2-08-53807/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasi nr: 2-08-53807

1 (3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohtu nimetus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtuniku nimi

Ele Liiv

Otsuse avalikult teatavaks tegemise 12.05.2009.a, Tallinn aeg ja koht

Tsiviilasja number

2-08-53807

Tsiviilasi IF AS-i hagi A K vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Tsiviilasja hind 11 877 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja IF AS (registrikood xxx, asukoht xxx) hageja esindaja E Erlach;

kostja A K (isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESULUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A K IF AS-i kasuks võlgnevus 23 753 krooni.

3. Välja mõista A K IF AS-i kasuks menetluskulu summas 8125,90 krooni.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Kostja võib alates otsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul esitada Harju Maakohtule otsuse peale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu või 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega või 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama TsMS § 416 lg 1-2 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS § 142. TsMS § 472 lg 3 kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

Tsiviilasi nr: 2-08-53807

2 (3)

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 15.09.2004.a Tallinnas, Kopli-Ketta ristmikul liiklusõnnetus, milles tekkis liikluskahju. Liiklusõnnetuse ja selle tagajärjel tekkinud varalise kahju põhjustas kostja. Kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes sellega kehtivaid õigusakte. Kannatanule liiklusõnnetusega tekitatud liikluskahju oli kokku 20 862 krooni. Pooled sõlmisid 03.01.2005.a regressnõude vabatahtliku tasumise lepingu, mille kohaselt tunnistas kostja kohustust hageja ees. Hagiavalduse koostamise seisuga ei ole kostja tasunud võlgnevust summas 11 877 krooni. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 11 877 krooni ja viivise 11 876 krooni.

Kohtu põhjendused Kostjale on kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

322 lg 1 alusel. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele. Antud juhul on menetlusdokumendid edastatud kostja emale 26.03.2009.a. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 15 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostjat kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1

Tsiviilasi nr: 2-08-53807

3 (3) kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 11 877 krooni ja viivis 11 876 krooni.

Menetluskulu Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja taotleb mõista kostjalt välja menetluskulu summas 8125,90 krooni, millest 1000 krooni on menetluse alustamisel hagihinnalt tasutud riigilõiv ning 7125,90 krooni hageja lepingulise esindaja kulu. Kohus leiab, et nimetatud summa välja mõistmine kostjalt hageja kasuks on põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 8125,90 krooni.

Ele Liiv Kohtunik