2-08-77362/16 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

Otsuse tegemise aeg ja koht

Kohus

Kohtunik

Kohtuasi

Hagihind

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlusosalised

hagi Eesti Vabariigi vastu

A T (IK XXX), elukoht: XXX

Sergei Ivanov (IK XXX), XXX

Eesti Vabariik, Haridus- ja

Teadusministeeriumi kaudu, asukoht:

Munga 18, 50088 Tartu

Vandeadvokaat Kai Arnos,

Advokaadibüroo Amos OÜ, Rävala pst 6,

10 143, Tallinn, E-post: kai@amos.ee

RESOLUTSIOON

1. Hagi jätta rahuldamata.

2. Kostja menetluskulud 100% ulatuses välja mõista hagejalt.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul

õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Selgitused

1(6)

2-08-77362

12. mai 2009, Narva

Viru Maakohus

Fred Fisker

A T töövaidluses.

16 353 krooni

22.aprill 2009 a

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

Kostja esindaja:

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 sätestab, menetlusosaline võib nõuda asja

lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva

kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

I Hagiavaldus ja asjaolud

1. A T (hageja) esitas 15.09.2008 aastal Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse

Haridusameti/Narva Kutseõppekeskuse vastu saamata jäänud palgaosa sissenõudmiseks.

Töövaidluskomisjoni 16.10.2008 a otsusega rahuldati A.T avaldus osaliselt.

2. Eesti Vabariik Haridus ja Teadusministeeriumi (kostja) kaudu esitas 18.11.2008 a Viru

Maakohtule taotluse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses ning jätta hageja nõue

rahuldamata.

3. Hageja A T (edaspidi: hageja) esitas 21.11.2008 aastal Viru Maakohtule hagiavalduse

Haridusameti/Narva Kutseõppekeskuse vastu nõude saamata jäänud palgaosa sissenõudmiseks ning

palus hagi rahuldada.

Kohus liitis 21.01.2009 aastal kohtumäärusega poolte avaldused ühte menetlusse, tsiviilasja

numbriks jäi 2-08-77362.

4. Hagiavalduses märgib hageja, et ta võeti tööle 01.septembril 1996 aastal Narva Kutsekeskkooli

õppeosakonna juhatajana. Hiljem reorganiseeriti

Narva Kutsekeskkool Narva

Kutseõppekeskuseks. Hageja töötas vanemõpetajana. 2002 a maikuus pidi hageja tõendama

kategooriat, mida ta aga ei taotlenud ning töötab käesoleval ajal õpetaja kategoorias

täiskoormusega ja töönormiga 880 tundi.

Kutseõppekeskuse õpetajate palga alammäär kehtestatakse vastavalt EV Valitsuse määrusele „Riigi

põhikooli ja gümnaasiumi pedagoogi töötasustamine". Hageja palk oli 2006 aastal 7 000 krooni ja

2007 aastal 8 260 krooni.

Juhindudes EV Valitsuse 31.01.2008 a määrusest nr 34 „Riigi põhikooli ja gümnaasiumi pedagoogi

töötasustamine" pidi hageja 2008 aasta palgamäär olema vähemalt 10 077 krooni. Hageja leiab, et

tööandja ignoreeris 2008 aastal nimetatud määrust ning hageja palgamäär jäi endiseks - 8 260 krooni

(2007 aasta tasemele). Hageja leiab, et tööandja maksis seega igakuiselt töötasu ettenähtust 1 817

krooni vähem. Saamata jäänud töötasu osa summa on 16 353 krooni ja viivis 6 173,37 krooni.

Hageja palub eeltoodu alusel hagi rahuldada.

II Kostja vastus

5. Kostja esitas 19.12.2008 (t 18), 15.02.2008 a kohtule kirjalikud vastused. Oma vastustes märkis

kostja, et hagi ei tunnista, kostja selgitas, et hageja saab palgamäära suurendamist puudutavat

nõuet esitada Palgaseaduses toodud õiguslikel alustel, mis sisalduvad palgaseaduse (PalS) § 10.

Poolte vahel on vaidlus kas VV määrus nr 34 on kostjale kohustuslik või mitte.

