3-08-2559/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-08-2559 Otsuse kuupäev 12. mai 2009 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Vjatšeslav Julini (endise nimega Dzanashija) kaebus Tartu Vangla direktori 05.08.2008 käskkirja nr 1-4/289 õigusvastasuse tuvastamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 22. aprill 2009 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Vjatšeslav Julin, vastustaja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Asjaolud ja menetluse käik

Tartu Vangla direktori 05.03.2008.a käskkirjaga nr 1-4/289 karistati Vjatšeslav Požarskit (kaebuse esitamise ajal oli kaebaja perekonnanimi Džanashija ning alates 16.03.2009 on kaebuse esitaja perekonnanimi Julinkohtu märkus) kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks vangistusseaduse § 67 p 1 ja 2 ning vangla sisekorraeeskirja § 641 p 1 nõuete rikkumise eest.

18.12.2008.a saabus Tartu Halduskohtusse Vjatšeslav Džanashija kaebus Tartu Vangla direktori 05.03.2008.a käskkirja nr 1-4/289 tühistamiseks. 23.12.2008 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta. 23.12.2008 kohtumääruse täitmiseks saabus 07.01.2009 halduskohtusse V. Džanashija selgitus, milles kaebaja märgib, et loobub käskkirja tühistamise nõudest ja jääb nõude juurde tunnistada Tartu Vangla direktori 05.03.2008.a käskkiri nr 1-4/289 õigusvastaseks.

28.01.2009 määrusega tagastas kohus V. Džanashijale kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel. Kohus oli seisukohal, et kohustuslik vaidemenetlus on läbimata.

06.02.2009 saabus halduskohtusse V. Džanashija määruskaebus. Kohus jättis 19.02.2009 kohtumäärusega määruskaebuse käiguta. Käiguta jätmise määruses kohustas kohus tasuma määruskaebuselt riigilõivu või esitama taotlus riigilõivust vabastamiseks ning esitama kohtule Justiitsministeeriumi vaide tagastamise otsus.

2 04.03.2009 saabus halduskohtusse Vjatšeslav Džanashija taotlus määruskaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks ning kaebajale õigusabi määramiseks riigi kulul. 06.03.2009 määrusega jättis kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

06.03.2009 määrusega rahuldas kohus Vjatšeslav Džanashija määruskaebuse ning tühistas Tartu Halduskohtu 28.01.2009.a. määruse haldusasjas nr 3-08-2559, millega kohus tagastas Vjatšeslav Džanashija kaebuse. Sama määrusega vabastas kohus Vjatšeslav Džanashija riigilõivu tasumisest.

Kaebuse taotlus ja põhjendused

Kaebuse esitaja taotleb tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla 05.03.2008 käskkiri nr 1-4/289, tunnistada õigusvastaseks kaebuse esitaja ebaseaduslik paigutamine kartserisse ning tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla tegevus distsiplinaarmenetluse läbiviimisel.

Kaebuses esitatud selgituse kohaselt tuli 12.02.2008 kaebuse esitaja kambrisse kontaktisik Tõnu Männaste. Tõnu Männaste vaatas kambri üle, kui kambrist midagi kahtlast ei leidnud, siis läks tualetti, nägi seinalambi küljes rippuvat niiti ja käskis selle alla võtta. Tõnu Männaste oli ise eelnevalt selle niidi koos nõelaga kaebajale andnud. Kui Tõnu Männaste läks ära, võttis kaebuse esitaja niidi alla. T. Männaste tuli viie minuti pärast tagasi ja nõudis seletuskirja selle kohta, et kambris rippus niit. Kaebuse esitaja kirjutas seletuskirja ja pani seletuskirja juurde asitõendiks niidi. T. Männaste võttis vastu ainult seletuskirja ja viskas niidi kambrisse tagasi, kaebuse esitaja üritas läbi luugi niiti tagasi anda, mille peale T. Männaste surus kaebuse esitaja käe luugi vahele ja hakkas luuki kinni suruma. Kaebuse esitajal õnnestus käsi luugi vahelt kätte saada, käsi sai viga, vigastus on vangla meditsiiniosakonnas fikseeritud. Kambris viibis ka kinnipeetav Sergei Dõbko, kes kõike pealt nägi. Kaebuse esitaja leiab, et niidi allavõtmisega oli ta vanglaametniku korralduse täitnud. T. Männaste süüdistus, et kaebuse esitaja segas ametnikke kohustuste täitmisel, on alusetu. Kaebuse esitaja arvates on Tõnu Männaste tegevus eelarvamuslik ja sihipärane, et kätte maksta varasemate tema peale esitatud kaebuste eest.

