3-09-576/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-09-576

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. mai 2009. a Tallinn

Haldusasja number

3-09-576

Haldusasi

L.P.u kaebus Tallinna Linnavalitsuse 25.02.2009 korralduse nr 275-K tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja: L.P. Esindaja: vandeadvokaat Raul Ainla. Vastustaja: Tallinna Linnavalitsus Esindaja:Talvo Rüütelmaa

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 17. aprillil 2009. a.

RESOLUTSIOON

1.HkMS § 26 lg 1 p1 alusel tühistada Tallinna Linnavalitsuse 25.02.2009 korraldus nr 275-K.

2.HkMS § 92 lg 1 alusel mõista Tallinna Linnavalitsuselt L.P.u kasuks välja menetluskulu kokku 32 310, 00 krooni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6).

I ASJAOLUD

1.Tallinna Linnavalitsus otsustas 25. veebruari 2009 korraldusega nr 275-k anda avaliku kirjaliku enampakkumise korras üürile Tallinna linna omandis Tallinna Kommunaalameti valitsemisel olevad järgmised rajatiste ja kinnisasjade osad taksopeatustena kasutamiseks: Müürivahe tänav T1,

Suur-Karja tänav, Väike-Karja tänav, Vana-Posti tänav, Kuninga tänav, Vana turg, Sauna tänaval asuvad teerajatised ning Viru tänaval ja Viru väljakul asuvad kinnisasjade osad. Sama korraldusega määrati üürile andmise tingimused, sealjuures pakkujale esitatavad nõuded, avalike kirjalike enampakkumiste hindamise kriteeriumid, rajatiste üüri tingimused. Samuti moodustati avaliku kirjaliku enampakkumise komisjon ning tehti Tallinna Maa-ametile ülesandeks avaliku kirjaliku enampakkumise korraldamine. Eespoolmärgitud Tallinna linna omandis olevate rajatiste ja kinnisasjade osade taksopeatustena kasutamiseks enampakkumise korras üürile andmist on korralduses põhjendatud vajadusega tõsta kohaliku omavalitsuse haldussuutlikkust taksoveoteenuse korraldamisel ning eesmärgiga tagada sujuv ja häireteta liikluskorraldus Tallinna vanalinna piirkonnas. Korralduse andmisel on lähtutud Ühistranspordiseaduse § 5 lg 4, § 35 lg 2-4, § 37, võlaõigusseaduse § 5, § 271, § 276 lg 1, § 288 lg 1, § 309 lg 1, § 334 lg 1, § 335, § 336 ja Tallinna Linnavolikogu 29.05.2003.a. määrusega nr 34 kinnitatud „Linnavara kasutusse andmise korra“ punktidest 4, 5.2, 6, 10, 14, 22, 23, 24.1, 57 ja 59.

L.P. esitas 18.03.2009 halduskohtule kaebuse ülalnimetatud korralduse tühistamiseks.

II KAEBUSE MOTIIVID JA NÕUE

2.Halduskohtule esitatud kaebuses taotleb L.P. Tallinna Linnavalitsuse 25.02.2009 korralduse nr 275-K tühistamist.

3. Kaebuse väitel on vaidlustatud korraldus motiveerimata, lisaks on käesoleval juhul tegemist diskretsiooniotsusega, mis eeldab tavapärasest põhjalikumat motiveerimist. Vaidlustatud korraldust on motiveeritud vaid ühe lausega, mis on ilmselgelt ebapiisav.

4.Samuti leiab kaebaja, et vaidlustatud korralduse viited ei ole asjakohased ning vastustajal puudus vaidlustatud korralduse andmiseks üldse õiguslik alus. Tallinna Linnavalitsuse korralduses nimetatud kinnisasja osade ja teerajatiste näol on tegemist avalikult kasutatava teega. Avalikult kasutatav tee on oma olemuselt avalik asi ning avaliku asja mõiste eeldab, et asja kasutatakse avalikes huvides ning selle omanik peab lähtuma avalikest huvidest sellise tee omanikuõiguste teostamisel.Avalike teede osas on selline põhimõte väljendatud AÕS § 155 lg 1. Viidatud sätte kohaselt on taksopeatustena kasutatavad kinnisasja osad ja teerajatised avatud avalikuks kasutamiseks kõigile reisijatele ja taksojuhtidele ning säte välistab nende kasutamise üksnes piiratud hulga taksojuhtide poolt nagu toimuks nende üürile andmisel.