Nimetatud Vabariigi Valitsuse määrus on välja antud Haridusseaduse §5 1 g 2 p 6 j a Põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse § 45 lg 3 alusel. Kostja selgitas, et puudub delegatsiooninorm

Kutseõppeasutuse seaduses (KutÕS) ja haridusseaduses, mille alusel võiks Vabariigi Valitsus

määrata kutseõppeasutuse pedagoogide palgamäära, samuti puudub määruses nr 34 viide

kutseõppeasutuse seadusele. KutÕS § 29 lg 1 kohaselt kohaldatakse kutseõppeasutuse pedagoogi

töösuhetele õppeasutusega üldiseid töösuhteid reguleerivaid õigusakte. Seega ka palgamäära

muutmiseks tuleb lähtuda PalS § 10. Kostja leiab, et antud asjas puuduvad nõude rahuldamist

võimaldavad asjaolud ning kostja palub jätta hagi rahuldamata.

IV. Kohtuistung

a. Hageja seisukohad

2(6)

6. Hageja esmdaja jäi kohtuistungil hagiavalduses esitatud seisukohtade juurde, leidis et

atesteerimisest tulenevalt peaks kutseõppeasutuse pedagoogile maksma Vabariigi Valitsuse

määruse nr 34 alusel rakendatama samaväärset palgamäära nagu teistele sama kategooria

pedagoogidele. Samas leidis hageja esmdaja, et Töövaidluskomisjoni OtSUS Oft õige Jaatamata

sellele, et komisj

tulemustest.

b Kostja seisuskohad

7. Kostja esindaja j äi oma kirjalikus vastuses esitatud seisukohtade juurde.

Kostja esindaja leidis, et tööandja pole rikkunud töösuhteid reguleerivaid õigusakte jättes

muutmata 2008 aastal hageja töötasu. Kostja esindaja leidis, et Vabariigi Valitsuse määrus nr 34 ei

laiene kutseõppeasutuse pedagoogile, sest kutseõppeasutuse ja pedagoogi vahelisi õigussuhteid

reguleeritakse üldiseid töösuhteid reguleerivate õigusaktide alusel Kostja esindaja leidis et puuduvad

PalS § 10 lg 2 näidatud palgamäära suurendamise alused.

IVKohtu põhjendused

8. Kohus, tutvunud kõigi asjas esitatud materjalidega, muuhulgas analüüsinud puutumust omavaid

õigusakte ja nende kronoloogiat ning sidusust jõustunud seadustega, tutvunud seaduse

seletuskirjaga ning Narva Kutseõppeasutuse põhimäärusega, hinnanud tõendeid leiab, et hagi tuleb

jätta rahuldamata.

Õiguslik küsimus mille kohus peab käesoleva töövaidlusega lahendama on:

kas Vabariigi Valitsuse 31.jaanuari 2008 a määrus nr 34 „ Riigi põhikooli ja gümnaasiumi

pedagoogide töötasustamine" on kutseõppeasutuse pedagoogile töötasu määramisel/muutmisel

tööandjale kohustuslik?

Töölepingu seaduse (TLS) § 1 tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja

kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub

maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama tallepoolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse

või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.

Kohus tuvastas, et hageja on sõlminud 01.10.2007 aastal töölepingu Narva Kutseõppeasutuses

töötamiseks. Tööandja volitusi omas töölepingu sõlmimiseks Narva Kutseõppeasutuse direktor

(TVK t 3-6). Töölepingust nähtuvalt sõlmiti tähtajatu tööleping (p 1.2).

Seega reguleerib hageja ja tööandja tööalaseid suhteid töölepinguseadus, palgaseadus ja teised

töösuhteid reguleerivad õigusaktid.

Viimane on kooskõlas ka KutÕS § 29 lõikega 1, mille kohaselt tuleb kutseõppeasutuse pedagoogide

töösuhetele kohaldada üldiseid töösuhteid reguleerivaid õigusakte, nimelt KutÕS § 29 lg 1 personali

tööülesanded ja - kohustused määrab kooli direktor töösuhteid reguleerivate õigusaktide alusel, lg 2

personaliga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud kooli direktor.

Töösuhetest tulenevatele palgakokkulepetele kohaldatakse üldjuhul Palgaseaduse § 10 sätestatut.

