB(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja – MT (isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Lihtmenetluses kohtuistungit pidamata RESOLUTSIOON

1. Jätta hageja nõue kostja vastu 4’277,50 krooni väljamõistmiseks hageja kasuks rahuldamata.

2. Jätta kõik menetluskulud RB kanda. MTl on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebe kord Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik Hageja nõue tuleneb asjaolust, et kostja kass on hüpanud hageja auto peale ning autot kriimustanud. Selle tulemusena oli hageja sunnitud auto autoremondi töökotta viima. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja tekitatud kahju summas 4’277,50 krooni. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 250.- krooni.

Kostja vastus 2-08-58398

Kostja hagi ei tunnista. Hageja väited kahju tekkimise kohta on paljasõnalised. Kostja väiteil peab hageja tõendama, et tema auto kapoti vigastuse iseloom seisnes kriimustustes ning et kõnealused kriimustused olid tekitatud kostjale kuuluva kassi poolt. Hagiavalduses puuduvad igasugused tõendid hagejale kuuluval autol vigastuste esinemise ning vigastuste iseloomu kohta.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja uurinud esitatud tõendeid leiab, et hageja nõue on tõendamata ning tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostjale kuulub kass.

Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) §-s 1060 sätestatakse loomapidaja riskivastutus. Nimetatud sätte kohaselt vastutab loomapidaja looma poolt tekitatud kahju eest. Loomapidaja vastutus järgneb sõltumata süüst (VÕS § 1056 lg 1 esimene lause). VÕS § 1056 lg 1 teise lause järgi vastutab suurema ohu allikat valitsenud isik kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 1056 lg 2 teise lause järgi, kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas. VÕS § 1060 alusel järgneb vastutus üksnes juhul, kui VÕS § 1056 lg 1 teises lauses nimetatud kahjustused tekkisid loomapidamisele kui suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumise tõttu. Riskivastutuse eesmärgiks on ohtlikust asjast või tegevusest lähtuva iseloomuliku ohu realiseerumise korral tagada kahju kannatanud isikule hüvitisnõue, sõltumata sellise ohu allikat valitsenud isiku tegevuse õigusvastasusest ja süüst. Hea usu põhimõttest tulenevalt kaitstakse riskivastutusega eelkõige neid isikuid, kelle suhtes suurema ohu allika valitseja peab üles näitama hoolsuskohustust, mida tal aga suurema ohu allika olemusest tulenevalt ei ole võimalik alati järgida ka kõige hoolikamalt tegutsedes.

Kassi majaümbruses lahtiselt hoidmine kätkeb endas mitmesuguseid riske. Käesoleval juhul ei ole aga kostja omaks võtnud asjaolu, et just tema kass on kriipinud ära hageja auto. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale sõiduauto, registreerimisnumbriga XXX. Hageja on kohtule esitanud neli fotot autodel istuvast kirjust kassist. Vaid ühelt kohtule esitatud fotolt nähtub, et kass istub auto, mille registreerimisnumbriks on XXX, katusel. Kahelt fotolt autode numbrimärke ei nähtu ning ühel fotol on kass, kes istub registreerimisnumbrit XXX kandva auto kapotil. Samuti on hageja kohtule esitanud AS B 29.08.2008.a orienteeruva kalkulatsiooni remondi maksumuse määramiseks, millest nähtuvalt on sõiduauto Dacia Logan, registreerimisnumbriga XXX, esikapoti värvimise ning klaasipuhasti lahti-kokku komplekteerimise tasu koos käibemaksuga 4’277,50 krooni. Kohtu hinnangul ei tulene hagiavaldusele lisatud dokumentidest, et hagejale kuuluva sõiduauto esikapoti värvimise tingisid kostja kassi poolt tekitatud kahjustused. Kuivõrd kostja nimetatut omaks ei võta, pole kohtul võimalik lugeda nimetatut tõendatuks. Eelpooltoodud põhjusel tuleb hagi jätta rahuldamata.

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

Ele Liiv kohtunik