5.Kaebuse kohaselt kuulub igale Tallinna linnas seaduslikult tegutsevale taksojuhile, kelleks on ka kaebaja, subjektiivne avalik õigus (väljendatud AÕS § 155 lg 1) kasutada taksopeatusi ning subjektiivne õigus nõuda Tallinna linnalt, et sellist kasutamist ei takistataks. Tallinna linn on omanikuna kohustatud tagama Põhiseadusest tulenevaid põhiõigusi ja vabadusi.Avalikult kasutatava tee kasutamisõiguse piiramine on kaebuse väitel käsitletav taksojuhtide ettevõtlusvabaduse ning üldise võrdsusõiguse riivena, taksoreisijate osas aga vaba eneseteostuse riivena. Põhiõiguste riiveks seaduslikku alust seadus aga ei sätesta, mistõttu on avalikult kasutatavate taksopeatuste osale taksoettevõtjatele üürile andmine vastuolus Põhiseaduse § 3 sätestatuga. Kaebuse esitaja leiab, et avalikult kasutatav asi peab olema kõigile vabalt kasutatav olenevalt tema otstarbest ning kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevate taksopeatuste rendileandmine piiratud isikute ringile piirab otseselt taksopeatuste kasutamisvõimalusi . Tallinna Linnavalitsuse poolt taksopeatustesse juurdepääsu piiramine osadele taksojuhtidele on kaebuse väitel lisaks vastuolus Põhiseaduse § 11 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega. Ka juhul, kui asuda seisukohale, et tegemist on legitimeeritud eesmärgiga, ei ole kasutatav abinõu kohane, vajalik ja proportsionaalne kitsamas tähenduses.

6.Kaebuse esitaja leiab, et taksopeatuste üürile andmine iseenesest, samuti üürile andmine ainult teatud kriteeriumitele vastavatele taksosõidukeid omavatele ettevõtjatele on ilmselgelt tema õigusi rikkuv, sest ei saa eeldada, et taksoveoluba ja sõidukikaarti omav taksojuht, kellel on seaduslik õigus Tallinna linnas teenust osutada ning sellest tulenevalt vabalt kasutada ka kõiki avalikel rajatistel ja kinnisasjadel asuvaid taksopeatusi, peaks lisaks veel tegema kulutusi, et omandada taksopeatuse kasutamise õigust. Kaebuse väitel on õigusvastane ning ettevõtlusvabaduse ja võrdse kohtlemise põhimõtete otseseks rikkumiseks ja piiramiseks avalikul kirjalikul enampakkumisel osalemiseks tingimuste seadmine, mis ei võimalda pakkumisest osa võtta väikestel taksoveoteenust osutavatel äriühingutel, rääkimata FIE-na tegutsevatest isikutest, kelleks on ka kaebaja.

7. Samuti leiab kaebaja, et korralduse p.2.6.8 toodud tingimused, mille kohaselt pakkujal peab olema vähemalt kolmkümmend kuni 5 aasta vanust taksot, mille pagasiruumi maht on minimaalselt

400 liitrit või kirjalikku lepingulist suhet vähemalt kolmekümne taksojuhiga, kes teostavad taksovedu kuni 5 aasta vanuste taksodega, mille pagasiruumi maht on minimaalselt 400 liitrit ja mis kannavad pakkuja kaubamärki, on põhjendamatud, mille pakkumisel osalemise eelduseks seadmine viitab suunatud pakkumisele.