Kaebuse esitaja arvates on Tartu Vangla rikkunud distsiplinaarmenetluse läbiviimisel menetlusnorme. Distsiplinaarmenetluse läbiviijaks oli määratud Elar Tarkus, aga seletuse kaebuse esitajalt võttis T. Männaste, kes tegi ettekande ning seetõttu ei olnud tal õigust võtta kaebuse esitajalt seletust. Kaebuse esitaja taotles Sergei Dõbko ülekuulamist distsiplinaarmenetluses, seda aga ei tehtud. Kambris oli 2 inimest, ei tehtud kindlaks, kelle oma see niit on ja kes selle sinna üles riputas. Distsiplinaarmenetluse käigus läks niit kaduma. 12.02.2008 kambrit kontrollides ei võtnud T. Männaste niiti ära, mis oli tema kohustus, kui märkas kinnipeetaval vanglas keelatud eset. Distsiplinaarmenetluse materjalide juurest puudub ka arsti õiend, kus olid kaebuse esitaja vigastused fikseeritud.

Kaebuse esitaja leiab, et Tartu Vangla on rikkunud vangistusseaduse § 64, justiitsministri 01.02.2007 käskkirja nr 7 § 97 lg 5 p-d 3-8, vangla kodukorra § 21, HMS § 3, 10, 11, 35, ja 38, PS § 14 ning hea halduse tava.

Kaebuse esitaja märgib, et tal on Tartu Vangla 05.03.2008 käskkirja nr 1-4/289 õigusvastasuse tuvastamiseks üldpreventiivne huvi, et tulevikus enam nii ei tehtaks, sest ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisel asetas maakohus rõhu just käesolevas asjas arutatavale distsiplinaarkaristusele. Samuti kavatseb kaebaja esitada tulevikus vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude.

3 Vastustaja vastuväited

Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kaebusele esitas Tartu Vangla vastuväite kaebuse menetlusse võtmisele. Vastustaja leiab, et Vjatšeslav Džanashija kaebus on ebaõigesti võetud halduskohtu menetlusse põhjusel, et V. Džanashijal oli võimalus kasutada esmast õiguskaitsevahendit - esitada vaie, mida kaebaja ka tegi, aga oma vaide vabatahtliku tagasi võtmisega lõpetas selle käskkirja vaidlustamise menetluse.

04.09.2008.a, ehk siis pool aastat hiljem esitas kaebaja vaide blanketil taotluse, millest võis aru saada, et ta soovib oma 07.03.2008.a esitatud vaidemenetluse uuendamist. Tartu Vangla poolt anti 10.09.2008.a kaebajale selgitus, et vaide menetluse uuendamise taotluse esitamise tähtaega on ületatud ning puuduvad ka vaidemenetluse uuendamise kohustuslikud alused ning seega V. Požarski 07.03.2008.a esitatud vaide menetlust ei uuendata .

17.09.2008.a esitas V. Požarski vangla 10.09.208.a selgituse peale vaide, mille Tartu Vangla 24.09.08.a tagastas kaebajale tuginedes HMS § 87 lg 1, mille kohaselt on isikul, kes leiab, et tema õigusi on vaidemenetluses (ehk siis menetlustoiminguga) rikutud, õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Vaide tagastamise sai kaebaja kätte 07.10.2008.a ning samast kuupäevast hakkas kulgema 30 päevane halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaeg, mis lõppes 06.11.2008.a.

Kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse eesmärgiks on anda isikule võimalus kaitsta oma õigusi võimalikult lihtsas, kiires ja odavas menetluses, võimaldada haldusorganile enesekontrolli korras kõrvaldada õigusrikkumine suuremate vaidlusteta, leida kohtuväline lahendus ja vältida sellega kohtusse pöördumist. Seejuures ei saa tähelepanuta jätta seadusandja eesmärki kaebetähtaegade kehtestamisel, milleks on ennekõike õiguskindluse kaitsmine. Õiguskindlus tähendab muuhulgas ka haldusorgani õigust loota, et kord antud haldusakt jääb püsima, kui seda ei ole seaduses etteantud tähtaja jooksul vaidlustatud.

Vastustaja peab õigusemõistmise üldpõhimõtetega vastuolus olevaks olukorda, kui kohus võtab menetlusse kaebuse isikult, kes on varasemalt loobunud kohtueelsest vaidemenetlusest, kuna see rikub õiguskindluse printsiipi, devalveerib kohustusliku vaidemenetluse mõtet ja tähtaegade kehtestamise eesmärki. Sellega loob kohus pretsedendi, millele tuginedes puudub edaspidi kindlus usaldada isiku vaidest loobumist, tähtaegadest kinnipidamist ja seeläbi kogu vaidemenetluse korda ning haldusmenetluse üldsätteid üldse.

Vastustaja leiab, et antud olukorras oleks halduskohtul õigus menetleda üksnes kaebust vaidemenetluse uuendamata jätmise peale, mitte aga tuvastamiskaebust Tartu Vangla direktori 05.03.2008.a käskkirja nr 1-4/289 peale, kuigi ka selles osas on kaebaja ületanud kohtusse pöördumise tähtaega, kuna kaebus kohtusse on esitatud 18.12.2008.a, s.o taas tähtaega ületades.

Juhul, kui halduskohus leiab, et V. Džanashija kaebus kuulub siiski halduskohtus läbivaatamisele, palub Tartu Vangla jätta Vjatšeslav Julini kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning vaidleb sellele vastu.

Tartu Vangla direktori 05.03.08.a käskkirjaga nr 1-4/289 määrati Vjatšeslav Požarski'le (kohtusse kaebuse esitamise ajal Džanashija, alates 16.03.209.a Julin) 10 ööpäeva kartserisse paigutamist vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p 1, 2 ja vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 641 p 1 nõuete rikkumise eest.

4 Kaebaja poolt toime pandud distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et 12.02.2008.a kell 8.15 toimunud hommikuse loenduse ajal ei allunud V. Požarski inspektor-kontaktisiku Tõnu Männaste seaduslikule korraldusele võtta maha WC-s valgusti ning õhutusluugi vahel olev nöör.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles osas, et nöör WC-s rippus ning et V. Požarskile anti korraldus nöör maha võtta. Käesolevas asjas ei oma ka tähtsust, kas tegemist oli nööri või niidiga, kuna mõlemad on kinnipeetavale VSkE § 641 p1 kohaselt keelatud esemed. Kaebaja selgitab niidi olemasolu sellega, et seda annavad inspektor-kontaktisikud, seega võtab omaks, et niit kuulus talle. Samas on üldteada, et niiti kasutatakse riiete parandamiseks ja vastustaja ei eita, et seda kinnipeetavatele teatud koguses väljastatakse, aga seda eesmärgiga parandada katkiseid riideid, mitte muuks otstarbeks.

Vaidlus on selles, 1) kas kaebaja jättis täitmata T. Männaste antud korralduse või mitte ja 2) kas kaebaja takistas vanglaametnikku kohustuste täitmisel.

