2-08-24088/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-24088 Tsiviilasi LAShagi ST vastu 118 660,14 krooni ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 118 660,14 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: LAS(registrikood XXX; asukoht XX) Hageja esindaja: S Saan (XXX)

Kostja: ST(isikukood XXX; elukoht teadmata; menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista ST(isikukood XXX) võlgnevus 118 660,14 (ükssada kaheksateist tuhat kuussada kuuskümmend krooni ja 14 senti) krooni LAS kasuks. 3. Välja mõista ST viivis 0,25% päevas põhinõudelt (118 660,14 krooni) alates 16.06.2008 kuni põhinõude täitmiseni LAS kasuks. 4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. 5. Toimetada tagaseljaotsus kostjale Sulev Taelale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus 6. Menetluskulud jätta ST kanda. 7. Välja mõista ST menetluskulu 11 245 (üksteist tuhat kakssada nelikümmend viis) krooni LAS kasuks.

Edasikaebamise kord

1. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavakstegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. 2. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või

2-08-24088

2 Swedbank AS-is (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358. 3. Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. 4. Kui kaebuse või kaja esitamiseks soovitakse menetlusabi, tuleb menetlusabi taotlus esitada ettenähtud tähtaja jooksul koos kaebuse või kajaga.

EELNEV MENETLUS

16.06.2008 esitas LAS(endise ärinimega LAS) Harju Maakohtule hagiavalduse OÜF ja ST vastu solidaarselt 118 660,14 krooni ja viivise väljamõistmiseks ning OÜF vastu 89 051,46 krooni ja viivise väljamõistmiseks. Kuna 26.06.2008 Tartu Maakohtu otsusega kuulutati välja kostja OÜF pankrot, siis jättis kohus 14.11.2008 kohtumäärusega hagi OÜF suhtes läbi vaatamata ning jätkas menetlust kostja ST vastu oleva nõude osas.

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 sätetega ja TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel toimetas kohus Sulev Taelale hagiavalduse koos lisadega kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Hagiavalduses ja rahvastikuregistris kostja ST elukohaks märgitud aadressil XXX kostjale saadetud dokumendid tagastati kohtule märkega „korteri omaniku sõnul adressaat ei ela antud aadressil“. Haigekassa andmete kohaselt on kostja ST elukohaks XXX. Nimetatud aadressile saadetud dokumendid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakond ning Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskond on kohtule teatanud ST aadressina XXX. Nimetatud aadressile saadetud dokumendid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. 14.11.2008 kohtumäärusega määras kohus kostjale dokumentide kättetoimetamise kohtutäituri vahendusel. 08.01.2009 teatas kohtutäitur, et käidi aadressidel XXX ja XXX. Nimetatud aadressidel kostja ei ela. Aadressil XXX asub külalistemaja. Kostja aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada, samuti ei olnud võimalik dokumenti kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul viisil, mis on sätestatud TsMS 6ndas osas. Kohus määras kostjale 30 päevase tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks.

TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohtuteade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.01.2009, menetlusdokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 01.03.2009 ning vastamise tähtpäev saabus 31.03.2009. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.

KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud.

Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu 21.10.2005 sõlmitud

2-08-24088

3 käenduslepingust , millega kostja võttis endale kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga OÜF lepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohane ja täielik täitmine. Liisinguvõtja võlg hageja ees on 118 660,14 krooni. Tartu Maakohtu 26.06.2008 otsusega on välja kuulutatud OÜF pankrot. Samuti palub hageja välja mõista viivis 0,25% päevas põhinõudest alates 16.06.2008 kuni põhinõude täitmiseni.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega ning lg 4 kohaselt liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Vastavalt VÕS §-le 65 lg 1 kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 145 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ning käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 alusel määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 11 245 krooni järgmiselt: 10 750 krooni riigilõivu hagimenetluses, 295 krooni kohtutäituri tasu ning 200 krooni riigilõivu teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 4 järgi on asja läbivaatamise kulud menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 10 750 krooni, kohtutäituri tasu 295 krooni ning teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 200 krooni, kokku 11 245 krooni. Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

2-08-24088

4 peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta.

Heli Käpp Kohtunik