PalS § 10 lg 1 sätestab, et töötaja palgamäär määratakse kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte

kokkuleppel. Töötajale töölepingus kindlaks määratud palgamäära saab üldjuhul muuta vaid poolte

kokkuleppel (PalS § 10 lg 2).

Kutseõppasutuse seadus jõustus 25.07.1998 aastal.

3(6)

Nimetatud seaduse eesmärk (§1) oli/on sätestada muuhulgas kooli juhtimise põhimõtete ja kooli

eelarve moodustumise ja tegevuse lõpetamise alused. Kutseõpeasutuse seadust on korduvalt

muudetud ja täiendatud.

Narva Kutseõppeasutusel on oma põhimäärus (KutÕS § 6 lg 2 alusel) (TVK t 34-39). Põhimääruse §

1 sätestab, et Narva Kutseõppeasutus on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi

kutseõppeasutus. Põhimääruse § 9 lg 1 kooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada kooli

tulemuslik töö. Põhimääruse § 9 lg 2 p 4 on tööandjaks personalile ja kinnitab käskkirjaga nende

ametijuhendid, p 8 tagab kooli eelarveprojektide koostamise ja eelarve täitmise. Sellega on kooli

direktorile antud tööandja õigused ja kohustused. Põhimääruse § 15 lg 5 pedagoogide konkreetsed

ametialased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks nende töölepingus, ametijuhendis

ja töösuhteid reguleerivates õigusaktides.

Seega on põhimäärusest, kui õppeasutuse igapäevatööd reguleerivas alusdokumendis sätestatud, et

kooli direktor tööandja ülesannetes sõlmib ja muudab töölepingus kokkulepitud tingimusi

pedagoogiga lähtuvalt töölepingu seadusest.

Hageja ja kostja on töölepingus kokku leppinud (vt TVK t 23) ja muutnud töölepingu punkti 4.2 ja

kokku leppinud, et töötaja (hageja) palgamäär alates 01.09.2007 a on 8 260 krooni kuus, selle vastab

õppeaasta jooksul antavad 875 õppe ja kasvatustöö tundi ning üldtööaeg. Seda kokkulepet on pooled

ka rakendanud.

Järgnevalt analüüsib kohus, kas Vabariigi Valitsuse 31.01.2008 a määrus nr 34 (vt TVK 7-8) kehtib

ka kutseõpeasutuse pedagoogile?

Vabariigi Valitsuse 31.01.2008 määruse nr 34 õigusliku alusena viidatakse "Eesti Vabariigi

haridusseaduse" § 5 lõike 2 punktile 6 ning "Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 45 lõikele 3 ,

millest aga kumbki ei käsitle kutseõppeasutuste pedagoogide alampalka. Täitevvõim saab õigusakte

(sh määruseid) anda üksnes seaduses sisalduva volitusnormi alusel ja ulatuses, mistõttu võib

järeldada, et ka formaalselt VV 31.01.2008 määrus nr 34 2008. aastal kutseõppeasutuse

pedagoogidele ei laienenud.

Kutseõppeasutuste eelarvete kujunemise alused sätestab kutseõppeasutuse seaduse § 33 lg 1: kooli

rahastatakse riigieelarvest riikliku koolitustellimuse alusel, valla- või linnaeelarvest, kooli

põhimääruses sätestatud kooli põhitegevusega seotud tasulistest teenustest, laekumistest

sihtasutustelt, sihtotstarbelistest ja projektipõhistest eraldistest ning muudest vahenditest. Siit

järeldub, kutseõppeasutuse eelarve ei moodustu mitte üksnes riigieelarvelistest eraldistest, vaid

eelarve tuluallikaid võib seaduse kohaselt olla tervelt kuus erinevat liiki. Samas ei ole õppeasutused

eelarve kujunemise osas identsed - mõnes õppeasutuses võib olla suurem osakaal tasuliste teenuste

osutamisel, mõnes võib olla koostööleping kohaliku omavalitsusega jne. Selles mõttes tuleb asuda

seisukohale, et kutseõppeasutuste eelarve on nn "segaeelarve".