1. 12.02.08.a toimunud intsidendi järgselt antud seletuskirjas märgib V. Požarski, et pärast seda, kui T. Männaste oli temale korralduse andnud, läks ta WC-sse ning võttis nn niidi, millel rippus WC paber, ära. Nimetatud kaebaja väide on ümber lükatud kahe vanglaametniku ettekandega. Vastupidisele seisukohale asumisel puudus vanglaametnikel vajadus koostada ettekanded V. Požarski poolt korralduse täitmata jätmise kohta. Samuti ei ole ettekannetes mainitud, et sellel nööril midagi rippus. Isegi juhul, kui uskuda kaebaja väidet, et T. Männaste tahab teda sihilikult kiusata ning ettekanne on koostatud kättemaksu ajendil, siis vanemvalvur M. Lillepõllul nimetatud ajend ettekande koostamiseks puudus. Pealegi on T. Männaste olnud ainult ettekande koostaja, distsiplinaarmenetluse on läbi viinud inspektor-kontaktisik Elar Tarkus, kes on tuvastanud kaebaja poolt distsipliinirikkumise toimepanemise ning teinud direktorile ettepaneku kaebaja distsiplinaarkorras karistamiseks.

Usutav ei ole ka kaebaja väide, et rippuva niidi eesmärk WC-s oli hoida paberit, kuna see oli paigaldatud lae all oleva valgusti ning õhutusluugi külge, kuhu ükski mõistlik inimene WC paberit ei riputa. WC paber hoitakse ikka käepärases läheduses, mitte lae all, kust selle vajalikul hetkel kättesaamine on raskendatud ja ebamugav.

Samuti märgib kaebaja enda tunnistuses, et andis alles siis, kui T. Männaste tuli seletuskirja võtma, niidi kui tõendi, koos seletuskirjaga T. Männastele. See tõendab, et kaebaja jättis tõepoolest korralduse täitmata, kuna korralduse kohese täitmise korral oleks ta saanud niidi ka koheselt vanglaametnikele anda.

Riigikohus on oma 01.03.2007.a otsuses nr 3-3-1-103-06 asunud seisukohale, et vanglaametniku korraldusele mitteallunud kinnipeetav on ka siis, kui hilisemas menetluses selgub, et vanglaametniku korraldus oli ebaseaduslik, rikkunud VangS § 67 p 1 sätestatud allumiskohustust. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusevastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas.

Vaidlusaluses asjas oli korraldus antud kaebajale, see oli temale arusaadav, täitmiseks kohustuslik ja selle täitmata jätmisega rikkus ta VangS § 67 p-s1 sätestatud kohustust.

2) VangS § 67 p 2 sätestatud nõude rikkumine seisnes selles, et 12.02.2008.a kella 9.15 ajal takistas kaebaja inspektor-kontaktisikul T. Männastel peale seletuskirja üleandmist kambri

5 toiduluugi sulgemist. Kaebaja toimepandut tegu ei eita, vaid põhjendab seda sellega, et tahtis anda T. Männastele lisaks seletusele ka kilekaante vahel oleva niidijupi, mida ta soovis esitada tõendina, aga T. Männaste keeldus seda temalt vastu võtmast. T .Männaste märgib oma 15.02.08.a ettekandes, et kaebaja andis talle koos seletuskirjaga kilekaaned, mille sees oli veel jupp niiti. Tagastades kinni peetavale kilekaaned hakkas kinnipeetav jõuga neid toiduluugi vahelt välja suruma, väites, et see on oluline tõend.

Kuna T. Männaste sõnul ei olnud tegu sama esemega, mille mahavõtmiseks ta korralduse andis, oli see asjassepuutumatu niit, mis ei saanud ka tõenduslikku tähendust omada. VangS § 64 lg 1 kohaselt viib distsiplinaarmenetluse läbi ning selgitab välja distsipliinirikkumise asjaolud vangla direktor või tema poolt selleks volitatud vanglaametnik. T. Männaste ei olnud käesoleva distsiplinaarasja menetleja, selleks oli inspektor-kontaktisik Elar Tarkus, kelle ülesandeks oli tõendite kogumine. Seega puudus kaebuse esitajal igasugune õigustus takistada T. Männastel toiduluugi sulgemist.