8.Kaebuse esitaja leiab, et ta ei peagi pakkumisest osa võtma, sest temale on väljastatud taksoveoluba ja sõidukikaart, mis annavad talle õiguse Tallinna linnas tegutsemiseks ning selline taksoveoloast tulenev õigus on sätestatud ÜTS § 31 lg 3, samuti MKM 26.05.2004.a. määruses nr

141 § 15 lg 2 . Seega on kaebaja kokkuvõtlikult seisukohal, et taksopeatuste üürile andmine iseenesest, samuti üürile andmine teatud kriteeriumidele vastavatele ettevõtjatele on tema õigusi rikkuv. Ei saa eeldada, et taksoveoluba omav taksojuht, kellel on seaduslik õigus Tallinna linnas teenust osutada ja sellest tulenevalt vabalt kasutada kõiki avalikel rajatistel olevaid taksopeatusi, peaks veel lisaks tegema kulutusi, et omandada taksopeatuse kasutamise õigus. Ühelt poolt on tegemist kaebaja õiguste riivega ja teiselt poolt teatud taksofirmade ja nende taksojuhtide eelisseisundisse asetamisega ning teiste taksojuhtide Tallinna vanalinnas tegutsemisest ebaseadusliku eemaletõrjumisega.

III VASTUSTAJA VASTUVÄITED

9.Tallinna Linnavalitsus vaidleb kaebusele vastu, peab kaebust põhjendamatuks ja palub jätta see rahuldamata.

10.Haldusakt on motiveeritud. Preambulis on toodud haldusakti õiguslikud alused, samuti on toodud haldusakti andmise põhjused, milleks on vajadus suurendada haldussuutlikkust taksoveoteenuse korraldamisel ja tagada sujuvat ja häireteta liiklust Tallinna vanalinna piirkonnas. Motiveeringu olemasolu üle ei saa otsustada lausete arvu järgi, vaid oluline on selle sisuline tähendus. Vajadust taksopeatuste üürile andmiseks põhjendatakse korralduses vajadusega avalikku huvi rahuldava taksoteenuse kvaliteedi saavutamiseks. Korraldusele on lisatud seletuskiri, mis tuleb lugeda haldusakti motiveeringu osaks, seega on korralduse põhjendused tuletatavad seletuskirjast ning haldusakt vastab HMS § 54 ja 56 nõuetele.

11.Kohaliku omavalitsuse üheks oluliseks eesmärgiks on kohalikele elanikele täisväärtusliku elukeskkonna loomine nende igapäevaseks elutegevuseks vajalike avalikult kasutatavate hüvede näol. Avalikuks huviks on tingimused ohutuks liiklemiseks ja võimalus kasutada kvaliteetset ühistransporti. Samuti on avalikuks huviks, et haldusorgan rakendab meetmeid, välistamaks pettusi avalikult pakutavate teenuste osas ja taksoteenuse kvaliteedi tagamiseks.

12.Samuti leiab Tallinna Linnavalitsus, et haldussuutlikkust taksoveoteenuse korraldamisel iseloomustab uute taksopeatuste loomine ja seejuures arvestamine, et käesoleval ajal koguneb enam taksojuhte just vanalinna piirkondade takspeatustesse ning kaugemates punktides puudub takso saamise võimalus. Taksopeatuste rendile andmine loob aga olukorra, et pakkumisel mitteosalenud taksofirmadel tekib huvi teenindada ka vanalinna piirkonnast kaugemate piirkondade elanikke. Lisaks väidab vastustaja, et taksopeatusi luuakse eesmärgiga lahendada probleeme taksoteenusega Tallinna vanalinna piirkonnas varajastel hommikutundidel, mil taksopeatustes ei ole ühtegi taksot. Avalik huvi on taksoteenuse kättesaadavus olemasolevatest taksopeatustest ka varajastel hommikutundidel. Korralduse kohaselt peab võitja tagama ööpäev läbi kahe sõitjaid ootava takso olemasolu, taksode vahetumisel ei tohi ooteaeg olla pikem kui 10 minutit. Seega leiab vastustaja, et korraldus parandab taksoteenuse kättesaadavust kõikides Tallinna piirkondades ja samas tagab taksoteenuse ööpäevase kättesaadavuse ka Tallinna vanalinna piirkonnas loodavates taksopeatustes.

