2-09-2147/7 · 2-09-2147/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

Legislator headnote

AI generated

2-09-2147/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

Full text

Ärakiri

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Sirja Tooming

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.05.2009.a., Rakvere Kohtumaja, Ra

13.05.2009.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

kvere Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-09

09-2147

2147

Tsiviilasi

Hagihind

AS Hansa Liising Eesti hagi

AS Hansa Liising Eesti hagi H H

H H

H H’i vastu võlgnevuse 10 077

’i vastu võlgnevuse 10 077

krooni ja 88 senti nõudes.

9 716 krooni ja 32 senti.

716 krooni ja 32 senti.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Hansa Liisin

Hageja: AS Hansa Liising Eesti, reg.kood 10060701, asukoht

g Eesti, reg.kood 10060701, asukoht

Liivalaia 8, 15040 Tallinn,

esindaja volikirja alusel jurist Ane

esindaja volikirja alusel jurist Anett Suuder, isikukood

tt Suuder, isikukood

tt Suuder, isikukood xxxx

xxxx

xxxx.

Kostja:

Kostja: H H

H H

H H, isikukood

, isikukood

, isikukood xxxx

xxxx

xxxx, elukoht

, elukoht

, elukoht xxxx

xxxx

xxxx.

Eelmenetl

Eelmenetluses

uses

uses 13

13.0

.0

.05.2009.a.

.2009.a.

RESOLUTSIOON:

AS Hansa

AS Hansa Liising Eesti

Liising Eesti

Liising Eesti hagi

hagi

hagi H H

H H

H H’i’i’i’i vastu võlgnevuse

vastu võlgnevuse

vastu võlgnevuse 10

0 077 krooni ja 88

077 krooni ja 88

077 krooni ja 88 senti nõudes

senti nõudes

rahuldada tervikuna

rahuldada tervikuna tagaseljaotsusega.

tagaseljaotsusega.

Välja mõista

Välja mõista H H

H H

H H’ilt

’ilt

’ilt AS Hansa

AS Hansa

AS Hansa Liis

Liis

Liising Eesti

ing Eesti

ing Eesti kasuks ja võlgnevuse katteks

kasuks ja võlgnevuse katteks

kasuks ja võlgnevuse katteks 10

0 077

077 krooni

krooni

(kümme

kümme

kümme tuhat

tuhat

tuhat seitse

seitse

seitsekümmend seitse) krooni ja

kümmend seitse) krooni ja

kümmend seitse) krooni ja 88

88 senti

senti

senti. . . .

Välja mõista

Välja mõista H H

H H

H H’ilt

’ilt

’ilt AS Hansa

AS Hansa

AS Hansa Liising Eesti

Liising Eesti

Liising Eesti kasuks viivis protsendina põhinõudelt

kasuks viivis protsendina põhinõudelt

kasuks viivis protsendina põhinõudelt 9

9 716

krooni ja

krooni ja 32

32 senti

senti

senti alates 19.01.200

alates 19.01.200

alates 19.01.2009.a.

9.a.

9.a. kuni põhinõudesumma t

kuni põhinõudesumma t

kuni põhinõudesumma tasumiseni

asumiseni

asumiseni VÕ

VÕ

VÕS § 113 lg. 1

S § 113 lg. 1

sätestatud määras

sätestatud määras. . . .

Jätta me

Jätta menetluskulud kostja kanda.

netluskulud kostja kanda.

Määrata hageja menetluskuluks

Määrata hageja menetluskuluks 2 2

2 2

2 250 (

50 (

50 (kaks

kaks

kaks tuhat

tuhat

tuhat kaks

kaks

kakssada

sada

sada viis

viis

viiskümmend

kümmend

kümmend) krooni ning

) krooni ning

mõista see summa välja

mõista see summa välja H H

H H

H H’ilt

’ilt

’ilt AS H

AS H

AS Hansa

ansa

ansa Liising Eesti

Liising Eesti

Liising Eesti kasuks

kasuks

kasuks ja

ja

ja kohtu

kohtu

kohtukulude katteks.

kulude katteks.