Vastustaja peab asjas tähtsust omavaks ka asjaolu, et kaebaja arvates kiusab T. Männaste teda tahtlikult taga. Sellest teadmisest lähtuvalt oli kaebaja poolt ebamõistlik anda asjas nii suurt tähtsust omavat tõendit T. Männastele, kes võiks selle hävitada, ümber vahetada jms. Kui Požarskil oli olemas tõend, mida ta soovis distsiplinaarmenetluse materjalide juurde lisada, oli mõistlik anda see distsiplinaarasja menetlejale. Seega, kui T. Männaste keelduski algselt kaebajalt vastu võtmast kilekaante vahel olevat niiti, siis selle jõuga väljaandmiseks puudus igasugune vajadus ning toiduluugi sulgemise takistamisega takistati vanglaametnikku tema edasiste töökohustuste täitmisel, kuna T. Männaste ei saanud toiduluuki sulgemata kambri juurest lahkuda ning jätkata tavapärast teenistusülesannete täitmist.

Kaebaja avalduse alusel algatati 25.02.08.a kriminaalmenetlus karistusseadustiku § 121 tunnustel T. Männaste poolt Požarskile kehavigastuste tekitamine käe toiduluugi vahele jätmise kohta. Nimetatud kriminaalmenetluse lõpetati 10.02.2009.a T. Männaste süü puudumise tõttu.

Kohtu otsus ja põhjendused

Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

I Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kaebusele esitas Tartu Vangla vastuväite kaebuse menetlusse võtmisele. Vastustaja leiab, et antud olukorras oleks halduskohtul õigus menetleda üksnes kaebust vaidemenetluse uuendamata jätmise peale, mitte aga tuvastamiskaebust Tartu Vangla direktori 05.03.2008.a käskkirja nr 1-4/289 peale. Selle kaebuse esitamisel on kaebaja ületanud kohtusse pöördumise tähtaega.

Kohus ei nõustu vastustaja vastuväitega. Kohus võttis V. Džanashija kaebuse Tartu Vangla direktori 05.03.08.a käskkirjaga nr 1-4/289 õigusvastasuse kindlakstegemiseks menetlusse lähtudes sellest, et kohtupraktikas on käesolevaks ajaks kujunenud seisukoht, et tuvastamistaotluste lahendamiseks ei ole seadusega ette nähtud kohustuslikku kohtuvälist korda. Kohtul tuleb tuvastamiskaebus võtta menetlusse, kui see on esitatud HKMS § 9 lg-s 5 sätestatud tähtaega järgides. Antud juhul on kaebus seega tähtaegne.

II Tartu Vangla direktori 05.03.08.a käskkirjaga nr 1-4/289 määrati Vjatšeslav Požarskile (kohtusse kaebuse esitamise ajal Džanashija, alates 16.03.209.a Julin) 10 ööpäeva kartserisse paigutamist vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p 1, 2 ja vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 641 p 1 nõuete rikkumise eest.

6 VangS § 67 p 1 sätestab, et vanglas julgeoleku tagamiseks on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning punkt 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud mitte takistama vanglaametnikke kohustuste täitmisel. VSkE § 641 p 1 kohaselt on nii nöör kui niit vanglas keelatud esemeteks.

Kaebaja poolt toime pandud distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et 12.02.2008.a kell 8.15 toimunud hommikuse loenduse ajal ei allunud V. Požarski inspektor-kontaktisiku Tõnu Männaste seaduslikule korraldusele võtta maha WC-s valgusti ning õhutusluugi vahel olev nöör ning takistas vanglaametnikku tema kohustuste täitmisel, kuna ei võimaldanud toiduluugi sulgemist.

Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et käesolevas asjas tuleb lahendada vaidlus küsimustes 1) kas kaebaja jättis täitmata T. Männaste antud korralduse või mitte ja 2) kas kaebaja takistas vanglaametnikku tema kohustuste täitmisel.