13.Teiseks motiveeringu aspektiks on vajadus tagada sujuv ja häireteta liiklus. Praegu on vanalinna piirkonnas hulk sõitjaid ootavaid taksojuhte, kes häirivad liiklust. Taksopeatustesse on pargitud tavasõidukeid. Taksopeatuste rendile andmine loob olukorra, kus leiab aset ühiskondlik kontroll taksojuhtide eneste kaudu ja tagab sujuva liikluse piirkonnas.

14.Kolmandaks täidab korraldus avalikku huvi saada võimalikult head ja kvaliteetset ning ohutut taksoteenust, milleks on sätestatud nõuded pakkujatele osas, mis puudutab lepingulises suhtes olevate taksojuhtide arvu, samuti teenuse osutamiseks kasutatavaid taksosid.

15.Taksopeatuste kord ja korrektne hooldus on avalik huvi ning korraldusega on ette nähtud, et rentnik on kohustatud taksopeatuse korras hoidma vastavalt linna heakorraeeskirjadele. Sätestatud kohustusi ses vallas ei täida praegu ükski taksofirma üheski taksopeatuses ja seda kohustust ei ole võimalik taksoteenuse osutajale panna teisiti kui taksopeatuse üürile andmise lepingus seatud tingimuste kaudu. Praegu hooldab taksopeatusi Tallinna Kommunaalamet üldises korras, ent sagedasti on taksojuhid klienti oodates maha pildunud sihvkaseemneid ja suitsukonisid.

16.Üürile antud taksopeatustes ei saa taksoteenust osutada anonüümne taksojuht ning selliselt luuakse eeldus taksoteenuse korrektsemaks osutamiseks. Taksojuhi isikustamine ja anonüümsuse vähendamine on parimad mõjutusvahendid taksoteenuse kvaliteedi tõstmiseks. Kuna taksopeatusi antakse rendile madalamat hinda pakkunud taksoteenuse osutajale, on meetmete rakendamine, mis madalama hinnaga toob kaasa parema kvaliteedi, avalikes huvides.

17.Üheks motiiviks on ka taksopeatuste tähistamise kulude panemine üürnikule ja seega raha säästlik kasutamine, lisaks saab linn üürile andmisest tulu, millest on võimalik kanda muid liikluskorralduse kulusid avalikes huvides.

18.Põhjendamatud on kaebuse väited selle kohta, et tee avalik kasutus välistab Tallinna linna omandis olevate kinnisasjade ja teerajatiste osade taksopeatustena üürileandmise. Teeseaduse(TeeS) § 4 lg-st 1 tulenevalt võib avalikult kasutatava tee kasutamist piirata vastavalt teeseadusele ja teistele õigusaktidele. TeeS § 29 lg-st 3 lähtuvalt on teatud eeldustel võimalik anda avalikult kasutatavat teemaad teise isiku kasutusse. Korraldusega üürile anda otsustatud kinnisasjade ja teerajatiste osade kasutusse andmine ei raskenda teedel teehoidu ( TeeS § 14 lg 1 , lg 2; korralduse p.4.3.5, p.4.12) ega halvenda liiklusolusid. Korralduse andmise eesmärgiks oli sujuva ja häireteta liikluskorralduse tagamine Tallinna vanalinna piirkonnas ja eelnevalt koostati Tallinna Transpordiameti tellimusel liiklusskeem, et selgitada, kas ei kaasne liiklusolude halvenemist kasutusse antavatel teedel. Avalikult kasutatavate teede kasutusse andmise eeldused on täidetud. Asjakohatu on viide AÕS §-le 155.

19.Vastustaja leiab ka, et korraldus on kooskõlas linnavara kasutusse andmist reguleerivate õigusaktidega. Linnavara valitsemise korra kehtestamine on Tallinna põhimääruse § 26 lg 1 p 6 kohaselt linnavolikogu ainupädevuses. Tallinna linna omandis olevate kinnisasjade ja ehitiste kasutusse andmist reguleerib Tallinna Linnavolikogu 29.05.2003.a. määrusega nr 34 kinnitatud „Linnavara kasutusse andmise kord“ , mille punktidele on korralduse andmise õiguslike alustena viidatud.

20.Kaebuse esitaja õiguste riive on lubatav juhul, kui on täidetud materiaalse õiguspärasuse eeldused, piirang peab olema proportsionaalne. Üürile andmine on sobilik, vajalik ja mõõdukas.

Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et konkursi eesmärgiks on avalike huvide tagamine taksoteenuse osas ning kaebaja subjektiivseid õigusi ei rikuta. Kaebuse esitajal konkursil osalemist keelatud ei ole ning subjektiivsete õiguste rikkumiseks ei saa lugeda olukorda, kus kaebaja üksi ei ole suuteline tagama taksoteenust mahus, mis on vajalik avaliku huvi täitmiseks.

IV KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

21.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esiatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele allajärgnevatel põhjendustel.

22. Menetlusosaliste vahel puudub erimeelsus selles, et käesolevas haldusasjas vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse 25. veebruari 2009 korraldus nr 275-k,millega otsustati anda Tallinna linna omandis olevate avalikult kasutatavate teerajatiste ja kinnisasjade osad avaliku kirjaliku enampakkumise korras üürile taksopeatustena kasutamiseks, on kaalutlusotsuseks. HKMS §-st 19 lg 6 tulenevalt kontrollib kohus diskretsiooni alusel antud haldusakti puhul, kas akti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Riigikohus on 14.10.2003 otsuses nr 3-3-1-54-03 leidnud: Halduse kaalutlusehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlusja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga.

23.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Seega tuleb põhjendustes selgitada, milliseid asjaolusid haldusorgan arvestas ja millised järeldused ta sellest tegi. Riigikohus on 06.11.2002 otsuses nr 3-3-1-62-02 rõhutanud, et haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. HMS § 56 lg 1 kohaselt võivad haldusakti põhjendused sisalduda haldusaktis endas või menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis, millele haldusaktis on viidatud.Samas on Riigikohus 14.10.03 otsuses nr 3-3-1-54-03 asunud seisukohale, et diskretsiooni põhikaalutlused, miks eelistati üht lahendust teisele, ei saa reeglina sisalduda üheski varasemas dokumendis, sest iga diskretsiooniotsus on eriline ja unikaalne.

24.Tallinna Linnavalitsuse 25.02.2009.a. korralduse nr 275 kohaselt on otsustatud anda avaliku kirjaliku enampakkumise korras üürile Tallinna linna omandis olevad rajatiste ja kinnisasjade osad, tulenevalt vajadusest tõsta Tallinna linna haldussuutlikkust taksoveoteenuse korraldamisel ja eesmärgil tagada sujuv ja häireteta liiklus Tallinna vanalinna piirkonnas. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et ülaltoodud motiveering on ilmselgelt ebapiisav. Vajadust taksopeatuste üürile andmiseks põhjendatakse korralduses vajadusega avalikku huvi rahuldava taksoteenuse kvaliteedi saavutamiseks ning vastustaja on sealjuures kirjalikus seletuses kvaliteedi tingimustena viidanud korralduse p. 2.6.2-2.6.10, mis sätestavad pakkujatele esitatud nõuded. Eeltoodust ei selgu,kuidas taksopeatuste üürile andmine on seotud korralduse andmise eesmärgiga ja kuidas pakkujatele esitatud nõuded seonduvad loodavate taksopeatuste üürile andmise vajadusega. Korralduse kui kaalutlusotsuse motivatsioonis kaalutlused puuduvad. HMS tulenevalt juhul, kui tegemist on kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga, tuleb selle põhjendusena märkida konkreetsed kaalutlused, millest haldusakti andmisel lähtuti.

25.Kohtupraktikas on selgelt välja kujunenud seisukoht, et kohtumenetluse käigus kaalutlusotsuse motiivide esitamine ei ole piisav ega saa asendada haldusorgani seadusest tulenevat motiveerimise kohustust. Põhjenduste hilisem esitamine ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks ning pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti ( nt. Riigikohtu otsused kohtuasjades 3-3-1- 66-03, 3-3-1-93-06, 3-3-1-57-07, 3-3-1-62-07 ).

