2-08-71868/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-08-71868 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

12. mai 2009, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi J S hagi V S vastu abielulahutuse nõudes Tsiviilasja hind 15000 (viisteist tuhat) krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J S (ik xxx, elukoht xxx, viibib Viru Vanglas) Kostja: V S (ik xxx, elukoht xxx) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev 12.05.2009, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Šilina Istungil osalenud isikud Pooled Resolutsioon

1. Rahuldada J S hagi täies ulatuses.

2. Lahutada V S ja J S (abielueelne perekonnanimi ”M”) Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt 15.05.2003 registreeritud abielu (kanne nr 69).

3. J S säilitatakse peale abielu lahutamist perekonnanimeks S. Menetluskulud

1. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

2. Välja mõista kostjalt V S riigi tuludesse menetluskuluna riigilõiv summas 1000 (üks tuhat) krooni. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või 221023778606 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 2900078583, selgitusse märkida „V S, ts.asi nr 2-08- 71868, riigilõiv menetluskuluna“. Nõue loetakse menetluskulude, mis mõistatakse välja riigi tuludesse, osas nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest otsuses märgitud kontole. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@just.ee või tarturk.menetlus@just.ee)

30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile

Tsiviilasi nr 2-08-718684

2(4) (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 31.10.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu on registreeritud 15.05.2003 Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt. Pooltel on ühine alaealine laps R S, sünd xxx. Hagiavalduses nõuab hageja abielu lahutamist, kuna ta ei soovi enam koos abikaasaga elada, sest suhted on katkenud. Pooled on umbes viis aastat elavad eraldi.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

TsMS §-st 123 tuleneb, et tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.

Hagi on esitatud 31.10.2008. Kuni 01.01.2009 kehtinud TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni. Abielulahutuse nõue on mittevaraline nõue, seega antud asja hind on 15000 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei vastanud kohtule.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil hageja toetas oma haginõuded ja nende põhjendusi. Hageja seletas, et enam kui 5 aastat nad abikaasa juba ei ela koos, tal on uus mees ja ta ei pea pere säilitamise võimalikuks. Hageja peale abielu lahutamist soovib jätta endale perekonnanimi S.

Tsiviilasi nr 2-08-718684

3(4)

Kostja tunnistas hagi. Kostja ka leidis, et pere säilitamine ei ole võimalik.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses.

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et poolte vahel Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt 15.05.2003 registreeriti abielu (kanne nr 69) ja naine sai perekonnanimeks „S“. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega AL 0105695 (tl 6).

Poolte seletuste kohaselt nad ei ela koos alates 2004.aastast, abikaasad elavad eraldi, hagejal on uus mees, pooled peavad abielu taastamist võimatuks.

Abielu lahutamise hagi loeb kohus põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lõikele 2, mille kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Hageja soovib abielu lahutada, kostja tunnistas hagi ja ei vaielnud hagile vastu.

PKS § 2 lg 1 järgi abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil, seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks.

Kohus leiab, et kuna üks abikaasadest on väljendanud tahet abielu lahutada, teine abikaasa ei esitanud vastuväidet, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu poolte vahel tuleb lahutada.

Pärast abielu lahutamist soovis hageja säilitada abiellumisel saadud perekonnanimi S. Vastavalt Nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kuna hageja soovib säilitada pärast abiellumist kantud perekonnanimi, siis säilitatakse tal perekonnanimi S.

MENETLUSKULUD

Hageja on Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 19.01.2009 määrusega on menetlusabi andmisel vabastatud täielikult riigilõivu tasumisest summas 1000 krooni.

Vastavalt alates 01.01.2009 kehtima hakanud TsMS § 190 lg 3 menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse.

Seega tuleb kostjalt mõista riigituludesse välja riigilõiv summas 1000 krooni.

Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441- 442, 452-453, 630 ja 632.

Tsiviilasi nr 2-08-718684

4(4)

Tamara Šabarova Kohtunik