Kaebuses ja asja kohtulikul arutamisel väidab kaebuse esitaja, et WC-s rippus niit, mitte nöör ning et ta täitis vanglaametniku korralduse kohe. Pärast seda, kui Tõnu Männaste läks ära, võttis ta niidi alla. Kui T. Männaste tuli tagasi ja nõudis WC-s rippunud niidi kohta seletuskirja, siis kaebuse esitaja kirjutas seletuskirja ja pani seletuskirja juurde asitõendiks niidi. T. Männaste võttis vastu ainult seletuskirja ja viskas niidi kambrisse tagasi, kaebuse esitaja üritas läbi luugi niiti tagasi anda, mille peale T. Männaste surus kaebuse esitaja käe luugi vahele, luuki kinni surudes vigastas vanglaametnik kaebuse esitaja kätt. 12.02.2008.a toimunud intsidendi järgselt antud seletuskirjas märgib kaebaja, et pärast seda, kui T. Männaste oli temale korralduse andnud, läks ta WC-sse ning võttis niidi, millel rippus WC paber, ära (tl 26).

Kaebaja väide, et ta vanglaametniku korralduse kohe täitis, on ümber lükatud vanglaametnike Marika Lillepõllu ja Tõnu Männaste ettekannetega. Ettekannetest nähtub, et V. Požarski ei allunud korduvatele korraldustele võtta maha tualettruumis rippuv nöör (tl 20 ja tl 22). Isegi, kui uskuda kaebaja väidet, et T. Männaste teda kiusab, kuna kaebajal on T. Männastega olnud korduvalt konflikte, siis vanemvalvur M. Lillepõllul ei olnud alusetu ettekande koostamiseks mingit põhjust. Kui kaebaja täitis vanglaametniku korralduse kohe ja võttis rippuva niidi ära, siis oleks ta saanud selle niidi ka kohe vanglaametnikele ära anda ning intsidenti toiduluugi sulgemisega poleks toimunud. Kohtuistungil asus kaebuse esitaja aga hoopis seisukohale, et juhul, kui kinnipeetav korraldust ei täitnud, pidanuks vanglaametnik niidi ise maha võtma (tl 143 pöördel).

Riigikohus on oma 01.03.2007.a. otsuses haldusasjas 3-3-1-103-06 asunud seisukohale, et vanglaametniku korraldusele mitteallunud kinnipeetav on rikkunud VangS § 67 p 1 sätestatud allumiskohustust ka siis, kui hilisemas menetluses selgub, et vanglaametniku korraldus oli ebaseaduslik. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusevastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas.

Antud asjas ei oma tähendust, kas WC-s rippus niit või nöör. VSkE § 641 p 1 kohaselt on nii nöör kui niit vanglas keelatud esemed. Kinnipeetavatele antakse piiratud koguses niiti riiete parandamiseks, mitte WC-s tualettpaberi hoidjana kasutamiseks. Vaidlusaluses asjas oli kaebajale antud korraldus täitmiseks kohustuslik ja selle kohese täitmata jätmisega rikkus ta VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust.

7 Kaebuse esitajale süükspandav VangS § 67 p 2 sätestatud kohustuse rikkumine seisnes kaevatud käskkirja kohaselt selles, et 12.02.2008.a kella 9.15 ajal takistas kaebaja inspektor-kontaktisikul T. Männastel peale seletuskirja üleandmist kambri toiduluugi sulgemist. Kaebaja oma tegu ei eita, kuid põhjendab oma käitumist sellega, et tahtis anda T. Männastele lisaks seletusele ka kilekaante vahel oleva niidijupi, mida ta soovis esitada asitõendina. T. Männaste keeldus seda temalt vastu võtmast.

VangS § 64 lg 1 kohaselt viib distsiplinaarmenetluse läbi ning selgitab välja distsipliinirikkumise asjaolud vangla direktor või tema poolt selleks volitatud vanglaametnik. Selles asjas oli distsiplinaarmenetlust läbi viima volitatud inspektor-kontaktisik Elar Tarkus. Menetlust läbiviiv isik kogub ka asjas tähtsust omavad tõendid. Kaebuse esitajal puudus seega vajadus anda asitõend iga hinna eest üle isikule, kes menetlust läbi ei viinud ning puudus õigustus takistada jõuga toiduluugi sulgemist. Kohus nõustub vastustajaga, et T. Männaste ei saanud (ei tohtinud) toiduluuki sulgemata kambri juurest lahkuda ning jätkata tavapärast teenistusülesannete täitmist. Toiduluugi sulgemise takistamisega rikkus kaebuse esitaja VangS § 67 p 2, kuna takistas vanglaametnikku tema töökohustuste täitmisel.

