2-08-42895/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-08-42895

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

13. mai 2009.a, Tallinn

Tsiviilasja number 2-08-42895

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

OÜ Ahagi IT vastu 2 696 krooni ja viivise väljamõistmiseks

2 696 krooni Menetlustoiming kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamise kuupäev

- hageja: OÜ A(registrikood XXX; asukoht XXX) - hageja esindaja: Lilja Sklizkova (Julianus Inkasso OÜ, ) - kostja: IT(isikukood XXX; elukoht XXX)

8. mai 2009.a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt: 1.1. Kostja kohustub tasuma hagejale hagi aluseks oleva põhivõla 739 (seitsesada kolmkümmend üheksa) krooni, hageja õigusabikulud 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni ning hageja tasutud riigilõivu 250 (kakssada viiskümmend) krooni, kokku 3 489 (kolm tuhat nelisada kaheksakümmend üheksa) krooni alljärgneva maksegraafiku alusel:

Makse tähtpäev Osamakse summa 15.04.2009.a 1 163 krooni 15.05.2009.a 1 163 krooni 15.06.2009.a 1 163 krooni Kokku 3 489 krooni

2 1.2. Kostja kohustub võlgnevuse tasuma Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbak AS-is, viitenumbriga 703402769. 1.3. Kostja poolt käesolevast kompromissist tuleneva maksega viivitamisel on hagejal õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-08-42895 menetlus.

3. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-08-42895, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

MENETLUSE KÄIK OÜ A(edaspidi hageja) esitas 12.07.2008.a Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse IT(edaspidi kostja) vastu 5391 krooni nõudes. Seoses IT poolt makseettepanekule vastuväite esitamisega, andis Viru Maakohus 30.12.2008.a määrusega nõude maksekäsu kiirmenetluses üle Harju Maakohtu kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses.

27.01.2009.a saabus Harju Maakohtusse hagiavaldus, milles hageja palub mõista kostjalt välja võlgnevuse 2 696 krooni ja viivise 369 krooni.

Pooled esitasid 26.03.2009.a kohtule kompromisslepingu, mille paluvad kohtul kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Kompromisslepingust nähtuvalt tasus kostja menetluse jooksul võlgnevusest 2 326 krooni. Kostja tunnistab võlgnevuse jääki 739 krooni ning hageja kohtukulusid summas 2 750 krooni ja on nõus need hagejale tasuma maksegraafiku alusel. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS § 432 sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus, võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lgst 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku

2-08-42895

3 huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostja kohustub tasuma hagejale õigusabikulud 2 500 krooni ja tasutud riigilõivu 250 krooni.

Indrek Parrest kohtunik