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saa

30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

mise päevale järgnevast päevast.

Kostja võib otsuse peale esitada kaja

Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14

14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse

päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingi

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

tud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Kaja esitamisel tasutakse kau

Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt.

tsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442

lg.6, § 633 lg.7).

I. Asjaolud ja hageja nõue.

20.02.2007.a. sõlmisid Klisseran Kaubandus OÜ ja kostja Ego järelmaksu müügilepingu,

mille esemeks oli arvuti ostuhinnaga 10 490 krooni. Vastavalt lepingule ja maksegraafikule oli

intressimääraks 12% aastas ja igakuise makse tasumise päevaks iga kuu 15-nes kuupäev.

Kostja ei täitnud oma lepingulist kohustust ja jättis korduvalt maksed tasumata.

19.06.2007.a. saatis hageja kostjale lepinguliste kohustuste täitmise nõudekirja ning palus

tasuda võlgnevuse summas 2 809 krooni ja 35 senti 14 päeva jooksul arvates teate

kättesaamisest. Ühtlasi hageja hoiatas kostjat, et võlgnevuse mittetasumisel ütleb hageja

lepingud üles. Kostja võlgnevust ei tasunud. 15.08.2007.a. ütles hageja lepingu üles. Kostja

võlgnevus hageja ees on kokku 10 077 krooni ja 88 senti, millest põhiosa võlgnevus 9 716

krooni ja 32 senti ning intressivõlg 361 krooni ja 56 senti. 20.05.2008.a. esitas hageja nõude

kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses, kuid kohus ei saanud kostjale maksekäsku kätte

toimetada, mistõttu hageja avaldus jäi maksekäsu kiirmenetluses rahuldamata. Hageja palub

lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, on nõus

kirjaliku menetlusega ning palub mõista kostjalt välja võlgnevus 10 077 krooni ja 88 senti.

Lisaks palub hageja kostjalt alates hagi esitamise päevast kuni võlgnevuse tasumiseni välja

mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras põhinõudelt 9 716 krooni ja 32 senti ning jätta

menetluskulud kostja kanda. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 2, 76 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p. 1 ja

4, lg. 2, 108 lg. 1, 113 lg. 1 alusel.

Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad kirjalikud tõendid – leping, maksegraafik,

üldtingimused, saadetud teatised, maksekorraldused riigilõivu tasumise kohta.

II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus

tagaseljaotsus

tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt

kohus võis hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui

see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

Kohus 17.03.2009.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil

ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30 päeva jooksul, arvates hagimaterjali

kättesaamise päevale järgnevast päevast. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse

saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule

vastanud ei ole, kuigi 09.04.2009.a. on kostja hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab

allkiri dokumendi kättetoimetamise teatisel. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale

teadaolevaks.

TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14

päeva, välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostjale

on antud aega 30 päeva, mis täitus 11.05.2009.a.

Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingutest.

VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 414 lg. 1

kohaselt müügileping moodustab krediidilepinguga seotud lepingu, kui krediidilepingu

eesmärk on ostuhinna tasumise finantseerimine ning mõlemaid lepinguid vaadeldakse

majanduslikult ühtsena. Lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena eelkõige siis, kui

krediidiandja kasutas krediidilepingu ettevalmistamisel või sõlmimisel müüja kaasabi või kui

krediidiandja maksab krediidisumma müüjale. VÕS § 401 lg. 3 järgi krediidilepingule

kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396

kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg. 1

kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 82 kohaselt

kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga

kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda

vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 101 lg. 1 p. 6

järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja

võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja

maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata

hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 2 250 krooni, mis tuleb

kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt

alates hagi esitamise päevast, milleks on 19.01.2009.a., kuni põhinõude 9 716 krooni ja 32 senti

täieliku tasumiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. TsMS § 461 lg. 4

kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt

arvestatakse kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei

ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 178 lg. 1

kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS §

162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad

menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113, 396 sätteid ning

juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p.

2, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 30. juunil 2009. a.

30. juunil 2009. a.

Nooremreferent Lea Herne

2-09-2147/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text