Kaebaja avalduse alusel alustati 25.02.2008.a kriminaalmenetlust karistusseadustiku § 121 tunnustel seoses kehavigastuste tekitamisega. Lõuna Politseiprefektuur lõpetas selles asjas prokuratuuri loal 10.02.2009.a. kriminaalmenetluse põhjusel, et vanglaametniku poolt V. Požarskile tahtlik kehavigastuse tekitamine ei ole tõendatud (tl 127-128)

Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla direktori 05.03.2008.a käskkiri nr 1-4/289, mille alusel paigutati Vjatšeslav Požarski (kaebuse esitamise ajal Džanashija, alates 16.03.2009.a. Julin) 10 ööpäevaks kartserisse on õiguspärane haldusakt, määratud karistus on proportsionaalne üleastumise raskusega.

Kaebuse esitaja arvates on Tartu Vangla rikkunud distsiplinaarmenetluse läbiviimisel menetlusnorme sellega, et seletuse kaebuse esitajalt võttis T. Männaste, kuigi distsiplinaarmenetluse läbiviijaks oli määratud Elar Tarkus. Kaebuse esitaja taotles Sergei Dõbko ülekuulamist distsiplinaarmenetluses, seda aga ei tehtud. Kambris oli 2 inimest, ei tehtud kindlaks, kelle oma see niit on ja kes selle sinna üles riputas. Distsiplinaarmenetluse käigus läks niit kaduma. Distsiplinaarmenetluse materjalide juurest puudub ka arsti õiend, kus olid kaebuse esitaja vigastused fikseeritud.

Kohtu arvates on kaebuse esitaja väited põhjendamatud. Vastavalt VangS § 64 lg-le 2 informeeritakse kinnipeetavat kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Kinnipeetaval ei ole selgituste andmise kohustust. Seega võis kaebaja selgituse andmisest ka keelduda. VangS § 64 lg 3 kohaselt distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokoll peab vastama vangla sisekorraeeskirjas sätestatud nõuetele. Antud juhul vastab protokoll täielikult vangla sisekorraeeskirja § 97 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu menetleja poolt tõenditele antud hinnanguga ja protokollis tehtud järeldustega, ei tähenda , et distsiplinaarmenetlust ei viidud läbi nõuetekohaselt.

Kuna nõuetekohase distsiplinaarmenetluse tulemusena on kaebajale distsiplinaarkaristus määratud õiguspäraselt, ei ole kaebaja viited põhiseaduse, vangistusseaduse, justiitsministri 01.02.2007 käskkirja nr 7 (ilmselt on silmas peetud vangla sisekorraeeskirja), vangla kodukorra ning haldusmenetluse seaduse erinevate sätete rikkumisele asjakohased.

Eeltoodud põhjustel jääb kaebus rahuldamata.

8 Menetluskuludest

Määruses, millega kohus vabastas Vjatšeslav Džanashija (V. Julini) riigilõivu tasumisest, juhtis kohus kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et HKMS § 5 lg 1 ja TsMS § 180 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel on võimalik kohaldada ka haldusasjades riigilõivust vabastamisel TsMS § 189 lg 1 p 2. Selle sätte kohaselt võib kohus menetlusabi andmise (sh riigilõivust vabastamise) tühistada muuhulgas siis, kui menetlusabi andmise tingimused on ära langenud. Kohtu palvel esitas Tartu Vangla kohtule väljavõtte V. Julini isikuarvest asja kohtus arutamise päeva seisuga. Tutvunud esitatud dokumendiga on kohus seisukohal, et menetlusabi andmise tingimused ei ole käesolevaks ajaks ära langenud ning riigilõivust vabastamise määruse tühistamiseks ei ole seega alust.

Mai Saunanen kohtunik