26.Linnavalitsus on koos kirjaliku seletusega kaebuse kohta esitanud kohtule vaidlustatud korralduse seletuskirja ning leiab, et haldusaktile on lisatud seletuskiri, mis tuleb lugeda Riigikohtu lahendi 3-3-1-16-05 valguses haldusakti motiveeringu osaks. Riigikohtu viidatud lahendis on märgitud: Käesoleval juhul on detailplaneeringu kehtestamise otsuse põhjendused tuletatavad haldusaktile lisatud dokumentidest. Halduskolleegium möönab, et ulatuslikemate aktide, sh detailplaneeringute kehtestamise otsuste korral on põhjendatud nõuda põhimotiivide esitamist ka otsuses endas. Samas ei too motiveeringu haldusaktis esitamise ebapiisavus vältimatu järelmina kaasa haldusakti tühistamist. Kohtu hinnangul ei ole ülalmärgitud lahendis toodud seisukohad käesolevale juhtumile laiendatavad ja seletuskirja motiveeringu osaks lugemiseks alus puudub. Viidatud kohtuasjas oli tegemist olukorraga, kus vaidlustatud oli planeeringu kehtestamise otsus. Sealjuures detailplaneering kui haldusakti lisa oli haldusakti lahutamatuks osaks ning detailplaneeringu seletuskiri, mis omakorda asetses detailplaneeringus, s.o.haldusakti lisas, sisaldas planeeringu kehtestamise eesmärke, aluseid ja põhjendusi. HMS §

56 lg 1 kohaselt võivad haldusakti põhjendused sisalduda ka menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis, millele haldusaktis on viidatud. Riigikohtu 09.06.2004 kohtuotsuses 3-3-1-28-04 toodud seisukohad viitavad samuti motivatsiooni sisaldavale muule dokumendile otsese viite tegemise vajadust:Kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes muus dokumendis, peavad haldusaktis olema välja toodud põhimotiivid. Viide muule dokumendile peab olema niivõrd täpne, et võimaldab isikul mõista, milline osa dokumendist kujutab endast haldusakti põhjendus. Kohtu ülaltoodud järelduse õigsust kinnitab ka Riigikohtu 24.01.2008 kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-3-1-62-07 avaldatud seisukoht, milles rõhutatakse :HMS § 56 lg 1 teises lauses nimetatud viitamise võimalus on mõeldud kasutamiseks olukordades, kus haldusakti motivatsioonis tuleks korrata teistes kättesaadavates dokumentides juba esitatud detailset informatsiooni, mis paisutaks haldusakti motivatsiooni ülemääraseks. Käesolevas asjas vaidlustatud korraldusest ei nähtu, et selle haldusakti lahutamatuks lisaks oleks korralduse seletuskiri, viimatinimetatud dokumendile ei ole ka korralduses viidatud. Vaidlustatud haldusaktis lisaks viite puudumisele ei ole ka selgitatud ,kus ja kuidas on võimalik tutvuda motivatsiooni sisaldava dokumendiga. Nagu kohus märkis eespool, puuduvad haldusaktis igasugused kaalutlused, vaatamata sellele,ka juhul, kui tegemist oleks olukorraga, mil on lubatav ja põhjendatud HMS § 56 lg 1 teises lauses nimetatud viitamise võimaluse kasutamine, tuleb haldusaktis märkida põhikaalutlused.

Põhjendatud on kaebuse väide, mille kohaselt teeseaduse erinevatele sätetele on Tallinna Linnavalitsus viidanud alles kirjalikus seletuses, mis on samuti hinnatav haldusakti motiveerimisena kohtumenetluse käigus.

27.Eeltoodule tuginevalt on kohus seisukohal, et Tallinna Linnavalitsuse 25.02.2009.a. korraldus nr 275-k kaalutlusõiguse alusel antavale haldusaktile esitatavatele nõuetele ei vasta ja on seega õigusvastane. Kuigi kohtumenetluse käigus kaalutlusotsustuse motiivide esitamine ei muuda haldusakti tagantjärele kontrollitavaks ning seega kirjalikus seletuses või asja arutamisel esitatud põhjendused haldusakti motiveerimispuudusi ei kõrvalda ei too motiveeringu haldusaktis esitamise ebapiisavus vältimatult igal juhul kaasa haldusakti tühistamist.