Kehtiv

kutseõppeasutuse

seadus

võeti

terviktekstina

vastu

1998.

aastal:

https://www.riigiteataia.ee/ert/act.jsp?id=75748. Ajalooliselt tollase KutÕS § 33 lõike 4 kohaselt

puudus kooli direktoril tööandjana igasugune pädevus töötajate palkade määratlemise osas - kooli

pedagoogide palgad kehtestati Vabariigi Valitsuse määrusega, mis sätestas palgaastmestiku ning

konkreetsed juhised palga arvutamiseks: https://www.riigiteataia.ee/ert/act.jsp?id=:76835. Seega kui

olla päris täpne, siis ka aastatel 1998-2001 ei reguleerinud Vabariigi Valitsuse määrus

kutseõppeasutuste pedagoogide alampalka, vaid palgasüsteemi. See regulatsioon on ajalooliselt ka

hageja suhtes toiminud, kuna ta on pikemat aega töötanud haridusasutuses-kutseõppeasutuses. Ja

võis tekitada 2008 aastal väära ettekujutuse, et see on ka hetkel jätkuvalt nii.

Kohus analüüsinud õigusaktide sisu ning nende kronoloogiat ja eesmärke jõudis järeldusele, et

sellisest korrast (regulatsioonist) loobuti taotluslikult kutseõppeasutuste osas 13. juunil 2001.a. vastu

võetud seaduse muudatusega, mis andis KutÕS § 33 uue sõnastuse ning viis kutseõppeasutuste

pedagoogide palkade määratlemise üldistele tööõiguslikele alustele (seadus:

4(6)

https://www.riigiteataia.ee/ert/act.isp?id=73056, põhjenduste kohta vt seaduse seletuskirja punkt

21:

http://web.riigikogu.ee/ems/saros-

bin/mgetdoc?iternid=011310004<gdogin=proov&password^&system=ems&server=ragnel 1).

Kohtu hinnangul olid muudatused ajendatud sellistena, nagu seaduse muudatuse seletuskirjas

kirjeldatud - soov luua kutseõppeasutustele rohkem vabadust võimekate pedagoogide värbamisel,

tagades selleks vajalike rahaliste vahendite olemasolu õppekoha maksumuse finantseerimise kaudu.

Kohus on tuvastanud, et sellest seaduse muudatusest alates riigikoolide pedagoogide palgasüsteemid

on liikunud erinevates suundades: kui kutseõppeasutuste osas puudub selle koolitüübi pedagoogide

palka käsitlev eriregulatsioon, siis riigi põhikooli ja gümnaasiumi pedagoogide palga osas on

erisused säilinud. Kuni 2004. aastani jätkati üldhariduskoolide pedagoogide palgasüsteemi

arendamist endistel alustel konkreetsete juhiste kehtestamisega, sealt alates on aga riiklik

eriregulatsioon piirdunud üksnes atesteerimisel omistatud ametijärkudest lähtuva palga alammäära

kehtestamisega.

Samas jõudis kohus seisukohale, et väär oleks arusaamine nagu riik ei korraldaks üleüldse

kutseõppeasutuste pedagoogidele palga määramist. KutÕS § 33.1 lõike 4 alusel kehtestatud

kutseõppeasutuse koolituskoha baasmaksumuse määratlemisel on eraldi esile toodud pedagoogide

personalikulu komponent, mille põhjal on võimalik välja arvutada kutseõppeasutuse käsutuses olev

palgafond.

Samas on see jäetud eelpool nimetatud õigusaktide alusel tööandja ja töötaja vahelise kokkuleppe

küsimuseks. /.. .Eraldi õigusakti, mis reguleeriks kutseõppeasutuse pedagoogide töötasustamist, ei

ole/..(TVK 114) kohus nõustub selle seisukohaga ja on kohtu hinnangul kooskõlas ka kutsekoolide

detsentraliseerimise põhimõttega (vt haridusseaduse § 4 lg 9) ning kutseõppeasutuse seaduse

põhimõttega: .. ./et kutseõppeasutuste pedagoogide palgad määratakse kooli direktori ja pedagoogi

vahel töölepingu sõlmimisega. Vabariigi Valitsus enam pedagoogide palku ei kehtesta/..... (vt

seletuskirja p 21). Narva Kutseõppekeskuse palga määramise ja maksmisega seonduv on

reguleeritud täpsustavalt Narva Kutseõppekeskuse palgajuhendiga (TVK t 41-51).

Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt kutseõppeasutuse pedagoogile ei laiene otseselt

Vabariigi Valitsuse 31.01.2008 a määrus nr 34 eeltoodud põhjustel ning hageja palgamäära

muutmine peab toimuma igakordselt tööandjaga kokkuleppe sõlmimise teel töölepingu muutmise

kaudu arvestades töölepingu seaduses ja palgaseaduses sätestatut.

Tööandjana Narva Kutseõppekeskuse direktoril pole kohustust, kuid on õigus eelarve võimaluste

piires soovituslikult järgida kutseõppeasutuse pedagoogidele palgamäärade kehtestamisel

pedagoogide üldist palgamäärade taset.

Kohustust aga kutseõppeasutuse juhil kutseõppeasutuse pedagoogide palgamäärade ühtlustamiseks

põhikooli ja gümnaasiumi pedagoogide palga määradega Vabariigi Valitsuse määruse nr 34 alusel

pole, kuna erinevalt põhikooli ja gümnaasiumi eelarvetest ei koosne kutseõppeasutuse eelarve ainult

Eesti riigilt saadavatest rahalistest vahenditest. Kohtu seda seisukohta toetab haridusseadus § 2 lg 4,

§ 3, § 4 lg 8, 9, 10, kutseõppeasutuse seadus § 1, § 2 lg 9, 10, § 4 lg 3, § 5, 6, § 24, § 27,§ 28, § 30, §

33, Narva Kutseõppekeskuse põhimäärus (t 21-29), Narva Kutseõppesasutuse palgajuhend (TVK

141-51).

Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seaduse § 230 mõttest hagimenetluses kohus tõendeid ise ei kogu

vaid kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, lg 2../ tõendeid esitavad menetlusosalised/... Hageja ei esitanud kohtule tõendeid muude

palgamäära kokkulepete kohta vaidlusalusel perioodi: s.o. 2008 aasta kohta.

9. Kohus peab selguse huvides märkima järgmist: kuigi see väljub vaidlusalusest perioodist,

vaidluse raamest ja ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt sisulist tähendust, et Eesti

Vabariigi Valitsus ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, on 12.märtsil 2009 aastal

sõlminud kokkuleppe, mille tulemusena tõuseb üldhariduskoolide pedagoogide ametijärkude

5(6)

palga alammäär 4 % võrreldes 2008 aastaga alates 01. jaanuarist 2009 vastavalt:...pedagoogil

10 480 kroonile.

Samuti on samas kokkuleppes sätestatud, et kutseõppeasutuste baasmaksumuses on samuti

arvestatud pedagoogide 4% palga alammäärade tõusuga.

Haridus- ja teadusminister on saatnud koolijuhtidele 23.04.2009 aastal nr 10.1-3.1/7042 kirja

teemal: kutseõppeasutuse pedagoogide palgast - milles teeb minister ettepaneku riigi

kutseõppeasutustel

tagada

edaspidi

kvalifikatsiooninõuetele

vastavatele

pedagoogidele

munitsipaalkoolide õpetajatele kehtestatud palga alammäärad, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse

26.02.2009 a määrusega nr 44 (RT I 2009, 15, 97). Kohus märgib, et ka nimetatud kiri on

kutseõppeasutuse juhile soovituslik kuid mitte kohustuslik.

V Tõendid

10. Kohus on käesoleva otsuse tegemisel hinnanud järgmiseid tõendeid: Tööleping (TVK t 3-6, 13,

23, palgatõend (TVK t 21- 31, 40), Narva Kutseõppekeskuse põhimäärus (TVK t 34-39, 21- 29),

selgitus (t 30-31), makse (t 32), töölepingu tingimuste muutmine (TVK t 6, 13, 23), palgatõend

(TVK t 9), palgajuhend (TVK T 41-51).

VI Menetluskulud

11. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja esitas oma menetluskulude hüvitamiseks taotluse välja mõista need kostjalt. Kostja esitas

menetluskulude hüvitamiseks samuti taotluse, millega palus kõik menetluskulud hüvitada hagejal

(TsMS§ 162 lg 3).

Käesolevas tsiviilasjas TsMS § 162 lg 1 alusel hagi rahuldamata jätmise tõttu kannab kostja

menetluskulud hageja.

6(6)

Kohtunik:

Fred Fisker