28.HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui nimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Käesoleval juhul on võimalik käsitleda korralduse enese motivatsioonipuudusi vormiliste puudustena juhul, kui seletuskirjas sisalduv motivatsioon on haldusakti kontrolllitavuse tagamiseks piisav. Kohus nõustub kaebuse väitega, mille kohaselt seletuskiri, mis vastustaja väitel motiveerib täiendavalt korralduse andmist, sisaldab korralduse andmise eesmärgi osas täpselt samasugust formulatsiooni nagu vaidlustatud haldusakt ise ning selgusetuks jääb, kuidas on korralduse andmise eesmärk seotud taksopeatuste väljarentimisega, samuti ei selgu seletuskirjast, kuidas taksopeatuste väljarentimisega saavutatakse korralduse andmise eesmärk, milleks on vajadus tõsta Tallinna linna haldussuutlikkust taksoveoteenuse korraldamisel ja eesmärgil tagada sujuv ja häireteta liiklus Tallinna vanalinna piirkonnas. Seletuskiri käsitleb küsimusi seoses avaliku kirjaliku enampakkumise korraldamisega. Korralduse seletuskiri kaalutlusi , millest vastustaja haldusakti andmisel lähtunud on, ei sisalda. Seega ei nähtu ka seletuskirjast, et vastustaja oleks otsustuse tegemisel kaalunud kõiki tähendust omavaid asjaolusid ning vastanduvaid huve. Riigikohus on korduvalt oma lahendites rõhutanud, et haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Kohus ei saa asetada ennast haldusorgani rolli ja hakata asjaolusid ise hindama. Kohus hindab haldusakti väljaandmisel teostatud kaalumist vaid sellest aspektist, kas kaalumine leidis aset ja kas haldusorgani otsus on loogiliselt ja ratsionaalselt põhjendatud ning ei riku õiguse üldtunnustatud väärtusi (nt võrdsuse või proportsionaalsuse põhimõtet). Kohus leiab käesoleval juhul, et ka seletuskirjas ei sisaldu motivatsiooni, millele tuginevalt oleks võimalik korralduse kohtulik kontroll. Motiveerimispuudused võisid seega käesoleval juhul mõjutada asja otsustamist, mistõttu tegemist ei ole vormilise puudusega . Esitatud tühistamisnõue haldusakti osas, mille kohtulik kontrollimine motiveerimispuuduste tõttu võimalik ei ole, tuleb rahuldada.

V MENETLUSKULUD 29.HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulu väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebuse esitaja taotleb õigusabikuluna kantud menetluskulu summas 31 860 krooni ja asjas tasutud riigilõivu kokku summas 450 krooni väljamõistmist Tallinna Linnavalitsuselt. Kohtule on esitatud advokaadibüroo Eipre ja Partnerid 26.03.2009 arve nr 29104-R ja 16.04.2009 arve nr 29149-R MTÜ-le Eesti Taksojuhtide Liit ( L.P.u kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamine, vastuse koostamine Tallinna Linnavalitsuse vastusele ja osavõtt kohtuistungist) ning Eesti taksojuhtide liidu poolt nimetatud arvete tasumist tõendav konto väljavõte. Riigilõivu tasumist tõendab tl 24 asuv maksekorralduse koopia. Riigikohus on 17.04.2003.a. kohtuotsuses nr 3-3-1-28-03 leidnud: Halduskohtumenetluse seadustik ei näe otsesõnu ette kantud õigusabikulude väljamõistmise võimalust olukorras, kus õigusabi eest ei ole tasunud mitte pooleks olev protsessiosaline ise, vaid muu isik tema asemel. Õigusabikulude väljamõistmine sellises situatsioonis on põhjendatud, kui õigusabi eest tasumist tõendavatest dokumentidest nähtub, kellele ja millises haldusasjas on õigusabi osutatud . Käesoleval juhul on sellised tingimused täidetud ning seega asjaolu, et kaebuse esitaja asemel on õigusabi eest tasunud isik, kes menetlusosaliseks ei ole, taotluse rahuldamata jätmise aluseks ei ole. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Lea Kuuse kohtunik